Jäine teekond

Täna õhtul oli Haapsalus Nurme bistroos Rändurite klubis külaliseks Timo Palo, kes läbi teinud aasta seikluse tiitli võitnud polaarmatka ning palju muud, mis kuulajad õhku ahmima paneb.

Mees, kelle blogi White world images, call of the frozen wilderness, annab edasi mõningaid kilde sellest rännakust, lõi meid täna õhtul igaks mõttes pahviks.
Tema ladus ja kaasahaarav jutt ning suurepärane eneseväljendusoskus pani saalitäie rahvast kaheks tunniks jäise teekonna rütmis hingama ja rändurite igale sammule kaasa elama.

WELCOME

Hea sõber! / Dear friend!

Siit leiad jäädvustusi maailma külmadelt servaaladelt. Need sinakas-valged horisondid on mind kutsunud algusaastatest peale – vähemasti niikaua kui mäletan. Nüüd olen seal rännanud erinevatel aegadel ja põhjustel - töö, teadus, seiklusjanu või lihtsalt eneseotsingud. Siiski – lisaks arktilistele ülesvõtetele jagub jäädvustusi kodumaa pinnaltki. Sageli paotan oma pildipankade uksi, leidmaks hetki möödunud aegadest. Neidki meenutaks nüüd koos sinuga.

Häid emotsioone, kuhu iganes rännuteed sind viivad!

Eks ta ole, sellist meest kuulates, kaob igasugune reaalsuse tunnetus ning piirid võimaliku ja võimatu vahel ??!!!  Kuulates, kuidas ta on olnud ametis nii polaarala giidi kui jääkaruvahina, pole muud, kui suu ammuli edasi kuulata.
 Ammune unistus, põhjapoolus, hakkas kujutlustes järjest selgemini ilmet võtma!
Kõige lihtsam tee ei ole alati otse, vahepeal tuleb minna ringi.
Kauaks telki jääda ei tohi, see muudab olukorra keerulisemaks ja psüühiliselt raskemaks. 

Edasiliikumises ning eesmärgile lähemale jõudmises peitub jõud.
Hiljem, kui me nälga jäime, oli sellest teadusest ükskõik.
Jääkaru spurdib, kuid ta pikalt joosta ei jaksa, sest kuumeneb kiiresti üle.
Antarktikas on jääkarud, Arktikas saad kõige hullemal juhul pingviini käest nokaga ;)

 .... need on vaid mõned üksikud mõttekillud Timo tänasest jutust. Unistused, unistused, unistused - kõik saab alguses unistustest! 

Timo sulest (ja fotoaparaadist:) ilmus hiljuti ka raamat  "Jäine teekond".
Raamat, mida lapates jäid mulle eriliselt silma järgmised read.

Ja näe!
Kauguses üle udu ja tuiskava kobrutuse kerkib teine maailm. Meie kõigi jaoks on olemas teine maailm, mida otsime. Mida muud me veel vajame? Meie asi on leida teed sinna. See tee võib-olla on pikk ja vaevaline, ent hääl kutsub ja me peame talle järgnema
~Fridtjof Nansen~

Kui sa oled jõudnud nii kaugele, et ei suuda teha enam ainsatki sammu, 
oled sa ära käinud ainult poole teest, milleks sa tegelikult võimeline oled.
~Grööni vanasõna~

The difficult is what takes a little time.
The impossible is what takes a little longer. 
~Fridtjof Nansen~
Peale kõige välise on ka inimeses endas rohkesti valgeid laike, mis avastamist ootavad. Neid saab tundma õppida kasvõi hetkeks igapäeva mugavusest välja tulles. Oma sisemaailma ja piiride avastamine ning hirmude alistamine jääb alati igaühe isiklikult rännakuks omaenese läbi uurimata aladele. Ei leidu ühtki maadeavastajat, kes selle töö meie eest ära teeks.
Kirjeldamatu on see erutus, mis kaasneb, kui astume vastu senitundmatule, piilume teisele poole tuttava maailma horisonti ja vaatame silma omaenese hirmudele, mitte miski ei asenda ega muuda isiklikku kogemust. 
~Timo Palo~

Selleks, et läbi teha see, mida need kaks meest tegid, peab olema tõesti kõik see, millega Rändurite klubi korraldaja Kristel tänase õhtu kokku võttis - polaaruurija teadmised, tippsportlase füüsiline vorm ja raudne närvikava! ...ning ilmselt nii mõndagi veel, millest meie ei oska undki näha.
Oli rõõm ja aru kuulata inimest, kelle saavutuse kohta saab lugeda ka järgmise aasta Guinessi raamatust.