Kaasa tundmine

Täna tekkis soov ja tunne, et nii väga tahaks jagada ning kirjutada, kas, mis ja kuidas.
Kirjutada, kuidas olen taas hakanud oma igaöiseid unenägusid mäletama.
Kirjutada, kuidas jalatallad on suurest talve nautimisest ja uisutamisest hellad.
Kirjutada, kuidas Elu toob ühe uue sündmuse, laheda inimese ja "kokkusattumuse" teise järel. 
Kirjutada, kui uskumatult tänulik ma olen, et Elu on mind õnnistanud selliste sõprade ja perekonnaga.
Kirjutada, kuidas tunnen, kui väga ma kõiki neid inimesi armastan ja ise armastatud olen - AITÄH teile kõigile!
Kirjutada, millist rõõmu ja rahulolu pakub kõik see, millega praegu tegelen.
Kirjutada, kuidas inimesed, kellega koos töötan ja noored, kelle heaolu ning tulevikku silmas pidades ma oma "tööd" teen, suudavad uskumatult inspireerida ja motiveerida.
Kirjutada, kuidas igal hommikul taas kirjutan ja igal õhtul midagi loen, kasvõi õige vähe :) - need kaks on harjumused, mis toimivad minu puhul kui abivahendid, aidates mul iseendaga ühenduses ja emotsionaalselt tasakaalus olla.
Kirjutada, kuidas Elu kulgeb ja kujuneb mööda oma ootamatut rada, sest enam ammu ei oska ma aru saada (ega proovigi), et mis juhtub või milleks?

Siiski, peale Meigo tänaste ridade lugemist haihtus kõik see, mis mul varemalt meeles mõlkus, kui tina tuhka, sest nii sügavalt mõjus mulle see, mis seal kirjas oli

Lugesin tema täna kirja pandud teksti ja noogutasin kõigega kaasa, kuigi samal ajal juurdlesin omaette, et miks selline pealkiri - "Kaastunne" ? 
Peale kaht viimast lõiku veeresid pisarad mööda põski alla, ja sain aru, miks.

Olen elu aeg hinnanud kõrgelt oskust ja unistanud ise sellest, et oleksin võimeline kirjutama südamest südamesse. Et oskaksin sõnu seada viisil, mis liigutaks inimeste hinge, puudutaks midagi nende südamesopis.

Read, mis aitaksid tunda seda, mis on tõeline.
Read, mis aitaksid eristada olulist ebaolulisest.
Read, mis puudutaksid tunnete keeli ...
Usun, et kõik, mis südamest tuleb, sinnasamasse ka läheb!

PS! pildid on õe Kadi kätetöö