Elul on oma plaan ♡ Life has its´ own plan

Ja ongi järjekordne suvi ajalooks saanud... 

Suvi täis huvitavaid väljakutseid, rohkelt õppimist, palju ägedaid inimesi, piiride kompamist ning enese proovile panemist.

Ei ole mingi saladus, et käesolev aasta, eriti suvi, on mulle meeletult palju andnud, samal ajal ka palju võtnud ning seeläbi palju õpetanud.

Üks viimaste kuude suurimaid õppetunde on see, et...
☑ On ok täielikult läbi põleda.
☑ On ok seetõttu mingeid varem tehtud otsuseid muuta.
☑ On ok olla mitte päris mina ise ja end seepärast kehvasti tunda.
☑ On ok olla katki ja vajada "remonti" ning mis peamine – on ok olla haavatav ning end avada, et võtta vastu teiste abi ja tuge.

_ _ _ _

STOP 
_ _ _ _

Iseenda, teiste inimeste ja Elu usaldamine on valdavalt üks mu suurimaid tugevusi, kuigi teisel hetkel, kui olen selle tulemusel taaskord valusalt vastu näppe saanud, minu suurim nõrkus.

Elu võtab.
Elu annab.
Elu õpetab.
Elu muutub.
Elu paneb proovile.

Seda kõike pidevalt ja kogu aeg.
Ja nii ongi...

Hästi lihtsad ja arusaadavad loogikad, kuid kui nende ja iseenda jaoks vabatahtlikult aega ei võta, vajutab Elu ise STOP nuppu ning sunnib temaga koos mingeid põhitõdesid üle vaatama.

_ _ _

? ? ?
_ _ _

Nii istusingi paar nädalat tagasi kord röntgeni, kord ultraheli ukse taga. Seda nii Haapsalus kui Tallinnas, sest kõik ei olnud päris nii, nagu võiks ja peaks.

See oli nädal, mille vältel jooksis peast läbi umbes miljon mõtet ning endale sai antud kümneid lubadusi, mida ma tegelikult teha soovin ning kuidas elada.

Samal ajal jõudsin järjekordselt tõdemuseni, millistest
💫 KULDAVÄÄRT INIMESTEST 💫 ma tänaseks igast ilmakaarest ümbritsetud olen ning kuivõrd meeletult suur on see vastastikku teineteisest päris päriselt hoolimise ja armastuse jõud... 💞

Ühtlasi kogeda, kui vajalik ja tänuväärt oli kogu Õhtu-Kalda maja roll ...mnjaaa, ei oskagi selgitada, kuidas saab üks maja kogu oma olemusega kedagi niivõrd palju toetada ja aidata, kuid näed, saab 🤗.

_ _ _ _

HEA EHMATUS
_ _ _ _

Ajal, kui valmistasin end psühholoogiliselt ette ...noh, et ok, mis on kõige hullem versioon ja mida on mul antud olukorrast väljatulemiseks vaja muuta, saadeti mind PERH´ist ringiga hoopis perearsti juurde.

Peale erinevaid ultramoodsaid aparaate vajasin ma tegelikkuses vaid tavalist vereanalüüsi, mille tulemusel diagnoositi mul puukborrelioos.

Uuuuhh, kergendus ...ainult puukborrelioos! ;)

See tähendas, et peavalud, mida mul kunagi varem olnud pole, pidev väsimus ja kõik muu, mis mind viimased paar kuud saatnud, ei olegi läbipõlemisest, ülepingest või muudest psühholoogilistest erroritest.

Lisaks tähendas see seda, et me ei räägi enam tsüstist või muudest "toredustest", vaid täiesti tavalisest põletikulisest reaktsioonist.

Tegemist järjekordse hea näitega, kuidas teinekord on lahendused kordades lihtsamad ja lähemal, kui algselt tundub 😇

✎ "Ära siis head ehmatust raisku lase, vaid võta ikkagi nüüd aega enda jaoks 🙂," oli ühe hea sõbra soovitus peale seda, kui teatasin, et õnneks ei ole mitte midagi hullu.

_ _ _ _

KUI ON KAHTLUS, SIIS... 
_ _ _ _

Kogu see lugu pole räägitud selleks, et ohh ma vaesekene (sest olen omad järeldused teinud ning selle tulemusel enda fookust ja elukorraldust oluliselt muutmas), vaid ennekõike selleks, et kinnitada – me kõik oleme lihtsalt inimesed, ei muud, ja see on ok 😊

✅ Ning ühtlasi selleks, et võimendada sõnumit, mida hiljuti kusagilt lugesin:

EESTIS ELADES ON SUVEPERIOODIL MÕISTLIK KÄIA KORRA KUUS TEGEMAS PUUKBORRELIOOSI TESTI, sest tegemist on kergesti diagnoositava ning üldjuhul ravile hästi alluva haigusega.

💙

Hoidkem iseennast ja teineteist!

Täna saatsime viimsele teekonnale oma kalli vanaema Endla, kes on õpetanud meid armastama, andestama, jagama ning avatud meele ja südamega elama.

~

Vanaema, täna kõrgus Sinu kodutalu kohal selge ja värviline VIKERKAAR 😇 

Palun mine rahus ja tea, et kanname edasi kõike seda, kes Sa olid ning mida oluliseks pidasid.

♡

Las minna...

Las olla...

Las tulla...