Kõik on nii LIHTNE, miks ometi mingi osa minust seda endiselt nii keeruliseks mõelda soovib?
Everything is so SIMPLE, why part of me still prefers to think of everything as complicated?
*
Kohalikku SIM kaarti pole veel muretsenud ja sellest tulenevalt pole juba kaks nädalat kordagi telefoniga rääkinud? Kuigi see on kummaline tunne, on samas tegu meeletu vabadusega ja võimalusega elada omaette, iseendaga - minu enda loodud vaakumis, kuhu teised sisse helistada ei saa :)
*
Selle lühikese aja jooksul oleme elanud ning toimetanud kolmes erinevas kohas. Kuna kõik on nii intensiivses muutmises, kaob vahepeal ära taju, kus ma olen ja milleks. Et jalutan mööda mingit, mulle täiesti tundmatut tänavat, püüdes mitte ära eksida, ja lähen koju? Nagu mis mõttes koju?
Või et istun ja vaatan inimesi, kaotades end täielikult oleviku sügavusse, kus ei eksisteeri ei minevikku ega tulevikku ...heh, eile paariks minutiks ei olnud minu jaoks vist isegi olevikku olemas?!
Iga päev meenub mulle mingi väike killukene suvalistest ajahetkedest, mida siiani minu teadvuses ning n-ö aktiivmälus ei eksisteerinud. Need löövad mu teadvusesse justkui pildisähvatused, mis hetkeks tulevad, ja siis kaovad - nagu fotoaparaadi välk.
Päris huvitav!? ;)
Everything is so SIMPLE, why part of me still prefers to think of everything as complicated?
*
Kohalikku SIM kaarti pole veel muretsenud ja sellest tulenevalt pole juba kaks nädalat kordagi telefoniga rääkinud? Kuigi see on kummaline tunne, on samas tegu meeletu vabadusega ja võimalusega elada omaette, iseendaga - minu enda loodud vaakumis, kuhu teised sisse helistada ei saa :)
*
Selle lühikese aja jooksul oleme elanud ning toimetanud kolmes erinevas kohas. Kuna kõik on nii intensiivses muutmises, kaob vahepeal ära taju, kus ma olen ja milleks. Et jalutan mööda mingit, mulle täiesti tundmatut tänavat, püüdes mitte ära eksida, ja lähen koju? Nagu mis mõttes koju?
Või et istun ja vaatan inimesi, kaotades end täielikult oleviku sügavusse, kus ei eksisteeri ei minevikku ega tulevikku ...heh, eile paariks minutiks ei olnud minu jaoks vist isegi olevikku olemas?!
Iga päev meenub mulle mingi väike killukene suvalistest ajahetkedest, mida siiani minu teadvuses ning n-ö aktiivmälus ei eksisteerinud. Need löövad mu teadvusesse justkui pildisähvatused, mis hetkeks tulevad, ja siis kaovad - nagu fotoaparaadi välk.
Päris huvitav!? ;)
2 comments:
Kristi, kirjutasid jällegi mulle nii äratuntavast olukorrast - sähvatustest, piltidest... Tead, saan ka Inglismaad tagantjärele mingite kindlate "kohapiltidena" siiamaani, missest et sellest ajast on möödas juba üsna mitu aastat ning need sähvatused tekivad täiesti suvalistel aegadel kui ma isegi ei mõtle Inglismaa peale. Olen mõelnud, et kas vaid mina nii kogen... Aga näed nüüd, päikest Sulle sinna :)
Aitäh, Kadri - päikest Sullegi!
PS! kui millalgi kokku saame, siis muljetame sähvatuste teemal, eks :)
Post a Comment