Simon tuli koos Shibaga mõneks päevaks Tuna juurde.
Shiba on Simoni koer.
Simon on Tuna sõber.
Simon on poiss.
Tuna on minu viimane host.
Tuna on tüdruk
Shibal on 7 kutsikat, kel tänaseks vanust kuu ja üks päev.
Praegu on esimesed päevad, mil kutsikad omal käel söövad.
Tuna keetis kutsikatele riisi - nad kakerdasid jalgupidi seal riisi sees ning teineteise otsas.
"Rice party! /Riisipidu!" naeris Tuna, ja lisas "And soon it will be a shit party! / Ja varsti on sitapidu!"
Ka Shibal on imetamise ja muu ülekoormuse tõttu terviseprobleemid ning kõht täiesti korrast ära.
Eile õhtul läksin Shibaga parki jalutama, kuid enne parki jõudmist suutis ta ühe poe ette kõnniteele suure vedela hunniku maha pasandada.
Vaatasin poeomanikku ... ta lobises kahe kliendiga ega pannud meid tähele.
Vaatasin kõnniteel asuvat "kingitust" ...kas minema jalutada või vabandama minna?
Teadsin, kui vähe enamik Aasia Istanbuli poepidajatest inglise keelt räägivad ja kujutasin juba ette, kuidas ma talle käte ja jalgadega selgeks teen, et vabandust, koer sittus sinna, peaaegu teie poe ette, kas ma saaksin palun ajalehte või midagi, et see sealt ära koristada.
Nii ma seal omaette mõtlesin, sest "ma-ju-tean-kuidas-teil-need-asjad-käivad-et-te-eriti-inglise-keelt-ei-räägi-ega-midagi" aga sain jälle kord teada, et "midagi-ma-ei-tea-kuidas-teil-need-asjad-siin-käivad", kuna minu õnneks selgus, et naisterahvas rääkis sulaselget briti inglise keelt.
Ta on 15 aastat Inglismaal elanud, läks sinna au-pairiks, seejärel läks seal mehele.
Paar aastat tagasi lahutas, kolis kahe lapsega tagasi Türki ja peab oma uue abikaasaga poodi.
Kolmas laps on tulemas, tähtaeg on mai-juuni paiku.
Ühesõnaga, mul ei olnudki vaja käsi-jalgu, et vabandust paluda ja kehakeele abil selgeks teha, mis juhtunud on. Enne, kui arugi sain, olid tal olemas ka kiire ülevaade sündmuse tagamaadest, et Shiva on pisut haige, kuna 7 kutsikat, keda ta viimased kuu aega imetanud, on temast päris palju eluenergiat välja imenud.
Lõpuks nägi minu ja Pemra tiimitöö välja niimoodi, et mina koristasin ajalehe ja kilekoti abil suurema sita ära ning tema pesi hiljem veega selle tänavasillutise osa täiesti puhtaks, nii et ilmselt pole see osa teest tükk aega nii puhas olnud kui ta praegu on :)
Siit eilse päeva õppetund: ka kõige sitasemast olukorrast tuleb lõpuks välja midagi head!
Jah, võib öelda, et Shiva valis väga õige ja vahva poe, mille ees oma vaeva kergendada - tänu Shivale sain mina endale uue tuttava ning Pemra sai CouchSurfingust teada ning mine tea, mis kõik veel sellest eilsest olukorrast, kui me seal koos sitast kõnniteed koristasime, põnevat välja võib tulla?
Mõtle, mis oleks siis olnud, kui ma oleksin minema jalutanud? Aru ma ei saa, kuidas või kust mulle üldse selline tobe mõte tulla sai???
*
Ja mis kutsikaid puudutab, siis sitapidu või mitte, kuid nad on ütlemata armsad!
Shiba on Simoni koer.
Simon on Tuna sõber.
Simon on poiss.
Tuna on minu viimane host.
Tuna on tüdruk
Shibal on 7 kutsikat, kel tänaseks vanust kuu ja üks päev.
Praegu on esimesed päevad, mil kutsikad omal käel söövad.
Tuna keetis kutsikatele riisi - nad kakerdasid jalgupidi seal riisi sees ning teineteise otsas.
"Rice party! /Riisipidu!" naeris Tuna, ja lisas "And soon it will be a shit party! / Ja varsti on sitapidu!"
Ka Shibal on imetamise ja muu ülekoormuse tõttu terviseprobleemid ning kõht täiesti korrast ära.
Eile õhtul läksin Shibaga parki jalutama, kuid enne parki jõudmist suutis ta ühe poe ette kõnniteele suure vedela hunniku maha pasandada.
Vaatasin poeomanikku ... ta lobises kahe kliendiga ega pannud meid tähele.
Vaatasin kõnniteel asuvat "kingitust" ...kas minema jalutada või vabandama minna?
Teadsin, kui vähe enamik Aasia Istanbuli poepidajatest inglise keelt räägivad ja kujutasin juba ette, kuidas ma talle käte ja jalgadega selgeks teen, et vabandust, koer sittus sinna, peaaegu teie poe ette, kas ma saaksin palun ajalehte või midagi, et see sealt ära koristada.
Nii ma seal omaette mõtlesin, sest "ma-ju-tean-kuidas-teil-need-asjad-käivad-et-te-eriti-inglise-keelt-ei-räägi-ega-midagi" aga sain jälle kord teada, et "midagi-ma-ei-tea-kuidas-teil-need-asjad-siin-käivad", kuna minu õnneks selgus, et naisterahvas rääkis sulaselget briti inglise keelt.
Ta on 15 aastat Inglismaal elanud, läks sinna au-pairiks, seejärel läks seal mehele.
Paar aastat tagasi lahutas, kolis kahe lapsega tagasi Türki ja peab oma uue abikaasaga poodi.
Kolmas laps on tulemas, tähtaeg on mai-juuni paiku.
Ühesõnaga, mul ei olnudki vaja käsi-jalgu, et vabandust paluda ja kehakeele abil selgeks teha, mis juhtunud on. Enne, kui arugi sain, olid tal olemas ka kiire ülevaade sündmuse tagamaadest, et Shiva on pisut haige, kuna 7 kutsikat, keda ta viimased kuu aega imetanud, on temast päris palju eluenergiat välja imenud.
Lõpuks nägi minu ja Pemra tiimitöö välja niimoodi, et mina koristasin ajalehe ja kilekoti abil suurema sita ära ning tema pesi hiljem veega selle tänavasillutise osa täiesti puhtaks, nii et ilmselt pole see osa teest tükk aega nii puhas olnud kui ta praegu on :)
Siit eilse päeva õppetund: ka kõige sitasemast olukorrast tuleb lõpuks välja midagi head!
Jah, võib öelda, et Shiva valis väga õige ja vahva poe, mille ees oma vaeva kergendada - tänu Shivale sain mina endale uue tuttava ning Pemra sai CouchSurfingust teada ning mine tea, mis kõik veel sellest eilsest olukorrast, kui me seal koos sitast kõnniteed koristasime, põnevat välja võib tulla?
Mõtle, mis oleks siis olnud, kui ma oleksin minema jalutanud? Aru ma ei saa, kuidas või kust mulle üldse selline tobe mõte tulla sai???
*
Ja mis kutsikaid puudutab, siis sitapidu või mitte, kuid nad on ütlemata armsad!
No comments:
Post a Comment