VEEVALAJA

VEEVALAJA
 Valeri Budjak

Olete vist "veevalaja"?
Olete hädas ajaga,
Neelates alla sõnu ja kuupäevi,
Et kõike kiiremini rääkida -
Te olete vist veevalaja!

Olete vist veevalaja?
Nii ilus, suurusugune;
Ei hooli võõrast aust -
Suhtes tähtsam on!

Olete vist veevalaja!
Kui lained .
Te ihaldate vabadust -
See on Teile armsaim!

Olete vist veevalaja -
Pole sõpru otsida vaja -
Tere sõprus on neile au,
Sõpradest ei ole asu!

Olete vist veevalaja -
Milleks Teile autoriteedid?
Teil on omad prioriteedid,
Mis on kallimad ja hinnas!

Olete vist veevalaja -
Las kõik maailmas teavad:
Teile kaks korda kaks ei ole neli!
Palju on ju muid ideid!

Olete vist Veevalaja -

Juhituna intuitsioonist,
Igas tegevuses nagu kodus,
Kergem Teil on seal, kus on raske!

Olete vist veevalaja -
Omapärane ja kapriisne,
Kuid rinnaga isamaa eest,
Oma au ja laste eest!

Olete vist veevalaja -
Huumor on omapärane,
Ta pole see, kes on ilmetu.
Ta on erinev!

Olete vist veevalaja -
Kuidas peame elama, mida otsutama,
Mida sööma, kellega abielluma -

Kõike teate paremini!

Olete vist Veevalaja -
Ehkki vahest riiukukki,
Pole taevavõlvil märki

Kindlamat ja hellemat! -

Ei, Te olete kindlasti Veevalaja!

Miks? :)

Miks võtab nii kaua aega, et saada selleks, kes ma tegelikult juba ammu olen?
Miks on vaja maha käia nii palju maad, et jõuda sinna, kus ma juba ammu olin?
Miks on vaja teha nii palju vigu, et õppida seda, mida ma juba ammu teadsin?
Miks on raske lubada endal teha seda, mida ma olen kogu aeg tahtnud teha?
Miks on tõelised lahendused ja vastused nii ilmselged, et neile on raske kuuletuda?
Miks olen kauge silmapiiri tagant valget laeva oodates enda sees ja jalge ees olemasoleva otsa vaid põgusalt koperdanud?
Miks ei ole ma varem näinud oma nina alla, iseenda sisse?
Miks on lihtsam kahelda ja araks lüüa - isegi, kui miski tundub ainuõige?
Miks on alatu tänamatus kiirem ja käepärasem, kui tähenduslik tänulikkus?
Miks on loogilisem olla uskumatu, kui see, kes usub?
Miks ootas raamat, mille sõnumit mul oli nii väga vaja kuulda, palju aastaid, enne, kui riiulist mu kätte jõudis? 
Miks see, ääreni täitev, rahu ja tänulikkuse tunne, ei võiks sagedasem külaline olla?
Miks?
Miks?
Miks?
Heh, ja nii mõnigi kord tundub, et väikesed lapsed küsivad liiga palju "Miks"-küsimusi. Äkki polegi asi nende liigsetes küsimustes, vaid selles, et täiskasvanutena unustame selle, kes me tegelikult oleme või milleks siia tulime. Alles jääb vaid igapäevarutiin, kus "Miks" küsimuste jaoks pole ei aega ega ruumi.
AGA miks ei ole aega ja miks ei ole ruumi? :)

Kooli minnes oleme küsimärgid, kes koolis ühesugusteks punktideks vormitakse, et seejärel ülejäänud elu jooksul taas küsimärkideks saada???

Õhtu-Kallas ja Aino Kallas

Kätte on jõudnud mu elu esimene suvi sünnilinnas Haapsalus.
Suvi, mille peamisteks märksõnadeks on vaieldamatult Õhtu-Kallas ja Aino Kallas.

Koht, mida praegu oma koduks nimetan, on olnud suvekoduks ka Ainole, mis sest, et seda kõike sajand tagasi. Viimase poole aasta sündmuste sünkroonsus ja kõik need "kokkusattumised" on rohkem kui müstilised ning kuigi ma neid vahest väga püüdlikult selgitada proovin, saan peagi aru, et see pole minu võimuses :)

Aino kunagise suvekodu näol olen leinud endale koha, mida praegu koduks nimetan.
Lisaks samale majale seob meid lisaks mingi mõtete sarnasus ja maailmapilt. Tema kirja pandud ridasid lugedes on mul tunne justkui oleksin leidnud sõbra ja mõttekaaslase - seda kõike vaatamata sellele, et meie kahe vahel laiub tegelikkuses sadakond aastat!
Meri, päike ja karjuvad kajakad ning seda iga päev - miski, millest mul vist niipea küllalt ei saa.
Päikeseloojangu ajal ujumas käies ei saa enam aru, kust lõpeb reaalsus ja kust algab paradiis.
Samas jällegi, mis on reaalsus ja mis on paradiis?
Teisalt on mu sees miski tugev tundmus, mis juba mitu kuud mu sees otseses mõttes pakitseb ja kannatamatult sipleb. Kohati lausa ängistavalt mõjub. Usun, et ei saa enne rahu, kui olen lasknud endal seda kõike aktsepteerida ning sel, mis iganes see siis täpselt ka poleks, täies hiilguses avalduda.

Järjest enam tunnen seda, kui tõsi võib olla (tõenäoliselt ongi) alljärgnev lõik.
Jesus, in the Gospel of Thomas, said it best - "If you bring forth what is within you, what you bring forth will save you. If you do not bring forth what is within you, what do you do not bring forth will destroy you."
Tunnen, et olen märkamatult jõudnud järjekordsele teelahkmele, kuid sel korral on vaja mingid põhjapanevad asjad paika saada. Tegelikkuses, isegi mitte nii väga paika saada, vaid pigem teatud põhimõtete ja printsiipide järgi igapäevaselt elama ning toimetama hakata.
Fookust, fookust, fookust on vaja. Mitte kunagi ei jõua ma tehtud kõike seda, mida ma tunnen, et peaksin või tahaksin teha, kuid alati, alati, alati on aega kõige olulisema jaoks.
Knowing that, how can I NOT ask for what my heart desires? :)