Wednesday, May 28, 2014

Kutsumus ~ The Calling

Your calling is:

Influence The World

You have big ambitions and you're not gonna go through life by merely existing. You will make an impact and a dent in the world. Your passions will lead you to make the world a better place!


What is your calling? You can test it here :) 





Täna valmis järjekordne foto. Seejuures oli mulle abiks Ukraina tüdruk Katia, kes paigutas teksti kivi peale niimoodi, et väike taimekene, mis katedraali suunas püüdleb, paremini välja paistaks. Aitäh, Katia :)
~
Today is the day of another photo. I was helped by the Ukrainan girl Katia, who took care of fitting the text in the best possible way to let the small plant, which is reaching towards the catherdal, to be as visible as possible. Thank you, Katia :)



Ja minut tagasi, sest ega ma ju ei märka viimasel ajal normaalsel ajal magama minna, valmis veel üks meistriteos. Jalad on minu omad, kuid see mõte kuulub Ameerikast pärit palverändurile, kel nimeks Ben.
~
And a minute ago,
as recently I have the tendency to stay awake late and do stuff, another photo appeared. The feet are mine, but the sentence belongs to the American pilgrim called Ben.

*
Lisaks vaatasin täna Marko saadetud videod
"Kui väga tahta, saab kõike!"  

Jah, absoluutselt nõus, kuid teades, et kõike saab, tekib küsimus, et mida siis lõppkokkuvõttes ikkagi tahta ;)
Heh, seepeale meenusid mulle minu kunagi ammu-ammu kirjutatud read:
"Mida teha,
kuhu minna, 

tahaks sinna, 
sinna, 
sinna ... " 
Keegi kunagi kusagil tõi hea võrdluse, et kui vanasti oli probleemiks see, et tuhande inimese kohta oli üks võimalus, siis nüüd on probleemi (õigemini dilemma) olemus vastupidine - igaühel on tuhat võimalust :)


PS! ja see on  lihtsalt üks lahe sõnum, mille otsa "juhuslikult" komistasin.
~ And this is just a nice message, I found "by accident".


Tuesday, May 27, 2014

Õnn ~ Happiness






"Täpselt aasta tagasi sel maikuu päeval ilmus minu "Maa saab taevani". Nõnda tähistab see pisike tükike minust oma esimest sünnipäeva! Ja ikka on teil võimalik see soovi korral endale üles otsida ja kuulamiseks võtta! 
Mina olen mõnda aega ära. Loomas kõige suuremat, mida selles elus luua võib. Ja kord tulen tagasi ja laulan teile taas..
ja eks näis, mis tükid minust siis pudenevad. Eks näis!

Seniks, jääge alles!
Ja mina tänan!
Teie Mari."

Sunday, May 25, 2014

Hakkama sain ~ I made it :)

Pilt ja sõna koos, teineteist toetamas.
Mässasin, mis ma mässasin, kuid hakkama sain.
Täiesti ise ja omal käel, algusest lõpuni, esimest korda elus ;) 
~
The picture and message together, supporting each other.
As it was the first time in my life to do anything like that,
it took me a while, but I managed ;)




Uuemad kujundused, mis iseloomustavad meie EVS projekti
"Culture on the Way", on leitavad siit :) 

Friday, May 23, 2014

Homme ~ Tomorrow

"Homme ütleb mulle homme, mida homme minust tahab." 
Need on sõnad, mis Vahur Kersna oma Haapsalus toimunud raamatuesitlusel kunagi ütles.

"Tomorrow will let me know tomorrow what it wants from me."
~V.Kersna~



Iga päevaga natukene paremaks - iseendast.
Iga päevaga sammukene lähemale - iseendale.
Üks samm korraga.
Üks päev korraga.
   ...lihtne ;) 
~
Becoming bit better every day - compared to myself.
Stepping closer - to myself.
One step at a time.
One day at a time.
...simple ;) 

Tuesday, May 20, 2014

Ja ta läkski ... ~ And off he went ...


Väikene logiraamat: valikulised väljavõtted Meigo blogist, mis avavad pisut tema "üleöö" tehtud otsuse tagamaid :)



2. jaanuar 2014

Tundub
Tundub parem austada, kui olla austatud

Parem tänada, kui olla tänatud
Parem armastada, kui olla armastud
Parem imetleda, kui olla imetletud
Parem õppida, kui õpetada

13. jaanuar 
"Astu välja ajaringist ning sisene armastuse ringi."
"Step out of the circle of time and into the circle of love."
~Rumi (1207-1272)



15. veebruar 
Kaks asja
"Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, 
üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: 
tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". 
~ Immanuel Kant (1724-1804)~

1. märts

Teel

Tee lihtsuse, kerguse, ühtsuse, ilu, rõõmu, rahu suunas võib kulgeda läbi 

keerulisuste, raskuste, mitmuste, koleduste, rõõmutuste, rahutuste.








18. märts
Üks  
Suur kosmos ja väike mina
väike mina suures kosmoses
suur kosmos väikeses minus
väike mina ning suur kosmos

Universaalselt personaalne
personaalselt universaalne
universaalselt universaalne
personaalselt personaalne


25. märts

Parim

Miks mitte mõelda oma parim?
Miks mitte öelda oma parim?
Miks mitte teha, luua, soovida,
olla oma parim?
Anda oma parim nüüd, ikka ja koguaeg?
No miks mitte?

6. aprill
Imetlusest
Jumal tänatud,
et jagub imelisi inimesi ja nende loomingut
ning teisi olendeid ja looduseimesid
ja universaalseid väärtusi, (printsiipe)
mida imetleda!
Kuna olla kinni
pimedalt pimestavas eneseimetluses
on küll päris kohutav minu arust.

10. aprill
Imeline
Milline imeline universum!?!
Suurem ja sügavam, kui endale eales suudaksin ette kujutada!
Soovingi vähem kujutada, 

rohkem kuulata, vaadata
kuulda ja näha.




22. aprill

Lugesin just ühte artiklit ja vaatasin lühikest videod Kanada mehest Jean Beliveau´st. Beliveau jalutas järjest 11 aastat, 75 000 km läbi 64 erineva riigi, viibides 1600 perekonnas.Ja väike rändur minus (kes on viibinud kõigest 25 erinevas riigis ja vähem kui kümnes erinevas perekonnas) tõstis minus pea ja mõtles - hmm, mis siis, kui ... ?


6. mai

Francis Chichester

27. augustil 1966. aastal alustas Francis Chichester 64 aastaselt soolopurjetamist ümber maakera Inglismaalt Plymouthist.

9 kuud ja üks päev ning 29 630 miili hiljem maabus Chichester taas Plymounthis
28. mail 1967, olles purjetanud üksinda ümber maailma kiiremini, kui keegi ühelgi väikesel alusel enne teda.
Järgnevalt mõned lõigud Francis Chichester'i raamatust "Üksinda ümber maailma""Eesti Raamat" 1973   ...  


TÄNA, 20. mail 2014, 
asus Meigo Märk
kel vanust täpselt 24. aastat ja 3 kuud, 

teele.

Kuhu täpselt ja kui kauaks, eks seda kõike näitab aeg, kuid esialgne plaan lööb kergelt hinge kinni - seda mitte temal endal, vaid meil kui kõrvalseisjatel ;)

Olen Uuesauna talu ja otsin endale Meigo äraolekul häid ja armastavaid kaaslasi :))


















Üürile anda talu Läänemaal Lihula vallas.
Seoses asumisega ümber maakera reisile, annan üürile pikemaks ajaks talu Läänemaal Lihula vallas Alaküla külas. Katastritunnus 41101:002:0342. Maa pindala 0,85 ha. 


Uuesauna talu asub 300 m kaugusel Tuudi jõest metsa sees (naabreid ei paista).
Hästi säilinud peamaja palgid on kokku laotud 1924. aastal.
Siseruumis puuduvad vaheseinad, ruumi kogu pindala 62,6 m2 on jaotatud kaheks - köök 30,6m2 ja elutuba 32 m2.
Talus puudub elekter!

Peamaja läheduses asuvad puukuur, kaev, kiletamist vajav kasvuhoone, põllulapp, väike tiik, kuivkäimla, suur lõkkeplats, 2 grillipaika, 7 õuna - ja 2 pirnipuud, mitmed marjapõõsad, arooniapuu.
Majas on korralik ahi ja pliit, mööbel, klaver. 
Võimalik elada ka kogu talve.
Talus on sündinud ja elab 1 aasta ja 11 kuu vanune emane üleni lumivalge karvaga kass, kes võiks jääda paigale. Koht sobib hästi inimesele, kellele meeldib looduslähedus, üksindus, vaikus, lihtsad talutööd. Noored naabrid on ülimalt abivalmid!
Üür 60 eurot kuus.
Alusta järgmist eluperioodi maal kevadises looduses!
Fotod
Info 56179798 või meigo@post.com




Minu kui vanema õe kommentaar oli selline:

Lugesin Su blogist seda ümbermaailma reisi osa ...ja mõtlen, et huvitav, kas ja kui paljud asjad juhtuvad "kogemata" ja kui paljud neist ongi juba ammu enne meie nendest teadlikuks saamist mõeldud juhtuma. 
Kui too raamat "Üksinda ümber maailma" Haapsalus tasuta raamatute laadal mulle silma jäi, ei osanud ma uneski näha, et ühel päeval tsiteerid sealt mingit osa ning asud teele, et kohe päris päriselt lähedki. 
Samas, kuigi ma usun ja tean, et oled selleks rohkem kui võimeline ning ma ei kahtle hetkekski, et Elu kannab Sind meeleldi kätel ja kõik inglid kõnnivad koos Sinuga, soovin Sulle südamele panna, et nii, nagu Sul oli õigus ja vabadus otsustada, et jah, see on praegu SEE ...on Sul alati, iga kell, kas peale kuud, aastat või viit aastat õigus ümber mõelda ja uuesti otsustada. 

Kas jätkata retke või mitte - see polnud nüüd minuarust enam küsimus.
Maie Casey, kahtlemata meie sajandi üks tähelepanuväärsemaid naisi, ütles :
"Päh! Ärge võtke südamesse, mida ajalehed kirjutavad või inimesed räägivad. 

Minge oma teed edasi!"
Lugesin seda rida ja minu meelest on sel, nagu kõigel, mitu tähendust - üks võimalik viis seda tõlgendada on vaadata seda retke kui ette võetud marsuuti, teine võimalus vaadata oma Elu teed kui retke ning vahest tähendab selle retke jätkamine mõne teise retke muutmist, asendamist, uuendamist jne jne ...ühesõnaga, saad aru küll. 
Sama on selle teemantite mõistujutuga, kus maha müüdud talu alt avastati teemantide maardla, samal ajal kui mees oli läinud suure ilma teemanteid kaevandama ning õnne otsima. 
Korraks tekitas see minus tunde, et no nii, ei ole siin enam mingit mööda ilma jooksmist, kohe marss koju, teisalt sain aru, et igaühe teemantide maardla on just seal, kus iganes ta parasjagu on, kuid teemantide probleem on selles, et lihvimata teemant on nagu tavaline kivi ... heh, jne jne, saad aru küll, kuhu mu jutt tüürib ;)

Teisalt jällegi, selline asi kas osaliselt või täielikult läbi teha, see on kindlasti SUPER kogemus, mida pole võimalik sõnadesse panna ....mul on siiani meeles polaarränduri Timo olek, jutt ja väärikus ...temast õhkust midagi, mis pani inimesed otseses mõttes teda nõiutult kuulama, selline austus, aukartus ja aupaklikkus. 

Peale kõige välise on ka inimeses endas rohkesti valgeid laike, mis avastamist ootavad. Neid saab tundma õppida kasvõi hetkeks igapäeva mugavusest välja tulles. Oma sisemaailma ja piiride avastamine ning hirmude alistamine jääb alati igaühe isiklikult rännakuks omaenese läbi uurimata aladele. Ei leidu ühtki maadeavastajat, kes selle töö meie eest ära teeks.
Kirjeldamatu on see erutus, mis kaasneb, kui astume vastu senitundmatule, piilume teisele poole tuttava maailma horisonti ja vaatame silma omaenese hirmudele, mitte miski ei asenda ega muuda isiklikku kogemust. 

~Timo Palo~

Kallistan kõvasti ja tea, et oled juba praegu, kui Sa pole veel kuhugi läinud, minu sees midagi muutunud - ei oska seda kirjeldada, kuid praegu on mul üle keha külmavärinad ning silmad vees, aga see pole mitte hirm, ei, tegelt on see hirm, see on hirm selle ees, et milleks me inimestena tegelikult võimelised oleme???!!!!
Teisalt meenus mulle lambist lause, mille Laura mulle kunagi saatis:
"Kui miski ei ole tähtis ja miski ei ole ju tähtis, on just need kõige väiksemad asjad kõige tähtsamad!" 
Et selline, pisut sürr lause, mis end ei-kusagilt ilmutas.

Minu korterinaabril on randmel tätoveering.
Always together,
never apart.
Maybe in distance
but never in heart.

Armastan ja olen õnnelik, et oleme alati koos ;)




Monday, May 19, 2014

Alati koos ~ Always together


Olen õnnelik ja tänulik, et igaüks meist on just täpselt selline nagu ta on ning et meie perekond on just selline, nagu ta on -  ilmselge, et elame mingis täiesti omaette müsteeriumis, mis ei allu sotsiaalsetele normidele ega tavadele, kuid samas oleme alati KOOS ja teineteise jaoks OLEMAS ning see on suurim väärtus üleüldse!
Eile õhtul, kui Skype´is "pere konverentsikõnet" pidasime ning üle pika aja kõigi häält kuulsin, sain veelkord kinnitust, et olgu meie vahel kuitahes palju kilomeetreid, kuid vähemalt seni, kuni meie asukohaks on planeet Maa, pole kaugeid vahemaid ega emotsionaalset distantsi olemas.  
Kui midagi on päris päriselt PÄRIS, ulatub see õnneks kõikjale ;)
Kehtib nii Perekonna, Armastuse kui Sõpruse kohta.
Päriselt päris. 

Päris päriselt.

Lugesin kunagi kusagilt, et meil on bioloogiline perekond ja siis Elu jooksul tekib üldjuhul lisaks spirituaalne perekond, kuhu kuuluvad mõttekaaslased ning sõbrad, kellega jagame sarnaseid väärtusi ning hoiakuid - nendega koos saame olla, kes me tegelikult oleme ning jagada kõike, mis peas ja südames toimub.
Usun, et see, kui need kaks, bioloogiline ja spirituaalne, on kaks ühes, on ülimalt suur luksus ja privileeg.
A  I   T  Ä  H  !

Always together,
never apart.
Maybe in distance, 
but never in heart.

Saturday, May 17, 2014

Saagem koos vanaks ~ Let´s grow old together


Tule, mu kallis... ~ Come, my darling...

Mis sest, et jalad need enam nii hästi ei kanna. 
Mis sest, et nägemine pole enam see, mis ta oli. 
Mis sest, et praeguseks me juuksed on hallid.
Mis sest, et noorus on läinud oma teed.
Sel pole tähtsust, sest kõige olulisem on alles -
Sina oled mu kõrval endiselt olemas :) 

~
No matter the feet don´t carry as they used to.
No matter the eye-sight no more is the sharpest.
No matter by now our hair is gray.
No matter our youth is gone.
None of this matters as the most important is here -
you´re still beside me :)
Kõnnime seda rada koos ~ Let´s walk this path together


Lisaks sellele, et mulle meeldib vaadata palverändureid, kes Santiagosse saabuvad, pakub mulle viimasel ajal sama suurt rõõmu ja naudingut siinsete vanapaaride jälgimine.
See, kui palju siin on hallipäiseid naerusuid, kes käsikäes jalutavad, on hämmastav!
Jah, kindlasti on osa neist turistid ning eks selles vanuses minnakse ilmselt koos reisima ainult siis, kui omavahel super kenasti läbi saadakse, kuid suur hulk on kohe päris kindlasti kohalikud.
Koos, käest kinni või teineteisel ümbert kinni hoides, minnakse kirikusse, poodi, niisama kõndima - üliarmas vaatepilt, mis teeb südame soojaks ja paneb kusagil sügaval sisemuses midagi heledalt helisema :) 

Las ma vaatan! ~ Let me have a look!
Saagem koos vanaks ~ Let´s grow old together



Friday, May 16, 2014

Kodune ülesanne ~ Homework

Meie selle nädala kodune ülesanne nägi välja selline. 
Our homework for this week looked like this. 

Could you please send to me some pictures of your face (funny if possible) with a white background if possible, but in each picture you should look to a different place (right, left, down, up and also diagonal down/up/right/left). 
See the example below:



Ja tulemus on siin.   
~
And the result looks like that. 
Ootan põnevusega, milline näeb välja lõppversioon, kus kogu tiimi fotod koos.
~

Looking forward to see the final version with photos of the whole team.



Monday, May 12, 2014

Katedraal ~ The Cathedral

Calician Tourism Office
Praeguseks olen vist juba enam vähem kohanenud ja pea, mis oli mõneks ajaks päris sassis, hakkab vaikselt klaarimaks saama. Kuigi olen veel nii Santiago kui hispaania keele osas suhteliselt rumal ja täielik algaja, on progress siiski märgatav - 3 nädalat tagasi tegin ise oma esimesed sammud siin linnas ning praegu töötan turismiinfopunktis.
Kuigi praegu on veel madalhooaeg, käib meie juurest läbi keskmiselt 800-1000 inimest päevast, ja lisaks minule on korraga tööl veel 5 inimest. Eks see on ka ainus põhjus, kuidas saan endale sellist luksust, et nii kohe seal tööle hakkasin, lubada - kui ma midagi ei tea, siis teised aitavad - teamwork, mis muud!
Olen siin olles ikka ja jälle kinnitust saanud, kui väga armastan sellist tööd, kus mu peamine ülesanne on inimestega juttu rääkida ... ja kui nendest inimestest enamik on naerusuised palverändurid, kes Camino de Santiago läbi kõndinud ja lõpuks sihtpunkti jõudnud, siis mida enamat veel tahta. Peale iga inimesega vestlemist märgime statistika mõttes üles tema päritolumaa. Päeva jooksul tuleb kokku umbes 30-40 erinevat riiki, nii et jah, päris mitmekesine ning kirju see siinne olemine.

Lisaks, kuna kogu Santiago elu käib katedraali ümber ja siinsel kirikul on igas mõttes kandev ja ülioluline roll, olen ka mina peaaegu iga päev kirikus käinud. Ok, ei, nüüd ma valetan, päris iga päev ei ole, kuid ütleme, et üle päeva või nii, sest kuigi käin sealt peaaegu iga päev mööda ja/või istun korraks kusagil seal kõrval, vastas või lähedal, ei lähe ma mitte alati uksest sisse.

Butafumeiro = smoke expeller. Photo from Storiesintrees
Samamoodi, nagu palverännak ei ole tänapäeval enam traditsioonilises mõttes palverännak, vaid paljude jaoks pigem spirituaalne teekond iseendani või niisama, pisut ekstreemsem, rändamise viis, on ka kirikul siin pisut teine ja oluliselt laiem tähendus.
Usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et Santiago katedraal on justkui läbikäiguhoov ja seda selle sõna kõige otsesemas ning parimas võimalikus tähenduses. Et kui on pisut aega üle, lähen vaatan, mis kirikus toimub või et, tahaks korra niisama rahulikult olla, astun kirikust läbi. 
Tõsi, see inimeste mass, kes sealt igapäevaselt läbi käib, moodustub suures osas turistidest (palverändurid + kõik teised), kuid suur osa on ka kohalikke inimesi.  
Tänase lõunapausi ajal, kui kiriku trepist üles läksin ning seal ühe serva peal istudes kaustikusse mingeid asju kirja panin, tuli mööda treppi, kõvasti vastu käsipuud toetades, üles vanaproua. Näha oli, et käimine oli tal päris vaevaline, kuid see-eest olemine oli silmnähtavalt kerge ning helge. Vaatasin talle otsa ning naeratasin julgustavalt. Ta püüdis mu pilgu kinni ning naeratas vastu, soojalt ja avalalt. Kui ta oli trepist üles jõudnud, jäi hallipäine daam minu juures seisma ja hakkas rääkima. Vot need on hetked, mil soovin, et see hispaania keele õppimine juba vähe kiiremini läheks. Ainus, millest ma aru sain, oli see, et tal on palju aastaid - ta on juba 87 aastane, ja et ta soovib mulle ka palju õnnelikke aastaid!
* Et mis ma teen seal kirikus peaaegu iga päev? Jalutan ringi, imetlen seda suursugust katedraali, vahest kuulan hispaaniakeelset missat või vaatan, kuidas nad butafumeirot lennutavad. Lisaks on see suurepärane koht, kus käia iseendaga ning Jumalaga või nimeta Seda/Teda kuidas iganes soovid, aru pidamas ning juttu ajamas. Vaatamata sellele, et Ta räägib minuga keeles, millest ma veel aru ei saa, puudutavad enamik minu viimase aja arenguid ning avastusi pigem sise- kui välismaailma, nii et mine tea - ehk saan ma tegelikult mingil tasandil isegi aru, kuid veel ei saa aru, et ma aru saan ;)

Saturday, May 10, 2014

Muusika ~ The music

The music is all around US, all you have to do is listen.

~filmist "August Rush"~



Tänane päev, nagu tegelikult kõik päevad, mil Santiago vanalinnas ringi kõndida, ja seda teen ma sageli, on olnud täis muusikat. 



See, mis tasemel tänavamuusikuid ja -kunstnikke siin kohtab, on päris jahmatav. Sisuliselt võin uksest välja astuda ning mõne aja pärast, ilma et ma seda kuidagi planeerima või ajastama peaksin, kultuurielamuse võrra rikkamana tagasi tulla.
~
I´m amazed how high is the level of street musicians and artists here in Santiago de Compostale. Basically I can, without any planning in advance, step out from home and come back bit later, being culturally and emotionally fulfilled :)




Lisaks oli käimasoleva Jaapani raames ühes kirikus kontsert "The Road of Hasekura Tsunenaga" kus Rodrigo Rodríguez esitas jaapani flöödil imetabaseid lugusid.
~
Currently there is a Japanese week in Santiago.




Musikaalsele päevale pani punkti paar tundi tagasi lõppenud Eurovisioon, kus Hispaanial oli Galicia´le väga kohane lugu - "Dancing in the rain".
Lugesin enne tulekut, et siin on vihmane, kuid seda, et siin nii palju sajab ning ka temperatuurid üldse mitte Hispaania moodi pole - ses osas oli mu kodutöö pisut poolik :)


Mis muud elu-olu puudutab, siis need siinoldud kolm nädalat on kulunud kohanemisele ja aru saamisele, mis üldse toimub. Kohe päris tõsiselt, sest see raputus, mille osaliseks ma kogu selle uue info ning teistmoodi kogemuste ülekülluse tulemusel saanud olen, on olnud päris korralik ja pisut põhjalikum, kui ma arvasin.

Just täna, kui peale kontserti kodu poole jalutasin, mõtlesin, kui veider see elu ikka on. Töötan turistiinfopunktis, jagades infot ja vastates küsimustele, kuigi alles kolm nädalat tagasi kõndisin ma ise elus esimest korda mööda neidsamu tänavaid ning otsisin oma hostelit.
Inimene, kes andis mulle kui turistile minu esimese Santiago kaardi ja selgitas, mis kus asub, on nüüd üks minu kümnest kolleegist :)


Lisaks sellele, et mul on tulnud omandada hulk infot, millest hetkel tean vaid hädapärast, on ju veel ka see keele teema.
Ideaalne oleks see, kui valdaksin lisaks nendele keeltele, mida oskan, veel hispaania, prantsuse ja saksa keelt.
Viimase kahe omandamine pole plaanis, hispaania keele 
(igapäevaeluks vajalikul tasemel) selgeks  saamine aga küll, kuigi ega see päris niisama pole, et voilaa, nüüd õpin ja näed, juba oskangi. 
Tegelikult on ikka päris masendav olla, kui mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Teisalt jällegi, eks see keele puzzle täieneb iga päevaga: sõna sõna haaval, väljend väljendi haaval - küll see arusaamine tuleb, kus ta pääseb.
Nii hea, kui oleks
 olemas SIM-kaart või mis iganes muu imeline vahend, millega saaks endale uusi keeli sisse kodeerida. Teisalt jällegi, siis jääks lisaks õppimise valule ära ka see võlu ja nauding, mis kogu õppeprotsessiga kaasneb :) 
Tegelikult on ju põnev jälgida, kuidas miski, mis alles hiljuti oli täiesti must auk ning tühi maa, vaikselt arusaadavamaks muutuma hakkab.



*

Siiski, õnneks oli täna see päev, mil sellest üledoosist vaikselt toibuma hakkasin, sest päeva- ja nädalakavad hakkavad vaikselt paika loksuma ning muud asjad ka. Noh sellised elulised, et mis kus asub, kust me süüa ostame, mööda milliseid tänavaid minek on otse, kust ringiga jne.


Selle, Tony joonistatud, draakoni värvimine on meie ühine meistritöö ja meditatsioon ;)

Nimelt, korra nädalas, kui hommikupoole on hispaania keele tund ja mentoriga kohtumine, töötan pärastlõunal noortekeskuses. Nii et jah, olenemata sellest, kus ma olen, tundub, et noortest ei saa ma üle ega ümber ja see on hea tunne -vähemalt midagigi tuttavat siin uues ja võõras riigis :)


Wednesday, May 7, 2014

Selgus ~ Clarity

Õnneks pole päevad tõesti vennad ja igale segadusele järgneb selgus!
~
Luckily the days really are not alike and after every confusion there is clarity!
:) 


Mul ei ole vaja teha muud, kui olla see, kes ma olen, seal, kus olen, ja teha seda, mis mulle tõeliselt teha meeldib - lihtne!
All I need to do is to be who I truly am, where I currently am, and do what I really like doing - simple!


Tuesday, May 6, 2014

Võimaluse ära tundmine ~ Recognizing Opportunity

Veel paar päeva tagasi paistis päike ja oli suvi.
Maailm tundus nii valge, nii ere ja otseses mõttes soojust täis.
Täna on jahe ja kõle, sume ja tume ....heh, ok, nii hull see asi ka pole ja päevad teadupärast ei ole mitte vennad. Lisaks, erinevus ja erisus pidavat rikastama?! :)

Ma ei tea, mis toimub, kuid see mõistujutt, kus poisikene läheb laia maailma õnne otsima, avastades lõpuks, et kõik, millest ta unistas, oli tal tegelikult koduaias olemas, kummitab nii kõvasti ning tuletab end läbi erinevate olukordade meelde.
Kahel korral, kui mu hommikune jalutuskäik viis mind teisele poole kiirteed ehk nn uude Santiagosse, kust avaneb ilus vaade siinsele vanalinnale, jäi mulle silma üks võimas ja massiivne kindlus, mille keskel justkui mingi torn.
Huvitav küll, kus selline hiiglane asub?
Ma ei mäleta, et oleksin seda varem näinud, kuigi olen varsti kogu lähiümbruse risti ja põiki läbi kõndinud.
Eile hommikul võtsin siis kätte ja läksin seda hoonet otsima. Selline "kindluse otsimine" saab toimuda ainult kohas, kus mäenõlvad, orud, järsud trepid ja sinka-vonka tänavad võimaldavad isegi väikesel maa-alal segadusse sattuda, kuna löövad pildi ja suunataju päris korralikult segamini.
Kui minu pooleteist tunnine seiklus lühidalt kokku võtta, siis alustasin siitsamast kodu juurest, läksin mööda palverändurite hostelist, mis on samuti suur ehitis, kuid mitte pooltki nii võimas, kui see kompleks, mida nüüd otsisin, ning tegin seejärel kogu selle piirkonna kvartalile tiiru peale.
Mida ei ole, seda ei ole!?
Lõpuks, kui olin otsaga kiirtee ääres ja alt üles vaatasin, siis ühest servast kõrgus kalju ning kalju otsas oli kindlus - seesama, mida ma otsinud olin. Kuna sealt otse üles ei saanud, tuli selleks, et sinna lähedale jõuda, taas suure ringiga minna, kuigi pilt hakkas juba selginema ning sain aru küll, mis värk on.
Ei ole võimalik, kuidas ta kaugelt ja teise nurga alt nii teistmoodi mulje saab jätta?
Nimelt oli see kõik, mis distantsilt vaadates on suur kindlus ja hoonete kompleks, palverändurite hosteli tagumine (või siis pigem esimene) külg, aga kuna kogu kupatus asub kalju otsas ning on aiaga ümbritsetud, mistõttu ülejäänud hooned maja kõrval seistes ei paisa, jätabki ta pealtnäha sootuks teistsuguse mulje.
Ehk siis, loo moraal on sama, mis selle mõistuloo puhul: suur ja võimas kindlus, mida kaugelt nägin ja otsima asusin, oli tegelikult seesama hoone, millest peaaegu iga päev mööda käin ning mis oli esimene koht, kus siia jõudes ööbisin?!
Selleks, et tema tegelikku mastaapsust ja võimsust tajuda, tuli mul minna sellest piisavalt kaugele ja asju sootuks teise nurga alt vaadata.

i-le pani punkti see, kui täna süüa tehes telefonitsi alloleva Youtube´i video otsa sattusin.



Kõigi nende "juhuste" ning kummaliste vihjete tulemusel on minu pea täna OLEKS-eid ja POLEKS- eid täis.
Miski ei tundu õige, ent miski ei tundu ka vale.
Appikene, mis mul viga on?
Miks ei võiks ma kordki elus olla rahul kõige sellega, mis mul praegu käsil on?
Miks peab see miski mu sees muudkui ketrama ning aretama - uued perspektiivid, uued väljakutsed, vanad väljakutsed uues vormis - jah, kõik on võimalik, kuid miks need arusaamad nii suure ringiga minuni jõuavad? Mis mulje ma endast niimoodi jätan, kui nagu mesilane õielt õiele lendan?
*
Sellele viimasele küsimusele sain ma õnneks vastuse oma päevasõnumite purgist, mis mulle kingitusena kaasa anti Tõmbasin sealt endale tänaseks järgmise lause: "Kui Sa teaksid, kui vähe teised Su peale mõtlevad, siis Sa solvuksid selle peale."
Seda on hea teada, aitäh! Kohe päris tõsiselt, sest kuigi mingi osa minust on alati tegutsenud täpselt nii, nagu ma ise soovin ja kuidas sisetunne ütleb, tunnen ma siiski alati vajadust jagada piisavalt selgitusi ja põhjendusi, veendumaks, et kõik asjadest õieti aru saavad ja pahased ei oleks.
Alati see muidugi ei õnnestu ning eks vahest leidub neid, kes sellest vähem või rohkem pihta saavad, kuid vähemalt tean, et olen neile, isegi kui neid ei huvita, pakkunud võimalust sellest n-ö tõelisest loost, k.a minu isiklikest motiividest nende hüplemiste taga, osa saada.

Sunday, May 4, 2014

Valmistun ~ Getting ready


Üks päev korraga.
Üks kilomeeter korraga.
Peale tervet nädalat jahedat ilma ja vihmasadu, mille osaliseks me saime, on nüüd väljas imeilus suvi. Ka täna oli otseses mõttes SUNday ehk Sunday ;)
~
One day at a time.
One kilometer at a time.

After the whole week of cold weather and the rain, it is finally nice and sunny outside. Therefore, also today, on Sunday, it was literally the SUNday ;)


Olen juba mitu päeva teinud umbes tunnikene hommikukõndi, kuid täna oli esimene pikema matka päev, mil läbisin Camino de Santiago viimase lõigu. Käisin Monte de Cozo´s, ja seda otseses mõttes, et KÄISIN - teate küll, väljend, mis tuleb sõnast käima, tipa-tapa :)
Sinna on 5 km, teine sama palju tagasi ning seal kohapeal tegin ka ühe ringi, mis oli umbes 3-4 km, nii et kokku 13-14 km.
Kui ühel päeval pikka Camino de Santiago´t kõndima minna, mida kindlasti teha soovin, siis seal on tee jaotatud lõikudeks, mille pikkus on keskmiselt 19-26km. Lisaboonuseks, et käimine liiga lihtsalt ei läheks, on au seljas tassida kotti koos kõige vajalikuga :)
Täna, peale kümnete palverändurite kohtamist ja kõiki neid teretamisi ning soojasid naeratusi, tundsin, kuidas süda sees hõiskab - küll see maailm on ikka üks ilus paik!
Seda solidaarsust, sõbralikkust ning otseses mõttes inimlikkust, mis Caminol valitseb, ei ole võimalik sõnadesse panna, see on miski, mida peab ise kogema!
PS! Kas poleks tore, kui ka kogu ELU tee oleks samamoodi ja selgelt märgistatud, näidates, milline on õige suund?

~

I´ve been doing an hour morning walk for the past few days but today was the first day when I had a bit longer walk. I did the last part of Camino the Santiago and walked to Monte de Cozo.
It is about 5 km to get there, another 6 to come back and in there I did few kilometers extra which in total makes about 13-14km.


When to plan to walk the long Camino de Santiago, and that I am definitely planning, the way has been divided into parts which are average 19-26km. As an additional bonus that it wouldn´t be too easy to walk, everyone has a privilege to carry a rucksack with all the necessary things :)

Today, after meeting tens of pilgrims and all those greetings and warm smiles, I felt how my heart was singing - the world really is a wonderful place!
The solidarity, friendliness and humanity on the Camino is impossible to describe, it is something which needs to be felt.

PS! Wouldn´t it be nice if all the Way of Life would be also marked in the way that signs show so clearly the right way?