Ometi, kuna need on pidevas muutumises ning kuna uut "sisendit" tuleb igapäevaselt juurde, on mu meelel ja keelel paras segapuder :)
Ausalt ka. Nii väga peab paika see, et aastad on lühikesed, ent päevad on pikad.
Aeg on segamini, arusaamad on pahupidi, kõik on nii kiires muutumises ja arengus, et isegi mul endal on raskusi, et iseenda elus toimuvate protsessidega sammu pidada ...aru ma ei saa, kus miski lõpeb või midagi uut algab.
Lõpuks on vist ikka see, et kõik on omavahel seotud ning tervik. Et kõik juhtub põhjusega. Et juhuseid pole olemas. Et iga eelnev samm ning olukord on järgmise jaoks vajalik.
Ma ei tea, kas see on minu kui inimese või minu kui veevalaja eripära või mingi muu kiiks, kuid minu püsimatus, pidev voolamine ning edasi liikumine - mis sest, et minu enda jaoks tundub see kõik üks loogiline tervik - tundub vahest ikkagi peadpööritav.
Nii on sünnipäevapeole järgnenud nädal pakkunud ahhaa-elamusi ja ohhooo-üllatusi ning ootamatuid kannapöördeid!
*
Minu 30. sünnipäeva tänupidu, mis tõi kokku umbes 65 inimest, oli - mis seal salata - selline, et mul endal enamik aega katus täiega sõitis :)
Kuna pool sellest rahvast oli minu pärast päris kaugelt kohale sõitnud või lausa Eestisse kohale lennanud, oli see surve, mis ma iseendale iseenda sees sellega seoses avaldasin, päris korralik.
Ma nägin küll, et kõik külalised saavad iseendaga suurepäraselt hakkama ning neil tundub oma laudkondades tore olevat, kuid ikkagi oli mul tunne, justkui peaksin nende heaks ja nende jaoks midagi erilist tegema. Neid kuidagi lõbustama, neile midagi pakkuma, nende kohaletulekut kuidagi õigustama või selle ära teenima. Samas oli reaalsus see, et ma ei jõudnud kõigiga vist isegi rääkida mitte. Oli tunne, et tahaks vajutada pausinuppu ning igaühega neist eraldi maha istuda ning rahulikult juttu ajada.
Huvitav, millal see juhtus, et minust nii sotsiaalne ja nii mõneski mõttes populaarne tegelane saanud on?
Ausalt ka - see on justkui mingi sisemine konflikt, mida pisut tundsin.
Olen ma ju tegelikult, vähemalt omast arust, selline pigem tagasihoidlik, kuskil nurgas vaikselt oma asja nohistamas ...üksi kodus lugemas või kirjutamas.
Väljas ei käi ma kuigi sageli, pigem on nende kolme kümne jooksul olnud perioode, mil elan pooleldi eraklikku elu. Võin ilma igasuguste probleemideta elada mõnda aega vaikuses ning üksinduses - mul pole iseendaga kunagi igav ega hirmus :) Samas jah, selle tasakaalustamiseks jällegi on alati järgnenud see periood, kus tuuseldan mööda ilma ringi ning räägin näiteks, nagu see Iirimaal juhtus, saja inimesega päevas. See oli siis, kui peaaegu 4 kuud ukselt uksele müüki tegin. Samas järgnes selle tasakaalustuseks mitmekuuline vaikelu, kus tiksusin mõned kuud peamiselt vaid kodu ja raamatukogu vahet :)
*
Haapsalus elatud poolteist aastat on selles suhtes olnud murrang ning muutus, kuna ühtäkki on mu elus nii palju inimesi, kellega ma saan, soovin ja suudan tihedalt suhelda ning kontakti hoida. Mõnikord imestan ise ka, et kuidas on võimalik, et nii lühikese ajaga on mu ellu tekkinud umbes 35-40 inimest, kes kõik on mulle mingil moel olulised ja kellega igasugu teemad ning mõttevahetused niimoodi klapivad?
Samas pole mingi saladus, et oma olemuselt olen kõigele vaatamata ikkagi pigem kass, kes kõnnib omapead. Teen seda, mida soovin, seal, kus soovin ja kellega soovin, kartmata seejuures ka üksindust.
*
Terve õhtu jooksul sõin ma paar ampsu midagi - lihtsalt polnud isu ning midagi ei läinud alla. Samas oli Q-Catering valmistanud head toidud, mida kõik sõid ja kiitsid. Kui välja arvata see, et ma ise ei saanud ega osanud end lõdvaks lasta ning lihtsalt nautida, sest mulle oluliste inimeste kontsentratsioon m2 kohta oli ilmselgelt liiga suur, olin ma siiski kõigi ning kõige eest ääretult tänulik ning süda tahtis suurest rõõmust ja ärevusesr rinnust välja hüpata.
Olen tänulik selle eest, kuidas see õhtu välja kukkus.
Tänulik kultuurikeskusele ja Q-Catering´ile.
Tänulik enda sõpradele, kes kõik selle teoks saamisel nõu ja jõuga abiks olid, kes aitas kooki teha, kes tegi mulle meiki, kes transportis mingeid asju ...telgitagused otsesed või kaudsed taustajõud olid päris muljetavaldavad.
Olen tänulik Kristile nr 2, et ta mulle ikka ja jälle häid ideid ette söödab.
Tänulik Inesele, et ta mässas ja kokkas ja aitas ning oli alati olemas.
Tänulik Andresele, et ta tulla sai ning oma kohaloleku ja sarmiga seda õhtut sisustada ning koos hoida aitas.
Tänulik Merlele, et ta tegi mulle minu elu esimese professionaalse meigi.
Tänulik vend Meigole kõne ja muusikapala eest.
Tänulik oma vanematele nende kohalolu ning alatise toetuse eest.
Tänulik Marikale nr 1 imelise prantsuse õhtu korraldamise ning Marikale nr 2 koogi tegemise ja kauni kõne eest.
Tänulik Haapsalu Trükikojale, kes suutis peaaegu hetkega täita tänukaartide trükitellimuse.
Tänulik Begutale selle eest, et ta on alati olemas, abiks ja toeks, ning et ta majutas sel õhtul aitäh´i eest hulga rahvast oma imearmsasse külalistemajja.
Tänulik kõigile neile, kes pidasid seda õhtut piisavalt oluliseks, et kohale tulla ja oma kohalolekuga selle õhtu eriti meeldejäävaks muutsid.
Tänulik, eriliselt tänulik, kõigile enda n-ö vanadele sõpradele, kes vaatamata kõigile mu tulemistele ja minemistele ning muudele eriskummalistele keerdkäikudele, endiselt olemas on.
Ja muidugi, tänulik sõber Indrekule, kes koos kooslusega Rändaja hoolitses selle õhtu muusikalise saate eest. Helitehnika osas oli asendamatuks taustajõuks Karel, kes tuli ja oli ja aitas.
Haapsalu, armsa sõbra Kristi sünnipäev, koos imelise koosseisuga - Hendrik, Tiiu, Liis, Paavo. Aitäh!
~Kohal olid õiged inimesed.
Juhtusid õiged asjad~
Eile mõistsin, kui suur vahe on selles, kas saalis on mitusada võõrast külalist või 65 mulle ühel või teisel moel olulist inimest.
Siiski, vaatamata sellele, et see olukord pani mul nii põlved kui hääle värisema ning pühkis peast igasugused versioonid, mis algselt plaanitud, oli teid kõiki ütlemata tore näha :)
Ma TÄNAN Sind tulemast ja olemast!
Lisaks, siin meenutuseks selle mängu, mida mängisime, "vastused".
Erinevate tähtkujude tööstiil.
Mitu Jäära on vaja elektripirni vahetamiseks? Ühest Jäärast piisab, ainult pirne läheb vaja hulgim.
Erinevate tähtkujude tööstiil.
Mitu Jäära on vaja elektripirni vahetamiseks? Ühest Jäärast piisab, ainult pirne läheb vaja hulgim.
Mitu
Sõnni on vaja elektripirni vahetamiseks? Misasja, kas mina pean seda tegema?
Mitu
Kaksikut on vaja elektripirni vahetamiseks? Kaks. Lisaks veel mobla,
internetiühendus ja “Elektripirnide
vahetamise käsiraamat.”
Mitu
Vähki on vaja elektripirni vahetamiseks? Üks, kuid ta võtab
kindlasti kellegi appi.
Mitu
Lõvi on vaja elektripirni vahetamiseks? Kaksteist. Üks vahetab
pirni, teised toetavad
ja kiidavad, kui hästi kõik sujub.
Mitu
Neitsit on vaja elektripirni vahetamiseks? Neitsil ei ole aega
vahetada oma elektripirni. Tal on nii
kiire, sest kõikide teiste pirnid vajavad vahetamist.
Mitu
Kaalu on vaja elektripirni vahetamiseks? Hm, kaks … või siis üks ...no,
kui täpsemalt mõelda, siis vist parem on ikka kaks … Kas see
sulle sobib?
Mitu
Skorpioni on vaja elektripirni vahetamiseks? - Kes küsib? Miks sa
tahad seda teada? Kas
sa oled politseist? Kummaline …
Mitu
Amburit on vaja elektripirni vahetamiseks? Üks Ambur pirni vahetama
ja üks
Neitsi kilde koristama.
Mitu
Kaljukitse on vaja elektripirni vahetamiseks? - Ei ühtegi. Milleks
sellise tühja
asjaga aega raisata – homme see kustub nagunii.
Mitu
Veevalajat on vaja elektripirni vahetamiseks? Kas sa oled
elektripirnilt küsinud,
kas ta tahab üldse vahetamist? Olgu siis …
Mitu
Kala on vaja elektripirni vahetamiseks? Uihh! Kas tuled on kustunud?
Allikas: meeldib.ee
No comments:
Post a Comment