Mõned tunnid tagasi oli mul ideaalne plaan: osalen CouchSurfingu iganädalalsel üritusel; seejärel, kui see millalgi läbi saab, lähen öise bussiga lennujaama ära, kuna siis ei pea hommikul stressama, lootes, et ehk pole Istanbuli liiklus kuskilt kinni kiilunud.
Lisaks, seal on väga mugavad istmed, kus peal ennegi magatud, nii et jah, pigem olen kenasti seal stardivalmis ning väldin hommikusi ummikuid.
Mu elu ainus lennukist mahajäämine toimus justnimelt Istanbulis, tõsi, seda mitte liiklusummiku tõttu, kuid sellele vaatamata oli plaanis võtta kasutusele kõik abinõud, et sel korral kindlasti õigel ajal õiges kohas kohal olla.
Aga nagu ikka ...heh, tegelt võiks sellega ju juba harjunud olla, kuid näed, ikka veel ei ole. Mnjah, mul võivad ju igasugused head plaanid olla, kuid Elul on taas oma plaan. Ja arva ära, kumb plaanidest üldjuhul käiku läheb? Kust Sa teadsid? :)
Täna õhtul, mõned tunnid tagasi, selgus, et minu lendudega on taas mingi kamm.
Algselt oli mul broneering Tallinn-Istanbul-Bukarest-
Eestis suhtlesin sealse Turkish Airlines office´iga, et mis siis, kui plaanin sellest ainult ühe otsa ehk Tallinn-Istanbul-Tallinn ära kasutada ja nad väitsid, et kõik on ok. Tõsi, eelnevalt ma miskit tühistada ei saanud, et siis pidi mingi rahaline trahv tulema, kuid et samal päeval, et kui paar tundi enne lendu selle teada annan, siis kõik ok. Reisi päeval väljastasid nad mulle siiatulekuks kahe pileti asemel ühe ning soovisid head reisi!
*
Täna, kui käisin siinses peakontoris, et rääkida neile sama lugu oma homse lennu kohta, et ma ei ootagi mingit osa rahast tagasi, kuid et nad teaksid, et kasutan vaid enda kahest lennust vaid ühte, osutus see suureks probleemiks.
Nimelt olid vahepeal vist mingid reeglid muutunud või ma ei saanudki päris täpselt aru, kuid põhimõtteliselt tegi see mees mulle selgeks, et mul on trahv selle eelmise Bukaresti lennu peale mitte mineku eest, seejärel järgmine trahv, et ma sealt homme lennukiga Istabuli ei tule ja et kui ma lisaks soovin broneeringut muuta, et poleks Bukarest-Istanbul-Tallinn, vaid ainult Istanbul-Tallinn, siis pean neile kogu selle kupatuse eest, mis ta mulle ette luges, pea 500 euri juurde maksma??!!
Mõtlesin, et täitsa lõpp, on ikka toredad reeglid neil - olen kahe lennupileti eest maksnud, kuid kui soovin kasutada kahest ostetud ja kinni makstud piletist vaid ühte, küsivad nad minu käest selle eest viis sotti.
Siiski, hiljem, ma ei tea, mis ta seal täpselt tegi, kuid õnneks sai ta selle summa oluliseks väiksemaks ...pakkus, et tühistab kogu mu varasema broneeringu ja teeb uue. Ma ei osanud midagi vastata, sest mu pea oli tühi, nii ootamatu oli kogu see olukord. Olin ma ju mõelnud, et astun sealt enne õhtust üritust korra läbi, näitan oma passi, nad teevad arvuti taga paar liigutust ja asi korras.
Kuna mul seda raha nagunii kohe olemas polnud, küsisin, kaua nad lahti on, ja läksin korra välja värsket õhku hingama :)
Oli paar-kolm minutit ahastuslaviini stiilis "kes-kurat-sul-käskis-jälle-siia-istanbuli-üldse-ronida...miks-sa-kristi-varem-endale-neid-piletite-reegleid-põhjalikumalt-selgeks-ei teinud ....oleksid-ehk-jõudnud-sümboolse-raha-eest-bukaresti-lennata-ja-sealt-"eeskujulikult"-oma-mõlemad-lennud-ära-kasutada....kuidas-sa-saad-nii-loll-olla...kurat-küll-seda-veel-vaja-nagu-sul-oleks-ülearu-raha-mida-vasakule-ja-paremale-loopida ..." jne jne.
Siis äkki lõi olemine klaariks. Ses mõttes, et jah, ahastada on tore küll, kuid kuna see kõik, mis juhtus, nagunii juba juhtus ..well, yes, it is what it is ... mingid asjad on otsustatud ja need otsused ei sõltu praegu minust, nüüd tuleb mul lihtsalt mõelda, kuidas olukord võimalikult valutult lahendada.
Õnneks hakkas mu mõistus päris kiiresti uuesti tööle. Olin jõudnud vaid umbes kümme meetrit astuda, kui juba otsa ringi pöörasin ning mõne hetke pärast selle sama tüübi laua ees seisin.
Ütlesin talle, et minu jaoks pole oluline, et see lend kindlasti homme peaks olema ja palusin tal vaadata, kas on olemas ehk mõni odavam variant. Õnneks on küll jah ning õnneks on see juba sel laupäeval ehk ainult kahe päeva pärast.
Mis seal siis ikka. Selles suhtes, et ma ei tea, milleks see, kui veel kaheks päevaks siia jään, hea on, kuid praeguseks olen sellega leppinud.
Seda enam, et õhtusel üritusel kuulsin Pakistani mehe, kellega me paar päeva ühes majas elasime, tänast lugu, ja see pani mind mõtlema, et ma olen ikka päris õnnega koos.
Nimelt oli siinsel Taksimi peaväljakul keegi tema juurde tulnud, uurinud Pakistani elu-olu ja öelnud, et teab ühte väga hea Pakistani restorani. Et kui Nuur soovib, juhatatakse ta sinna. Nuur, sinisilmne ja naiivne nagu mina, muidugi ütles, et miks mitte ja läks kaasa. Seal kohas aga, kuhu ta viidi, oli veel mehi ning ei, nad ei pakkunud talle süüa, vaid võtsid ära kogu ta raha!
Ühesõnaga, minu olukord, kus ma saan oma rahast vähemalt vabatahtlikult või siis vähemalt seepärast, et olukord nõuab, lahti, on tema looga võrreldes lapsemäng.
See vist ongi ELU - ja keegi meist tõepoolest ei tea, mis järgmise nurga taga ootamas on?!
Samas sain veelkord kinnitust, kui imeline on CouchSurfing ning sealne kogukond. Kuna teadsin, et lähen öösel lennujaama ja lendan hommikul ära, polnud ma enda tänaöise majutuse peale mõistagi mõelnud. Ei hakka kogu lugulaulu laulma, kuid kõik on kõige paremas korras. Uued vahvad inimesed, õde (27a) ja vend (25a) tegid oma kodu ukse lahti: "Ole nii mitu päeva, kui Sul vaja!" ütlesid nad, kui mulle koduvõtmed ulatasid ja ise magama läksid, kuna peavad hommikul vara ärkama.
Jeerum, jeerum - ettevaatlik pean olema oma mõtete ja sõnadega, kuna neil on komme realiseeruda.
Kes käskis mul enne kirjutada:
Lisaks, seal on väga mugavad istmed, kus peal ennegi magatud, nii et jah, pigem olen kenasti seal stardivalmis ning väldin hommikusi ummikuid.
Mu elu ainus lennukist mahajäämine toimus justnimelt Istanbulis, tõsi, seda mitte liiklusummiku tõttu, kuid sellele vaatamata oli plaanis võtta kasutusele kõik abinõud, et sel korral kindlasti õigel ajal õiges kohas kohal olla.
Aga nagu ikka ...heh, tegelt võiks sellega ju juba harjunud olla, kuid näed, ikka veel ei ole. Mnjah, mul võivad ju igasugused head plaanid olla, kuid Elul on taas oma plaan. Ja arva ära, kumb plaanidest üldjuhul käiku läheb? Kust Sa teadsid? :)
Täna õhtul, mõned tunnid tagasi, selgus, et minu lendudega on taas mingi kamm. Algselt oli mul broneering Tallinn-Istanbul-Bukarest-
Eestis suhtlesin sealse Turkish Airlines office´iga, et mis siis, kui plaanin sellest ainult ühe otsa ehk Tallinn-Istanbul-Tallinn ära kasutada ja nad väitsid, et kõik on ok. Tõsi, eelnevalt ma miskit tühistada ei saanud, et siis pidi mingi rahaline trahv tulema, kuid et samal päeval, et kui paar tundi enne lendu selle teada annan, siis kõik ok. Reisi päeval väljastasid nad mulle siiatulekuks kahe pileti asemel ühe ning soovisid head reisi!
*
Täna, kui käisin siinses peakontoris, et rääkida neile sama lugu oma homse lennu kohta, et ma ei ootagi mingit osa rahast tagasi, kuid et nad teaksid, et kasutan vaid enda kahest lennust vaid ühte, osutus see suureks probleemiks.
Nimelt olid vahepeal vist mingid reeglid muutunud või ma ei saanudki päris täpselt aru, kuid põhimõtteliselt tegi see mees mulle selgeks, et mul on trahv selle eelmise Bukaresti lennu peale mitte mineku eest, seejärel järgmine trahv, et ma sealt homme lennukiga Istabuli ei tule ja et kui ma lisaks soovin broneeringut muuta, et poleks Bukarest-Istanbul-Tallinn, vaid ainult Istanbul-Tallinn, siis pean neile kogu selle kupatuse eest, mis ta mulle ette luges, pea 500 euri juurde maksma??!!
Mõtlesin, et täitsa lõpp, on ikka toredad reeglid neil - olen kahe lennupileti eest maksnud, kuid kui soovin kasutada kahest ostetud ja kinni makstud piletist vaid ühte, küsivad nad minu käest selle eest viis sotti.
Siiski, hiljem, ma ei tea, mis ta seal täpselt tegi, kuid õnneks sai ta selle summa oluliseks väiksemaks ...pakkus, et tühistab kogu mu varasema broneeringu ja teeb uue. Ma ei osanud midagi vastata, sest mu pea oli tühi, nii ootamatu oli kogu see olukord. Olin ma ju mõelnud, et astun sealt enne õhtust üritust korra läbi, näitan oma passi, nad teevad arvuti taga paar liigutust ja asi korras.
Kuna mul seda raha nagunii kohe olemas polnud, küsisin, kaua nad lahti on, ja läksin korra välja värsket õhku hingama :)
Oli paar-kolm minutit ahastuslaviini stiilis "kes-kurat-sul-käskis-jälle-siia-istanbuli-üldse-ronida...miks-sa-kristi-varem-endale-neid-piletite-reegleid-põhjalikumalt-selgeks-ei teinud ....oleksid-ehk-jõudnud-sümboolse-raha-eest-bukaresti-lennata-ja-sealt-"eeskujulikult"-oma-mõlemad-lennud-ära-kasutada....kuidas-sa-saad-nii-loll-olla...kurat-küll-seda-veel-vaja-nagu-sul-oleks-ülearu-raha-mida-vasakule-ja-paremale-loopida ..." jne jne.
Siis äkki lõi olemine klaariks. Ses mõttes, et jah, ahastada on tore küll, kuid kuna see kõik, mis juhtus, nagunii juba juhtus ..well, yes, it is what it is ... mingid asjad on otsustatud ja need otsused ei sõltu praegu minust, nüüd tuleb mul lihtsalt mõelda, kuidas olukord võimalikult valutult lahendada.
Õnneks hakkas mu mõistus päris kiiresti uuesti tööle. Olin jõudnud vaid umbes kümme meetrit astuda, kui juba otsa ringi pöörasin ning mõne hetke pärast selle sama tüübi laua ees seisin.
Ütlesin talle, et minu jaoks pole oluline, et see lend kindlasti homme peaks olema ja palusin tal vaadata, kas on olemas ehk mõni odavam variant. Õnneks on küll jah ning õnneks on see juba sel laupäeval ehk ainult kahe päeva pärast.
Mis seal siis ikka. Selles suhtes, et ma ei tea, milleks see, kui veel kaheks päevaks siia jään, hea on, kuid praeguseks olen sellega leppinud.
Seda enam, et õhtusel üritusel kuulsin Pakistani mehe, kellega me paar päeva ühes majas elasime, tänast lugu, ja see pani mind mõtlema, et ma olen ikka päris õnnega koos.
Nimelt oli siinsel Taksimi peaväljakul keegi tema juurde tulnud, uurinud Pakistani elu-olu ja öelnud, et teab ühte väga hea Pakistani restorani. Et kui Nuur soovib, juhatatakse ta sinna. Nuur, sinisilmne ja naiivne nagu mina, muidugi ütles, et miks mitte ja läks kaasa. Seal kohas aga, kuhu ta viidi, oli veel mehi ning ei, nad ei pakkunud talle süüa, vaid võtsid ära kogu ta raha!
Ühesõnaga, minu olukord, kus ma saan oma rahast vähemalt vabatahtlikult või siis vähemalt seepärast, et olukord nõuab, lahti, on tema looga võrreldes lapsemäng.
See vist ongi ELU - ja keegi meist tõepoolest ei tea, mis järgmise nurga taga ootamas on?!
Samas sain veelkord kinnitust, kui imeline on CouchSurfing ning sealne kogukond. Kuna teadsin, et lähen öösel lennujaama ja lendan hommikul ära, polnud ma enda tänaöise majutuse peale mõistagi mõelnud. Ei hakka kogu lugulaulu laulma, kuid kõik on kõige paremas korras. Uued vahvad inimesed, õde (27a) ja vend (25a) tegid oma kodu ukse lahti: "Ole nii mitu päeva, kui Sul vaja!" ütlesid nad, kui mulle koduvõtmed ulatasid ja ise magama läksid, kuna peavad hommikul vara ärkama.
Jeerum, jeerum - ettevaatlik pean olema oma mõtete ja sõnadega, kuna neil on komme realiseeruda.
Kes käskis mul enne kirjutada:
- Kuid on, et kord iga pidu saab otsa.
Pillimehel otsa lõpeb ramm,
ikka leidub keegi, kellel vähe sellest veel,
nõuab: poisid, laske üks lugu veel.
Said nüüd oma ühe loo veel - täpselt, nagu soovisid :)
*
Samas, olgem ausad, mingi osa minust on põnevas ootusärevuses, et mis on see, miks mul on vaja veel mõneks ajaks siia jääda.
Lisaks hakkasin mõtlema, et kuna mul hetkel puudub ju Eestis nii elu- kui töökoht ning olen praegu ootel, et mis mu muude edasiste mõtete peale kostetakse, siis tegelikult pole mul ju kiiret ... või on? Seda enam, et minu uus pilet on alles eelbronnis ning mul on vaja homme sinna peakontorisse tagasi minna. Ma väga loodan, et sain sellest mehest täna õigesti aru (lihtsalt, kohati tundus, et tema inglise keel oli lünklik) ja et selle eelneva surra-murra bronniga, mis mul kui vana koorem kaasas lohiseb, ei kaasne nüüd, kui ta täna kogu selle kupatuse tühistas, mingeid rahalisi kohustusi.
Kui homme selgub, et sellega on ok ja ma olen lihtsalt n-ö ilma piletita, siis on mul juba muud variandid kontrollitud ning sel juhul ei tule ma veel kahe päeva pärast, vaid millalgi pisut hiljem.
Aga selle kõige osas peab homne vastust andma. Nagu kõlab üks Vahur Kersna lauseid, mille kunagi üles kirjutasin: "Homne ütleb mulle homme, mida homne minust tahab!" nii et jah, elame-näeme, mis homme saama hakkab.
No comments:
Post a Comment