Esmaspäeva hilisõhtul jõudsime peale 36 tundi reisimist tagasi Eestimaale, kus võttis meid vastu külm ja rõske, ent ilusate värviliste lehtedega, sügis.
Riias suutis lennuk teha nii halva ja loperdava maandumise, et paljudel pardal olnud inimestel, meie noortel kaasa arvatud, jõudis elu kaks korda silme eest läbi joosta ning väga armsaks saada. Õnneks toimus lõplik kohtumine maaga siiski rahumeelselt, võimaldades hinge kinni hoidnud reisijatel lõpuks ometi kopsudesse pisut hapnikku ahmida. Suur oli see aplaus, mis kõlas, kui lennuk lõpuks seisma jäi.
Teel Pärnust Haapsalusse, mil mikrobussi roolis olin, ajasin peaaegu rebase alla, mõnikümmend kilomeetrit hiljem oleksime peaaegu kitsele otsa sõitnud ning vahetult enne Haapsalut nägime ilmselt UFO´t või mingit muud väga imelikku lendavat objekti, kuid kui kõik need eelnevalt kirjeldatud seigad välja arvata, läks kojusõit rahulikult ja kenasti :)
Mis noortevahetust kui tervikut puudutab, siis tegemist oli väga õpetliku kogemusega, mis pani mind nii mõndagi asja teises valguses nägema. Need kümme päeva aitasid taas kord mõista seda, kui erinevad on inimesed ja kui mitut moodi võib ühele teemale läheneda.
Siiski, noored ise jäid õnneks igati rahule ning meie reisi kokkuvõte on nähtav ja loetav Lääne Elu artiklis.
*
Käisime täna teatris. Monokomöödia "Sinised kilesussid jalas" on üks väärt tükk, soovitan soojalt. Pole ammu aega nii südamest naerda saanud :) Tubli töö, aitäh Sulle Indrek Taalmaa!
*
Merevesi on oluliselt jahedan, kui kuu alguses, kuid see eest ka oluliselt värskendavam. Jah, ma käin ikka veel meres ujumas, kuigi ega seda korra-sups-sisse protseduuri vist enam väga ujumiseks saagi nimetada :)
Mõtlesin jah, et käin kuni kannatab, kuigi täna õhtul, kui teatrist koju tulin ja taevas sirasid tähed ning õhus oli tunda erilist kargust, mõtlesin, et jeerum, mis küll homme minu ujumisest saab???
*
Minu enda päevakava on hetkel täiesti olematu. Eile ärkasin hommikul kell 11, kirjutasin mõned read, kuid seejärel tundsin, et ei, ma olen endiselt nii väsinud, ja keerasin uuesti magama. Kella kahe paiku oli paar telefonikõnet, mis mu üles äratasid ning kell oli viis õhtul, kui end lõpuks voodist püsti ajasin ning "hommikust" sõin. Täna olin juba pisut paremas konditsioonis, tulles "juba" ühe paiku teki alt välja.
Ma ei oska seda kõike muudmoodi kommenteerida kui et ju siis see Bulgaaria noortevahetuse reis oli väsitavam kui algsel tundus.
*
Täna õhtul tegin kahte asja. Esiteks võtsin ette oma CouchSurfingu profiili ja täiendasin seda pisut, kirjutades valmis ka Istanbuli open´i request´i, mis näeb välja selline:
Hello everybody,
I am an Estonian freelance (wanna be:) writer who is having a 3 week writing retreat in Turkey.
Main topics I am currently writing about are:
THE MAGIC OF TRUE LOVE; THE POWER OF DREAMING BIG and HAVING ENOUGH FAITH TO TURN YOUR DREAMS INTO REALITY!
When you have an inspiring True story to share, please let me know - I´d be glad to meet you and write it down :) In fact, all my trip will be organised according to those stories. Also, when you have a good writing place to offer, I am open to all the ideas as it may be that I will interview several people during the day and would be perfect to have a nice, inspirational place where to edit and write them all together. However, of course I can write anywhere and am not picky at all.
I have only one destination I definitely want to visit during those 3 weeks - it is Heybeliada Island. In terms of everything else, I have no plans whatsoever.
Many thanks in advance! See you soon :)
kristi*
Nii et jah, tundub, et here I go again. Another trial to fulfill my dream :)
Teiseks, peale seda lõin Google´sse märksõna "Kristi´s Dream Life" ja ühena esimestest vastustes tuli Kristi Holl´i blogi link.
"Another big benefit was reported by McCourt T. “During the challenge I attended a writing conference, and I really appreciated how writing every day boosted my confidence. I felt that I could confidently talk about my works-in-progress because I was actually spending time on them!” This confirms what professional writers frequently say: nothing makes you feel more like a writer than writing."
:)
Riias suutis lennuk teha nii halva ja loperdava maandumise, et paljudel pardal olnud inimestel, meie noortel kaasa arvatud, jõudis elu kaks korda silme eest läbi joosta ning väga armsaks saada. Õnneks toimus lõplik kohtumine maaga siiski rahumeelselt, võimaldades hinge kinni hoidnud reisijatel lõpuks ometi kopsudesse pisut hapnikku ahmida. Suur oli see aplaus, mis kõlas, kui lennuk lõpuks seisma jäi.
Teel Pärnust Haapsalusse, mil mikrobussi roolis olin, ajasin peaaegu rebase alla, mõnikümmend kilomeetrit hiljem oleksime peaaegu kitsele otsa sõitnud ning vahetult enne Haapsalut nägime ilmselt UFO´t või mingit muud väga imelikku lendavat objekti, kuid kui kõik need eelnevalt kirjeldatud seigad välja arvata, läks kojusõit rahulikult ja kenasti :)
Mis noortevahetust kui tervikut puudutab, siis tegemist oli väga õpetliku kogemusega, mis pani mind nii mõndagi asja teises valguses nägema. Need kümme päeva aitasid taas kord mõista seda, kui erinevad on inimesed ja kui mitut moodi võib ühele teemale läheneda.
Siiski, noored ise jäid õnneks igati rahule ning meie reisi kokkuvõte on nähtav ja loetav Lääne Elu artiklis.
*
Käisime täna teatris. Monokomöödia "Sinised kilesussid jalas" on üks väärt tükk, soovitan soojalt. Pole ammu aega nii südamest naerda saanud :) Tubli töö, aitäh Sulle Indrek Taalmaa!
*
Merevesi on oluliselt jahedan, kui kuu alguses, kuid see eest ka oluliselt värskendavam. Jah, ma käin ikka veel meres ujumas, kuigi ega seda korra-sups-sisse protseduuri vist enam väga ujumiseks saagi nimetada :)
Mõtlesin jah, et käin kuni kannatab, kuigi täna õhtul, kui teatrist koju tulin ja taevas sirasid tähed ning õhus oli tunda erilist kargust, mõtlesin, et jeerum, mis küll homme minu ujumisest saab???
*
Minu enda päevakava on hetkel täiesti olematu. Eile ärkasin hommikul kell 11, kirjutasin mõned read, kuid seejärel tundsin, et ei, ma olen endiselt nii väsinud, ja keerasin uuesti magama. Kella kahe paiku oli paar telefonikõnet, mis mu üles äratasid ning kell oli viis õhtul, kui end lõpuks voodist püsti ajasin ning "hommikust" sõin. Täna olin juba pisut paremas konditsioonis, tulles "juba" ühe paiku teki alt välja.
Ma ei oska seda kõike muudmoodi kommenteerida kui et ju siis see Bulgaaria noortevahetuse reis oli väsitavam kui algsel tundus.
*
Täna õhtul tegin kahte asja. Esiteks võtsin ette oma CouchSurfingu profiili ja täiendasin seda pisut, kirjutades valmis ka Istanbuli open´i request´i, mis näeb välja selline:
Hello everybody,
I am an Estonian freelance (wanna be:) writer who is having a 3 week writing retreat in Turkey.
Main topics I am currently writing about are:
THE MAGIC OF TRUE LOVE; THE POWER OF DREAMING BIG and HAVING ENOUGH FAITH TO TURN YOUR DREAMS INTO REALITY!
When you have an inspiring True story to share, please let me know - I´d be glad to meet you and write it down :) In fact, all my trip will be organised according to those stories. Also, when you have a good writing place to offer, I am open to all the ideas as it may be that I will interview several people during the day and would be perfect to have a nice, inspirational place where to edit and write them all together. However, of course I can write anywhere and am not picky at all.
I have only one destination I definitely want to visit during those 3 weeks - it is Heybeliada Island. In terms of everything else, I have no plans whatsoever.
Many thanks in advance! See you soon :)
kristi*
Nii et jah, tundub, et here I go again. Another trial to fulfill my dream :)
Teiseks, peale seda lõin Google´sse märksõna "Kristi´s Dream Life" ja ühena esimestest vastustes tuli Kristi Holl´i blogi link.
"Another big benefit was reported by McCourt T. “During the challenge I attended a writing conference, and I really appreciated how writing every day boosted my confidence. I felt that I could confidently talk about my works-in-progress because I was actually spending time on them!” This confirms what professional writers frequently say: nothing makes you feel more like a writer than writing." :)
No comments:
Post a Comment