Muusika ~ The music

The music is all around US, all you have to do is listen.

~filmist "August Rush"~

Tänane päev, nagu tegelikult kõik päevad, mil Santiago vanalinnas ringi kõndida, ja seda teen ma sageli, on olnud täis muusikat. 

See, mis tasemel tänavamuusikuid ja -kunstnikke siin kohtab, on päris jahmatav. Sisuliselt võin uksest välja astuda ning mõne aja pärast, ilma et ma seda kuidagi planeerima või ajastama peaksin, kultuurielamuse võrra rikkamana tagasi tulla.
~
I´m amazed how high is the level of street musicians and artists here in Santiago de Compostale. Basically I can, without any planning in advance, step out from home and come back bit later, being culturally and emotionally fulfilled :)

Lisaks oli käimasoleva Jaapani raames ühes kirikus kontsert "The Road of Hasekura Tsunenaga" , kus Rodrigo Rodríguez esitas jaapani flöödil imetabaseid lugusid.
~
Currently there is a Japanese week in Santiago.

Musikaalsele päevale pani punkti paar tundi tagasi lõppenud Eurovisioon, kus Hispaanial oli Galicia´le väga kohane lugu - "Dancing in the rain".

Lugesin enne tulekut, et siin on vihmane, kuid seda, et siin nii palju sajab ning ka temperatuurid üldse mitte Hispaania moodi pole - ses osas oli mu kodutöö pisut poolik :)

Mis muud elu-olu puudutab, siis need siinoldud kolm nädalat on kulunud kohanemisele ja aru saamisele, mis üldse toimub. Kohe päris tõsiselt, sest see raputus, mille osaliseks ma kogu selle uue info ning teistmoodi kogemuste ülekülluse tulemusel saanud olen, on olnud päris korralik ja pisut põhjalikum, kui ma arvasin.

Just täna, kui peale kontserti kodu poole jalutasin, mõtlesin, kui veider see elu ikka on. Töötan turistiinfopunktis, jagades infot ja vastates küsimustele, kuigi alles kolm nädalat tagasi kõndisin ma ise elus esimest korda mööda neidsamu tänavaid ning otsisin oma hostelit.
Inimene, kes andis mulle kui turistile minu esimese Santiago kaardi ja selgitas, mis kus asub, on nüüd üks minu kümnest kolleegist :)

Lisaks sellele, et mul on tulnud omandada hulk infot, millest hetkel tean vaid hädapärast, on ju veel ka see keele teema.
Ideaalne oleks see, kui valdaksin lisaks nendele keeltele, mida oskan, veel hispaania, prantsuse ja saksa keelt.
Viimase kahe omandamine pole plaanis, hispaania keele (igapäevaeluks vajalikul tasemel) selgeks  saamine aga küll, kuigi ega see päris niisama pole, et voilaa, nüüd õpin ja näed, juba oskangi. 
Tegelikult on ikka päris masendav olla, kui mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Teisalt jällegi, eks see keele puzzle täieneb iga päevaga: sõna sõna haaval, väljend väljendi haaval - küll see arusaamine tuleb, kus ta pääseb.
Nii hea, kui oleks olemas SIM-kaart või mis iganes muu imeline vahend, millega saaks endale uusi keeli sisse kodeerida. Teisalt jällegi, siis jääks lisaks õppimise valule ära ka see võlu ja nauding, mis kogu õppeprotsessiga kaasneb :) 
Tegelikult on ju põnev jälgida, kuidas miski, mis alles hiljuti oli täiesti must auk ning tühi maa, vaikselt arusaadavamaks muutuma hakkab.

*
Siiski, õnneks oli täna see päev, mil sellest üledoosist vaikselt toibuma hakkasin, sest päeva- ja nädalakavad hakkavad vaikselt paika loksuma ning muud asjad ka. Noh sellised elulised, et mis kus asub, kust me süüa ostame, mööda milliseid tänavaid minek on otse, kust ringiga jne.


Selle, Tony joonistatud, draakoni värvimine on meie ühine meistritöö ja meditatsioon ;)
Nimelt, korra nädalas, kui hommikupoole on hispaania keele tund ja mentoriga kohtumine, töötan pärastlõunal noortekeskuses. Nii et jah, olenemata sellest, kus ma olen, tundub, et noortest ei saa ma üle ega ümber ja see on hea tunne -vähemalt midagigi tuttavat siin uues ja võõras riigis :)