Thursday, January 10, 2013

Omalooming

Valmistun homseks Noorte Omaloominguõhtuks, kuhu Marika mind esinema kutsus, ja kuigi olen sellise pakkumise üle igati tänulik, mõistan samal ajal, et see pole üldse mitte kerge ülesanne. Ses mõttes, et kuigi omast arust mega loomeinimene :), kes mingitel perioodidel elab ja hingab kirjutamise ning raamatute rütmis, ei ole mul kuigi palju valmisprodukte, mida teistele esitada.

Ma ei saa ju minna ja võtta ette kõik alustatud, poolikud, raamatud, et näete, 6 aastat tagasi hakkasin ma kirjutama sellist asja, seejärel toda teist ning praegu on mul pooleli kaks teost, mille osas ma pole kindel, kas või kuidas edasi ...?!

Ainsad n-ö valmis ja konkreetsed omaloomingu produktid on luuleread, mida pole kuigi palju, kuid vähemalt on nad terviklikud - erinevalt "raamatutest", on neil lisaks algusele ka lõpp olemas :)  




MIDAGI OLLA

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Olid ajad, olid majad, olid helesinised unistused,
olid leidmised, kaotused, kukkumised ja komistused.

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Need kaks rida kui needus mu kannul nüüd käivad,
nii lõputult palju endas kandvat näivad.

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Neis kümnes sõnas tundub olevat peidus,
kogu siht ja suund, mis eluteel leidub.

Sest kes ei tahaks olla ja suuta?
Ütleks ära võimalusest midagi liikuma panna ja muuta?
Suutes olla see, kes oleme.
Olles see, kes suudame

saab nii mõndagi
liikuma panna
ja
muuta
(31.03.2011)



ON HETKI
 

On hetki, mil aeg jääb seisma, sest seda pole olemas.
On hetki, mil vahemaad kaovad, sest me kõik oleme üks.

On hetki, mil tänutunne on hinges nii suur, et hingetuks teeb.
On hetki, mil sõnade vägi kahvatub, sest tunnete keelt nad ei tea.

On hetki, mil südamest tulev soov ookeani ja mägede tagant,
on kallim kullast ja maisest varast, sest hinda tal ei ole.

On hetki, mil lahtiste silmade ja avali südamega taevasse vaadates,
kõik avardub ning valgeks lööb, sest sisse tekib ruumi.

On hetki, mil hinges on lõputu hea ja soe,
sest elu võluvägi argipäeva poeb.
(31.03.2011)



MAGIC OF LIFE 


Life is a FAIRYTALE where YOU write the script,
choose the characters without or with wit.
*
Life is a GAME where YOU make your own rules,
having fun surely shouldn´t stop in pre-school.
*
Life is a PARTY with favorite music and people who´re dear,
YOU can always change the CD and choose who appear.
*
Life is a CHOICE and YOU make decisons,
better stand up and get clear with your vision.
*
Life is a MAGIC,
always there to discover,
!!!
(2010)



Tuleb ja läheb
Sõbrad tulevad ja lähevad,
edu tuleb ja läheb,
tervis tuleb ja läheb,
raha tuleb ja läheb,
ent AEG, aeg on ainus, mis ei tule,
sest AEG - tema ainult läheb!
*
Seepärast usu ja usalda.
Kuula ja kuuletu.
Vaata oma silmadega.
Tunneta oma südamega.
*
Mis toimub su elus, su ümber?
Millistes tunnetes kümbled?
Mis on see, mis tõeliselt loeb?
Mille osas igatsus rindu poeb?
*
Pisikene laps on sinu sees,
kord nägu naerul, siis silmad vees.
Tema teab ja tunneb hästi,
seda mis tegelt on vaja, mitte mis kästi.
*
Tema teab, et väline ilme see miskit ei maksa,
tema muretult ainult oma teed mööda tatsaks.
Selle lapse käes on võti, mis keerab,
igat lukku ja südant - seda isegi eemalt.
*
Pisikene laps on sinu sees,
metsik elujõud tal soontes keeb.
Tema lapsesilmad vaatavad su poole üles,
ta laulab, endal pea sinu süles:
*
"Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin.
Elu on lill, mida imetlema tulin.
Elu on armastus, mida jagama tulin.
Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin.
Shalllaaa-laaaa-laaaa....
*
Mis on see, mida on vaja,
et Sulle meelde tuletaksin?
Mis on see, mida sa varem teadsid,
kuid praeguseks unustanud oled?
Küsi, küsi ja las me mõtleme koos.
Shalllaaaa-laaaa-laaaa....
*
Olen küll vaid pisikene laps,
ent pea püsti ja rind ees,
sinuga koos sel eluteed käin!
Shalllaaa-laaaa-laaaa
*
Küsi, küsi, sest koos me teame.
Koos me oskame, koos me saame.
Olen küll vaid pisikene laps,
ent minu usk sinusse on suur.
Olen küll vaid pisikene laps,
ent armastus mu südames on suur.
*
Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin.
Elu on lill, mida imetlema tulin.
Elu on armastus, mida jagama tulin.
Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin.
Shalllaaa-laaaa-laaaa"
(1.05.2012) 

NAGU KASS ÜMBER PALAVA PUDRU

Saller ju laulab, et mõistus on kadund
ja et süda on puru
ja et käid nagu kass ümber palava pudru.
*
Oleks nii hea, kui see oleks vaid laul,
ent tegelt see laialt levinud taud.
Süda ja mõistus. mõistus ja süda,
tahaks ju teada ja osata KUIDAS ?
*
Vahest on tunne, et tuhadeks killuks
katki on hing ja et asju vaid pilluks.
Mõtted need enam ei minule allu,
pigem nad kuhugi mujale kaldu.
*
Kas õigem on nii või parem on naa,
ees haigutab tupik ja kaos ja blaaa.....
Lausa nõme, kuis ingliks sa muutud,
kui veel kaua üksindusega kokku ma puutun.
*
Päev päevalt negatiivne kaob
ja süda taas sinu järele taob.
Ons´ see mõistuse vingerpuss hale
või oli tookord me otsus nii vale?
*
Mõistus on kadund ja süda on puru,
mu enese tunded mind nurka on surund.
Mida nüüd teha ja kuhu võiks minna,
valu ja kahetsus pitsitab rinnas.
*
Kas tõesti vaid ajal see võime nii hea,
anda tagasi rahu ja selge pea?
Tahaks ju väga, et see protsess käiks kähku,
et terveks saaks hing ja et igaüks nähku.
Mõistus on tagasi, süda armastust täis,
küll see kõik kiirelt ja valutult käis.

(2009)

MIKS?

Asjad viltu miks läevad,
valesti minema peavad?
Kõik plaanid ja mõtted,
neil ees on nüüd tõkked.
*
Tahtsime head ja lootsime väga,
sellegipoolest on nüüd vaid suur AGA.
Kogu me elu kukkus kolinal kokku,
et nutust, ei naerust miskit nüüd tolku.
*
Ikka ja jälle peast läbi mul käib.
Kas elu siis ongi vaid pettumust täis?
Kõik oli nii habras
nii kaduv
nii korraks
......
(2009)

LINNUKE

Aken on lahti ja kuigi on öö,
miskit rõõmsat ning siirast kõrvu mul lööb.
On pime ja kõle ning öö mõjub õõnsalt,
linnuke väike see laulab nii rõõmsalt.
*
Ta tähistab elu, ta hääl on täis * SÄRA *
minugi mõtted läevad kurbuselt ära.
*
Miski seal õues justkui kurjasti manitseb
"Mida sa halised, kaebled ja kahetsed?
Armasta, naera ja õnnelik ole.
Siis kurbusel su elus enam ruumi ei ole!"
*
Kell saab üks öösel, voodi juba soe,
oma tekile-padjale kaissu ma poen
...rõõmus linnulaul endiselt toeks.
(2009)


ÄRA ENAM MÕTLE

Linnulaul ja puude varjud,
teisel kaldal titt see karjub.
Istun, ümberringi käbid,
kõrval koerad, täitsa läbi.
*
Selja taga vana tamm,
lõputu on selle ramm.
Tänutunne valdab mind,
rõõmu, kurbust täis on rind.
*
Linnud elu tähistavad,
imekaunilt kädistavad.
Vaatan, vapralt ronib puuk,
suureks läeb mu silmaluuk.
*
Mets on tegelasi täis,
maal ja õhus - elu käib.
Päiksekiir, see õrnalt paitab
"Ära enam mõtle, aitab!"
(2009)


SINU SEES


Olgu jaanipäev või jõul,
vahest ikka haarab õud.
Mida teha, kuhu minna,
tahaks sinna, sinna, sinna ...
*
Hea, kui keegi näitaks teed,
ütleks, kas õige või vale on see.
*
Veits aidata saab sõber, õde,
aga lõpuks lihtne tõde.
*
Kõik on Sinu enda sees,
mida iganes Sa teed :)))
(2010)

NIRVANA

We´re always busy in the middle of something
searching and finding and losing again.

Never ending circle it seems to be,
the minute you feel "i got it!" it´s gone
and the search starts all over again.

Nirvana is a place close to the heaven,
where joy and happiness are waiting for us,
where satisfaction becomes our middle name,
where´s no shadow of anger, despair or fame.

We´re all equal there, like sisters and brothers.
No space for false self which keeps us so covered.

Where is this place? How can we get there?
Why hasn´t no-one mentioned it before?

Because there´s no-one who can take you or show you the way
as the kingdom of Nirvana lies deep within you.

Your own heart is the source of endless joy,
pure intentions unlock the gates and ooo boy...
what a wonderful ride on the river it is
as you´re carried by the power of life downstream.
(31.03.2011)


LITTLE BIT OF SOMETHING ...
 

I´ve got a feeling i want to taste all the tastes,
i want to drink all of the wines and and have a bite of pastries.

Don´t wanna be the person who is happy with this little bit of something.
You know, wanna enjoy as much as i can, little bit of everything.

Because otherwise the same old shit, day after day.
no wonder people grow old fast and become grey.

I don´t want this usual stuff, i can´t see the point.
Ooo my, even the thought of it gives me the headache
and pain in my joints.

No way I´ll be that regular, average person.
living like i´d have some kind of curse on.

One little house, boring job - nice and safe track,
no-no, something more juicy please, with some kind of crack.

I want to try the taste of real life,
to feel the adventures sharp as a knife.

I want to dream, to explore, to have fun,
dance and sing under the sun.

Don´t want to miss out the beauty of living,
don´t believe the theory it`s only in giving.

Special, yes, special is the word i want my life look like,
everything started from friends till the color of a bike.

Want to feel special, look special, do special things,
all could be special what life brings.

Little bit of everything i wanna try out.

I want to go to the million places around the globe,
want to have the most extravagant clothes in my wardrobe.

I want to be fluent in many languages and read all kind of books,
want to be the one always confident when someone looks.

But yes, the books ... you know what i recently started to read,
a bestseller from Coelho, exactly what i need.

Actually, my friend said it`s a MUST for a person like me,
so, i was eager to find out what exactly did he mean.

I read and i read until i got to the page
where all the actions were played in the stage.

But not the stage where characters of the book
but the stage for someone who had my look.

"Try to drink from every cup. All wines should be tasted."
That´s the way to live, not a day should be wasted.

"Choosing a path meant having to miss out on others."
Exactly my thought, don´t even bother.

I read and i read and suddenly, out of the blue.
Tears started to drop into table ... why? Have no clue.

"She wanted to follow all possible paths
and
so ended up following none."

Is it really an option that wanting this little bit of everything,
might end up not getting even this little bit of something?

This little bit of something which I keep refusing to have
...
wow
(2011)




Have you noticed?

Have you noticed how blue the sky is
when you are at piece with yourself.
Have you noticed how bright the sun shines
when you feel the light in your heart.
Have you noticed how dark the clouds are
when you sink in your own despair.
Have you noticed the world full of enemies
when you can not make piece with you.
Have you noticed how hard everything comes
when you don´t follow your calling.
Have you noticed the natural flow of life
when you are the one who you´re meant to be.
Have you noticed that you can be everything,
your worst enemy or your dearest friend.
Have you noticed that there´s no reality
there´s only the meaning you give to it.
Have you noticed ...
... how easy it is to notice
Have you noticed ...
... how rarely we notice though.
 (30.03.2011)

True self

There is this calling, this inner source.
Something which wants to take me along.

But i do not let it as i don´t know the way
"Just trust me, i know" it keeps calling along.

But it doesn´t make sense, like nothing at all.
Still, feel like falling apart when deciding to stay.

"I know why you´re here and what is your task"
How can it possibly,  must be out of my mind.

"Yes, out your mind you´ll find your true self"
Ooo shit, what should i do or where to go.

"What is the worth of being, if you´re not even you?"
Anger and fear are lifting their heads.

What do you mean, what gives you the right.
"You try to make yourself something you´re not"

Can´t you see how hard i´ve been trying
to become who i am and do what i do

"But this is the thing. There´s no-one you need to become.
There´s nothing you have to do. 

You are who you are.
The one you´ve always been.

You can never be less than you are meant to be.
You just need to let yourself keep up with you.

Let yourself go, let go
Let yourself go, let go ..."

But how do i know what will happen to me?
How do you know where will i end up like that?
How do i know i´ll be alright?
"Do you know it now?"
  (30.03.2011)

What´s up ?

What´s up with you my little friend?
Things are not the way  you planned?
Really, it is nice to hear, so, all is back on track again?
You gotta be kidding me, seriously?
I mean, i thought you two were meant to be?
Grew apart, that´s what they all say.

Have you ever thought how it would be other way around?
Funny to even imagine, isn´t it?
I mean, two of you, growing towards each other,
until there´s no me and you, there´s only us.
No space for youself, no topics to talk to
as all is one because you did not grow apart.
You see, you are laughing already, that´s good.

Please promise my friend, before making the move
think at least twice as it´s so damn easy to break.
Break something which took you long time to build.
Also, there´s always the option for "renovation".

You replace this piece here and remove that stain there.
The same old good one but looks like brand new.
Option, ofcourse it´s an option, i´m not kidding here.
Cammoon, let´s have a walk now and talk something light.

So, what´s up with you my little friend?
No-no, i don´t wanna hear what you argued about last night.
Light, i said, light.
Something which feels light to talk and to listen.
Light, i said, light.
  (30.03.2011)


Keep on going ...
"Keep on going, go, go!" i tell to myself.
Holy Christ, i really don´t feel like.
But then what, what will you?
I do not know, i don´t have a clue.

 (30.03.2011)

 
Pretty, pretty please
Please, let us do it together because together, together we are strong.
Please, let´s be behind each other´s back as it will beat the wrong.
Please, let´s encourage each other because it helps our talents to become uncovered.
Please, let´s love each other as we´ll spend the time together one way or another.

Please, let´s be best friends, often being supportive is all what it takes.
Please, let´s be patient and kind with each other as we both make mistakes.

Please, let´s believe into each other because sometimes all we´ve got is belief.
Please, let´s set each other free as the wings of freedom will bring the relief.
Please, my inner self. Please, tell me you forgive I´ve ignored you for a while.
Please, the little child inside me, can you remind me how to play again.
(15.03.2011)






LOVE

So much to give, so much to say.
Love in filling the hearts, the lives.
Love makes us smile and laugh and cry.
Love makes us fall down on our knees and pray
or raise our hands up to the sky and cheer.
Love is driving us crazy and making us wonder.
Love has some magical power which it holds.
The power to dream, to scream, to sing.
Love is the feeling which makes us human.
Which makes us vulnearable, makes us weak
but also powerful beyond imagination.
Love gives us strenght, it gives us hope.
Love is showing the way and is guiding us through, 
through sorrow and joy, through misery and happiness.
Love with no face and with no proper being,
yet it is everything it possibly can.
Love is in words, in music, in the air.
It is all around us, always,
all we need to do is see and feel it.
Love. Can you feel it ?
Love. Do you see it?
Love. Can you make it count?
Love is the power which changes the world.
Love is the power which destroyes and re-unites.
Love is in tears and in passionate kisses.
Love is in pain and in deep gratitude.
Love is something you can easily express
but also something impossible to say out loud.
Love has no color, no shape or meaning,
yet it´s in all colors, shapes and meanings.
Love has no definition which would be clear,
yet it´s clearly in all the definations which exist.
Music is all around us, all you need to do is LISTEN
Love is all around us, all you have to do is to FEEL it.
Can you feel? 
Can you? 
I knew you could ...
Love is in Life and Life is in Love.
There´s no doubt
(3.04.2011)

SIHT vs EESMÄRK
(Loo sisu on pärit vestlusest Sirje Uusbek´iga)


Siht ja eesmärk on kaks erinevat asja, sellest on vaja aru saada ja seda mõista. Kui sa sead endale eemärgi, et ma tahan seda asja saada, näiteks tahan seda doktorikraadi saada, siis sa hakkad ennast piitsutama ja sa ei tunne mõnu protsessist endast. Kui sa siis doktoriks oled saanud ja kaks raamatut valmis kirjutanud, siis noh, kolm päeva sind õnnitletakse, mis siis saab?
Siis paned ruttu uue eesmärgi, sest sa tahad tunnustust – see on enesetõestuse nimel elamine.

Sul on vaja sättida SIHT. Tore oleks, kui see doktrikraad tuleks, ja teha seda sellel alal, mis sind huvitab, et olla protsessis.
Siis ühel hetkel sa mõted, et mul on ükskõik, mis saab, aga see töö on nii põnev, nii huvitav - see on eneseteostuse nimel elamine.
Tuleb sii tulemus aasta või kümne aasta pärast, sul ei ole enam kiiret, sest sa naudid protsessi.
Kui sa oled sihil, on su vaade avaram, sa ei aja ennast taga. Naudid seda, mida sa suunal koged.
Suund on sinu valik ja siis toob elu ka neid juhtumeid, kus näed, issand, ei pidanudki midagi tegema, kõik lahenes ja tulemused tulid "iseenesest". 

Kui sa lähed ainult mõtte ehk ideega ees, siis see ei kanna, siis sa pressid läbi. Kui lähed ainult tundega, siis ei osata sinust alust saada, sest loogiline alus puudub.
Siin maailmas loob uue ainult kaks asja: mõte ja tunne koos.
Inimesed tulevad sinuga kaasa siis, kui sinul on endal hea seda suunda minna.
Kui sul endal on hea ja huvitav ja sa põled. Kui see liikumine inspireerib sind, päevast päeva, tunnist tundi.

Kui sa lähed ainult mõistusega, siis nad ei tule , vaid küsivad:
„Miks ma peaks minema?“

Kui ta tunneb, et sinul on seal hea olla ja põnev ka veel, siis ta tuleb!
Sedasi tekivad kaaslased.
Sedasi tekivad mõttekaaslased.

(2010)

Ainus asi, mis ei muutu

Ainus asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub!

Nii ka selles osas, mis Õhtu-Kallas 15 maja ning mu siinseid tegevusi puudutab.

Õnneks on eksinud kõik need, kes arvasid, et siin majas talvel elada ja olla ei kannata. Tõsi, veetorud on vahepeal saanud 24m pikkuse soojakaabli, et nad ära ei külmuks ning viimase kuu ajaga olen ära kütnud 2 ruumi puid, kuid need kõik on pisiasjad, mis tunduvad igas mõttes täiesti teisejärgulised.

Järg Õhtu-Kallas ja Aino Kallas blogis :)

Wednesday, January 9, 2013

Olulised tänusõnad


Lahe, kuidas elu ikka ja jälle üllatada suudab!
Tänase õhtu üllatus on siinsamas ...

Perepäeva “Rõõmsad jõulud kõigile” korraldajad tänavad abistajaid

Tegemist on artikliga, mille neile jõulupühade ajal saatsin, kuid kui see järgnevate päevade jooksul ei ilmunud, arvasin, et ju oli kallutatud tekst, liiga hilja peale üritust või mõni kolmas versioon, ning leppisin olukorraga.
Seda suurem oli mu praegune ahhaa-moment, kui "juhuslikult" siiski selle loo otsa sattusin. Parem hilja kui mitte kunagi, nii et SUUR AITÄH Lääne Elu :) 

PS! siin ka mõned fotod

Tuesday, January 1, 2013

2013 - let´s start over!

Today's the day to forgive whomever we haven't forgiven, and ask forgiveness of whomever we know we should ask it of. It's the only way to truly start over... 
                                                                                                      /Marianne Williamson, an hour ago/
Down here is a picture from "Begin Within" Facebook page - one I really like as it represents the ideas I am happily willing to share and follow :)
New Year = New "rules"

Saturday, December 22, 2012

Christmas Reflections





Elan viimasel ajal iseenda jaoks pisut uskumatus ajagraafikus, saades magama alles kahe-kolme paiku öösel. Kuna tundub, et ka järgmine nädal võib vabalt selles rütmis jätkuda, sest mul ei ole ühelgi hommikul kuhugi kiiret, ei sunni ma end ka varem voodisse. Ei, ma ei ole peomutiks hakanud, küll aga spontaanseks tegelaseks, kes tegeleb asjadega suvalistel kellaaegadel. Nii toimus isegi viimane suur koristamine, mille jooksul ma vaibad tuule ja tuisu kätte viisin, öösel kella kahe paiku.
Või kasvõi praegune hetk, mil kohe on kätte jõudmas südaöö ... panin suusapüksid jalga ning lähen vanalinna suurt jõulukuuske imetlema, kuuske ning seda maagilist talve, mis väljas valitseb :)
Lähen vaatama linnaväljaku kuuske, kuigi samal ajal keerlevad peas südamlikud read, mille autoriks Leelo Tungal 
Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

*
Otsustasin eile, et ei sõida veel kohe maale ära, vaid jään nädalavahetuseks siia. Olen pisut iseenda ja oma ilusa jõulutuledes koduga. Puhkan ja tõmban hinge sellest viimasest kolmekuulisest ülihuvitavast virr-varrist, kus päevad on nädala ja nädalad kuu aja pikkused :)


Meigo arutles oma blogisisssekandes  "Üks asi korraga": Mõistatan, et kuidas küll on võimalik "keskenduda ühele asjale korraga", kui kõik "asjad" on omavahel tihedalt ühendatud, seotud, läbipõimunud, teineteist justkui defineerivad.
Siis võib-olla on võimalik "keskenduda ühele asjale korraga", kui keskenduda kõigele, kogu tervikule korraga.


...mina sellest ka aru ei saa, sest mida aeg edasi, seda enam tundub, et kõik asjad on otseselt või kaudselt teineteisega seotud ning kõik olukorrad viivad varem või hiljem samade inimeste ja kohtadeni jne jne ...kuigi võib ka vabalt olla, et päris nii see ikkagi pole :)
Sellele vaatamata tunnen, kuidas sõnadega tuleb tõepoolest ettevaatlik olla ja soovidega niisamuti - ei olnud see ju üldse väga kaua aega tagasi, kui sotsiaalse arhitekti kui ühe võimaliku tuleviku ameti üle arutlesime, et kes ja kuidas ja mismoodi. Mida iganes see ka täpselt ei tähendaks, tunnen end viimasel ajal kui sotsiaalne arhitekt kes teeb koostööd teiste sotsiaalsete arhitektidega :) Erinevate teemade, inimeste ja olukordade kokkupanemine on nii lahe ning tulemus pahviks lööv.
Kusjuures, kui juba sõnade suurest mõjuvõimust rääkida, siis loodan, et Lääne Elu tänane kirjaviga, kus minule, kui Kristi Mäe´le viidatakse, endast mingeid tulevikuprogramme ei sisalda, kuigi mine tea, mine tea  :D


Praegu olen täitsa niisama, kuid kuna ma pole selles kuigi osav, on see väsitavam, kui too virr-varr, millest ma praegu puhata proovin :D Täiesti absurdne, kuid mis teha.
Mnjah,  niisama olemine, lihtsalt olemas olemine - "tegevused", mida ma endiselt veel hästi ei oska!? Vahest leian end ikka ja uuesti mõttelt, et kas saaks ka teisiti või ongi see minu loomuses, et kui ma midagi teen, siis nii südamest ja jäägitult, et ilma selleta ei saa ega oska. 

Monday, December 17, 2012

A Dreamer





   







Saturday, December 15, 2012

Yourself


The reason you are "here" 
is not to be good,
to be perfect,
to be better,
to get stuff done, 
to save the world, 
to save somebody,
to prove something
or to be anything other than
YOURSELF.
That´s all you have to work on, 
that´s all you can do.
But by doing it
all those other things 
will happen anyway
...
-Notes from the Universe-


 ... ja nii ongi  :)
... so true :) 

Maagiline 12.12.12 on läbi.
Palju ärevust tekitav 21.12.12 on peagi käes.
Mida uskuda, mida mitte?
Kas on üldse vaja kedagi või midagi uskuda?
Või on siiski tõsi see, et kõik väline pole absoluutselt oluline, kuna usk ja vastused on nagunii meie endi sees olemas ... ikka ja alati!
Siin on filmi "Kumare" treiler.

 

"Kumare" on film, mis juba suve algusest saadik erinevaid teid pidi ikka ja jälle minuni jõuab, kuid mille vaatamisele seni pihta ei saanud. Nüüd, eile õhtul siis võtsime kätte, ning vaatasime selle ära.
Eestikeelsete subtiitritega täispikk film on saadaval ETV2 kodukal.


Elu, maagiline Elu ...
Inimene, müstiline Inimene ... 

Usk, see kõikse vägevam Usk ...
Kust ta tuleb? 
Kuhu läheb? 
Milles seisneb? 

Põhja-Tallinn "Meil On Aega veel"
Vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel,
kui ei ole siis seda millegi arvelt laename.
Meil on aega veel, meil on aega veel,
kõigil on aega veel.

Asjad võtavad aega alati enne kui nad realiseeruvad
Meil on aega tegelt nagu vanasti, lihtsalt elu on keerukam 
.... 
....

 

Leidsin täna netist ühe noorsootöötatajate koolituse, mis toimub märtsis Iirimaal, Cork´is. Lappan neid igast pakkumisi ju viimasel ajal päris sageli, et Portugal, Leedu, Itaalia, Kreeka jne, aga see oli esimene kord, kui Iirimaa mulle ette jäi.
Mõnus ja soe äratundmine tuletas meelde, kui oluline see maa mulle on.
On see ju koht, kus asub meie pere teine kodu.
Koht, kus elavad kallid inimesed.
Koht, kuhu olen jätnud maha tükikese oma südamest :)
Heh, ei tea, kas julgen sinna uuesti minna, sest viimane kord, kui läksin, jäin pea kaheks aastaks.

In a Course In Miracles we already have a lesson number 361 which means that the 1-year course is almost over. However, it says: "This course is a beginning, not an end" :)

Tuesday, November 27, 2012

Hallo Kosmos

Hallo Kosmos
Intervjuu Mai-Agate Väljataga´ga

Saturday, November 10, 2012

6 kuud



Minul ja Õhtu-Kallas 15 majal on põhjust pidu pidada, kuna täna täitub meil 6 kuud kooselu :) Just nii, täpselt pool aastat on möödas 10. maist, mil esimest korda üle selle maja lävepaku astusin.

On hea ja eriline tunne.
Selg on toetatud vastu sooja ahju, pilk suunatud üle mere, silmapiiri taha.
Meri, meri, meri - kas mul Sinust kunagi ka küllalt saab?
Kas on võimalik Sind liiga kaua ja pikalt vaadata?
Ei usu, et on.
Olla seal, kus olen valinud olla ja teha seda, mida olen valinud teha.
See vist ongi õnn!

Osalesin eile Euroopa Noorte koolitusel ning mida kauem see kestis, seda suuremaks muutus mu enda soov kuhugi taas minna ja midagi teha. Ühesõnaga, olles läinud vastuvõtvate organisatsioonide infopäevale, muutusin ühtäkki ise selleks nooreks, kes tahaks sinna, sinna, sinna ... ?!
Aga ei, sama kiirelt kui see uitmõte tuli, ta ka läks, kuna tegelikult ju tean ja tunnen, et mul on vaja mõneks ajaks paika jääda ning vaadata, kas ja mis siinmail korda saata suudan?
Mida õppida?
Keda tundma saada?
Rääkimata sellest, et mu enda algne missioon ja visioon, miks siia majja üldse tulin, on veel täiesti pooleli.
Lisaks on siin sünnilinnas liiga palju puzzletükke justkui imekombel endale koha leidnud ning üks "kokkusattumus" viib teiseni,  nii et ma ei tea, kas ainult mulle tundub või on see tõesti millegi uue ja olulise algus?
Teisalt, ega siin olemine ja elamine pea ju ärakäimist välistama. Üks konkreetne plaan mul juba peas küpseb. Kuna ma praegu noorte huvikeskuses tööl, tuleb leida lihtsalt võimalused, kuidas seda kõike, mida tahaksin, koos noortega teha  :)

Sattusin vaatama allolevat Eestit tutvustavat videot. Õnneks see ainult kinnitas mu veendumust, et praegusel ajahetkel on mul vaja kodumaal olla ning toimetada.
Kuidas see laul oligi, et ...
"Ilus, ilus, ilus on maa.
Ilus on maa, mida armastan"




Wednesday, November 7, 2012

Kõrvaltvaataja

Veidrad sünkroonsused ja "kokkusattumised" on viimased ajal saanud nii igapäevasteks nähtusteks, et tunduvad kohati lausa päeva loomuliku osana. Aitäh, aitäh, aitäh!
Elu on toonud hulganisti sündmusi ning uusi inimesi, ootamatuid lahendusi ja teistsuguseid vaatenurki, huvitavaid ja vähem huvitavaid arutelusid. Lisaks on tulnud silmitsi seista ka nii mõnegi "luukere kapist välja" olukorraga, mille jooksul on tulnud endale ausalt silma vaadata ning küsida: "Kristi, mis toimub?"
Siinkohal aitab üldjuhul seesama kurikuulus küsimus, mille James minult kunagi küsis: "Is that the way you want it to be?" Väga lihtne, peaaegu labane lause, kuid ometi nii tol hetkel kui ka edaspidi mind palju aidanud. Ennekõike aidanud julgeda otsustada.

Tajusin hiljuti väga selget erinevust sisemise ja välise rikkuse vahel. Ei hakka üksikasjadesse laskuma, kuid konstanteerisin veelkord fakti, et materiaalne, s.t väline, rikkus võib olla, sisemine peab olema. Ja seda mitte üksnes minu enda, vaid ka inimeste puhul, kellega igapäevaselt suhtlen.
*

Võib olla tundus selline vestlus "mänguasjade" teemal minu jaoks kõike muud kui tähenduslik ka seepärast, et hetk varem olin kuulanud ning teinud märkmeid kohtumisel, kus külaliseks oli Vahur Kersna.
"Homme tuleb niikuinii ja homme ütleb mulle homme, mis ta minust tahab!" on peamine mõte, mis mul peale seda pähe keerlema jäi ning lisaks: "Mulle on palju tähtsam olla see, kes ma olen, kui see, et ma edukas olen. On hästi oluline, et sa oled see, kes sa oled ja saad pidevalt paremaks. Milleks muuks me siia siis tulnud oleme? 
Kui sa tahad küpseda, inimesena areneda, siis pead sa astuma vasakule ja paremale, pead katsetama."

Paar kuud tagasi lugesin Aino Kallas´e kirja pandud mõtteid, et mingi peiood, pea pool aastat, ei jäänud tal kirjutamiseks üldse aega, sest ta enda elu muutus nii intensiivseks ning tõeliseks. Kuna ta hakkas elama, mitte polnud enam kõrvaltvaataja, kel oli mahti oma mõtteid üles täheldada.

Praegu, ajal kui olen andnud oma sõrme kümnesse erinevasse suunda, mis sest, et kõikjal on teemad, mis mulle suuremal või vähemalt määral huvi pakuvad, tudub see kõrvaltvaataja roll järjest ahvatlevam :)  Omamoodi lahe on see ülimalt intensiivne elu. Hmm, kas ikka on? Kas see oled sina?
Samas, ega vist ilmaasjata öelda, et rauda tuleb taguda, kuni ta kuum on. Teiselt poolt tekitab see omakorda järgmise küsimuse, et kas on õige muudkui taguda, taguda, taguda ... seni, kuni jõudu jätkub ning seda jõudu ja sitkust jätkub meil eestlastel ju päris kauaks, võib olla isegi liiga kauaks?!

Vahest on hea, kui pole ülearu palju aega, et mõelda. Palju on teha, lausa nii palju, et küsimuse jaoks - mida ja miks ma teen? - ei ole aega. Ühelt poolt väga jabur, teisalt igati mõistlik :)

Course in Miracles on meil peaaegu lõpusirgel, täna oli lesson 324 "I merely follow, for I would not lead".
Jaan Tätte ütles viimases intervjuus:
"Pead julgema ära minna ja pead julgema tagasi tulla."
/---/ "Ma tunnen, et ma ei ole see, kes siit läks. Midagi minu sees muutus. Mul on väga raske suhelda inimestega, kellega ma suhelda ei taha " /---/  Ma pole ka kordagi telekat ega raadiot mängima pannud" /---/ 
"Olen mina ja see, mis mu ümber, on ka mina" :D

Kui kevadel, peale ligi 2 aastast äraolekut, Eestisse tagasi kolisin ning lennujaama lähedal suurt sloganit "Vabadus reisida" nägin, oli tol momendil minu jaoks oluliselt suurem vabadus "Vabadus Koju tagasi tulla".
 Ju need kaks vabadust, tulla ja minna, ongi mõlemad olulised ja vajalikud,  mis tarvis mingi valemiga (ja soovitatavalt elutervelt) tasakaalus hoida. 
 
Homme lähen kohtumisele, kus esineb kolm kirjanikku, üks neist Asko Künnap, kes muuhulgas on öelnud sedasi:
"Ma ei vaata telekat, ei loe saastalehti ega kommentaariume. Ja ma väldin jõudumööda tühiseid inimesi. See on harjutatav kunst. Tühised inimesed sellest tühjemaks ei jää, samas kui mina võin oma päevi täita millegi sisukamaga kui müügimeeste, maaklerite ja putukametnikega jagelemine. Mõtlemisega, näiteks.”

Kas ka minust on nende aastatega saanud mingis mõttes egoist, kes teadlikult väldib väga paljusid ja paljut?
Kas see, kui olen praegu pea ees, võib olla isegi pisut mõtlematult, elumerelainetesse hüpanud, on olukord, mis mu õige pea tühja kestana kaldale viskab või hoopis midagi, mis õpetab, kuidas end seal lainemöllus hüpleval surfilaual püsti ajada ning liuglemist nautida:)? Heh, eks see õige pea näha ole, kas pole.

Tean ja annan endale aru, et on vaja rohkem olevikus olla ja toimetada. Seda igas mõttes, sest homme ütleb mulle nagunii ju alles homme, mida ta minust tahab :)
"Parim osa tuleviku juures on see, et see jõuab meieni üks päev korraga" -Abraham Lincoln-

PS! peale seda, kui olin oma jutud kirja saanud, tekkis tunne, et piilun väikevend Meigo blogisse ka, ehk on temagi vahepeal mõned huvitavad mõtted kinni püüdnud. Ennäe, oligi, ja seda kusjuures alles täna, nii et igati ahjusoe materjal :)  Siin sellest kaks lühikest lõiku, mis täiendavad kõike eelnevalt nagu valatult.

"Leian ja kogen ikka looduses lootust.
Olgu see siis jõe voolamine tähed öösel vaikus võnked lehed puhas õhk või muu
- ikka muutub hingamine alati kergemaks - vabamaks.
Tihti tänapäeva ühiskonnas võib näha liigset ahnust, liigset kiirustamist, liigset muretsemist.
Liigset väsinust, liigselt tühja mõttetust, niisama liigset laiskust + palju muud liigset.
Looduses puhtas ei tundu selliseid liigseid tasakaalutusi olevat.

Minujaoks on midagi niivõrd ülierilist selles looduse lihtsuses.

Ei tekita ka sügis enam nurkust. Aastaajad nagunii ju vahelduvad,
tundub vajalik ja hea see paratamatus.
Iga päev on aastaringis erinev,
on ju ka sõnad loodus ja lootus peaaegu samad."

Saturday, September 22, 2012

Monday, September 17, 2012

I dreamed a DREAM

 

:)