Aitäh Margot ja Raili, et te mu tänulikkuse projekti kaasasite.
See tähendab seda, et seitse päeva postitan kolm asja, mille eest ma enda elus tänulik olen. Siiski, ma ei tee seda Facebook´is, vaid siinsamas, oma "turvalisel koduväljakul" :)
 |
| Welcome ~ Bienvienida ~ Tere tulemast! |
1. Ma olen tänulik, et mu elus on periood, mis aitab paremini mõista ja omal nahal kogeda ütluse "Parem sada sõpra kui sada rubla" tõelist tähendust. Aitäh Riine ja aitäh kõik teised!
2. Ma olen tänulik selle eest, kuidas ma kõigele vaatamata suudan (mis sest, et mõnikord tuleb end selleks lausa vägisi sundida) vastu võtta otsuseid, kus mõtlen ennekõike iseenda ja siis teiste arvamuse peale.
3. Ma olen tänulik, et täna, vaatamata sellele, et Vabalaval toimunud Eesti esimene stand-up komöödia oli välja müüdud, siiski kohale läksin, kannatalikult oma järge ootasin ning ühe kahest vabaks jäänud kohast endale sain. Elagu kliendisõbralikud korraldajad :)
--------------------------------------------------------------
Lisaks, kahe inimese nimetamise asemel loodan, et ehk leidub iga postituse kohta vähemalt kaks inimest, kes tänu nendele ridadele mõtlevad vähemalt ühele asjale, olukorrale või inimesele, mille/kelle eest nad tänulikud on.
Ma ei tea, kas see on ainult minuga nii või ongi võimalik teha ühte kahest: ELADA või kirjutada, kuidas ma elan, elasin või elada sooviksin?
Viimasel ajal on jälle olnud see elamise, ennekõike sisse elamise, aeg.
Hispaaniast tagasi Eestisse kolimine. Lennujaamast otse töövestluse viimasesse vooru lippamine. Lihula ja Tallinna vahet pendeldamine, et siis, vahetult peale seda end taas totaalselt teistsuguste tuulte poolt minema kanda.
Korraks hakkas katus sõitma ja nagu ikka, tuha pähe raputamine algas iseendast. Siiski, hetk hiljem suutsin end veenda, et Kristi, kullakene, mida Sa endast tahad. Sa tuuseldad ühe aastaga rohkem, kui meenutada suudad - mõni ime, et ei Su mõistus, keha ega hing koheselt hästi ei taipa ega kohandu ...
Kannatust, tüdruk, kannatust!
No comments:
Post a Comment