"Hingelind" ~M.Snunit~

Hinge sees,  tema keskel  seisab ühel jalal lind.  Lind, kelle nimi on Hingelind.  Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme Ja veel kunagi, mitte kunagi pole sündinud inimest, kellel pole hinge. Sest hing tuleb meie sisse selsamal hetkel, kui me sünnime, ega jäta meid maha mitte kordagi nii kaua kuni me elame. Inimene hingab teda nagu õhku oma sünnihetkest kuni oma surmahetkeni. Aga kõige tähtsam on lindu hästi hoolikalt  tähele panna.  Muidu võib juhtuda, et Hingelind hüüab meid,  aga meie ei kuule.  Kahju. Ta tahab rääkida meile meist endist.  Ta tahab rääkida meile tormidest, mis on lukustatud  tema sees asuvatesse laegastesse. On inimesi, kes kuulavad teda sageli.  On inimesi, kes kuulavad teda harva.  Ja on inimesi, kes kuulavad teda  ainult üks kord elus.  Sellepärast tasub,  kas või hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,  kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees,  sügaval sügaval meie kehas. Aga kui keegi meid kallistab, hakkab Hingelind,  kes elab sügaval sügaval meie kehas,  kasvama ja paisuma,  kuni ta täidab peaaegu kogu meie sisemuse.  Tal on nii hea olla, kui meid kallistatakse. Michal Snunit 'Hingelind'  ------------------------- Kuigi õues on 18 kraadi sooja ja Türgis jõule ei tähistata, mängivad siin, kus praegu istun, jõululaulud, ja mina kirjutasin enda CouchSurfingu Current Mission lahtrisse järgmise tsitaadi: "There´s nothing half as pleasant as coming home again" :) ~M.E.Sangster~ PS! Foto pärit siit / photo is taken from here