Sunday, January 31, 2010

Tänulik ...once again :)))

Kuna sain suht hiljuti teada, kuidas oma siinse pealtnäha väga tavalise telefoniga kiiresti ja mugavalt oma mailboxi kontrollida, siis algas minu tänane päev voodis lamades ning oma meile lugedes.
Uskumatu, kui paljud sõbrad-tuttavad mind täna meeles pidasid ... ja-jah, lisaks Orkutile ning Facebook´ile oli veel inimesi :D

Ning muidugi. Nii, nii, nii liigutav on hommikul esimese asjana oma ema kirjutatud luuleridasid lugeda - need olid vist otse südamest tulnud, sest otse südamesse nad igal juhul läksid ..nagu ka kogu ülejäänud päev :)))
Pean silmas nii neid häid soove, mis läbi netiavaruste tulid, kui ka kõike seda, mida siinsed tüdrukud kokku organiseerid.

Ma olen teile kõigile väga tänulik, sest tänane päev on minu jaoks igas mõttes teistsugune ja eriline olnud !

Pidustused algasid tegelt juba reedel, kui tüdrukud mu poolvägisi endaga kaasa vedasid.
Peagi saabuvast sünnipäevast olulisem oli vist isegi asjaolu, et kui asjad plaanipäraselt (jah, nende minu kogu aeg muutuvate plaanide kohaselt:) lähevad, siis oli see minu viimane reede õhtu Ameerika pinnal ...selleks korraks :D


Tore oli, kuigi kohati tundsin, et selline kõrge vanus nagu 26 on juba liiga palju, et hommikul kell neli koju jõuda :)))??



Tänase päeva osas saan öelda, et las pildid räägivad iseenda eest, kuna tänu Kelcey´le ja sellele, et ta oma fotokaga ringi vehkis, sain ka mina oma esimesed ja selleks korraks ka viimased "turistid New Yorgis" pildid :))
*
Täna oli nii naljakas, et just siis, kui olime Times Square´i juurde jõudnud, et teiste tüdrukutega kokku saada ning koos lõunat sööma minna, helises mu telefon ning mida ma näen - Eesti number ???
Õnneks suutsin enne vastamist tuvastada, kellega tegu, kuna see on üks väheseid telefoninumbreid, mille ma peale vaadates ära tunnen - lihtsalt, olen seda pidanud nii mitmeid kordi erinevatele blankettidele ja ma ei tea, kuhu veel, kirjutama, et see on pähe kulunud:)
*
Sõnade suust välja saamisega oli esimesel hetkel raskusi.
Olen ju kõigiga peamiselt läbi oma blogi ja meilide abil ehk siis kirjalikult suheldnud:)
Kui järele mõelda, siis viimane kord, kui ma kellegagi eesti keelt rääkisin, oli 28.nov, kui ema töö juurest enne lennuki peale minekut läbi hüppasin !?
Oehhh ... eks te Raul ja Reet teate muidugi paremini, kuidas mu eesti keel oli, aga mulle tundus see igal juhul imelik !? Just see, kuidas sõnad kõlasid, täitsa veider kohe ... - mõni ime, et inimesed, kes mõned aastad võõrsil elavad, hiljem emakeelt aksendiga räägivad !?
*
Üks armsamaid hetki oli see, kui pere mulle hommikul kinki üle andis ning Jamie küsis:
"Are you excited because of your birthday?" /kas sa oled oma sünnipäeva pärast elevil ka?/
"Well, not really, beacuse this is already the age when I don`t want to become older any more?" naersin selle peale. /mitte väga, sest see on juba vanus, kus ei taha enam vanemaks saada/
Tyler (meie 4aastane) vaatas mind seepeale mõtlikult ja ütles nii asjalikult: "Don`t worry Kristi, you still look like 25 year old!" /ära muretse Kristi, sa näed endiselt välja nagu 25 aastane/
See oli nii siiras ja armas - võtan seda kui komplimenti ja ma tean, et just Tyler on see, keda ma kõige rohkem igatsema hakkan .... aga praegu poen teki alla :)))


















































































Saturday, January 30, 2010

Aeg...

... see kiirelt kaob, kas pole ?
Vananemiseprotsess jätkub edukalt, ilma peatusteta :)))
On 30 jaanuar ja kell on 11:53PM, mis tähendab, et 7 minuti pärast ei ole ma enam kunagi 25aastane.
Eesti aja järgi juhtus see numbrivahetus juba pea 7 tundi tagasi, aga tänu ajavahele sain kauem noorem olla või äkki see ei loe, et kuna olen Eestis sündinud, siis pean ikka Eesti aja järgi oma vanust arvutama.
Ahhhh, mida iganes :DDD

PS! see eelmine pikk peatükk "Reform" rändas minu kaasabil draftide hulka, sest see
ennekõike siiski mulle endale kirjutatud ning tundsin, et nende mõtete koht ei ole siin ...

Tuesday, January 26, 2010

Mission Completed

MISSION COMPLETED for now :)))

Jap, just sedasi ma praegu tunnen. Kõik see, milleks siia tulin, selle olen iseenda jaoks ja enda silmis saavutanud.
*
10 nädalat Tiibeti harjutusi ja igapäevaste kordade arv on lõpuks ometi 21 !!! Mäletan, kui Malagal peale esimest korda (igat harjutust 3x) järgmisel päeval üle kere valutasin ning mõtlesin, et mis valemiga igat 21 tk võimalik teha on !? aga step by step, day by day, week by week, month by month - I have made it !

* Olen end ka igas muus m6ttes tõestanud - seda eelkõige iseendale, aga kindlasti ka perekonnale, kelle heaks ma töötan.

Tegelt on mul juba 2-3 nädalat selline hea ja kasulik tunne. Olgem ausad, esimene kuu oli parajalt raske ning tekitas päris palju segadust, muuhulgas ka koomilisi olukordi.
*
Võib-olla oli süüdi see, et vaatasin samal ajal just Bridget Jones´i filme ja lugesin raamatut, sest rohkem kui üks kord tundsin end just nagu tema:)

Selline paras kohmetu kobakäpp, kelle käes enamik asju untsu läheb. Mida rohkem ma püüdsin, seda rohkem kõik eba6nnestus.
*
Oli selleks siis veeklaas, mis täiesti lambist (peaaegu iseenesest:) keset õhtusöögilauda ümber lendas või küünlarasv, mis otsustas maja kõige uuemal vaibal maandunda !?

Kõige "ekstreemsem" oli minu jaoks see, kui vatitiku otsast see vatijunn ära tuli ...poleks olnud probleem, kui ta poleks sealt plastikjunni otsast minu kõrva kõige sügavamas nurgas ära tulnud!?
Alguses mõtlesin, et ok, äkki ma kaotasin selle lihtsalt ära. Eip, ei leidnud kusagilt. Kõrvast kätte ka midagi ei saa, sest isegi, kui ta seal kusagil on, on see liialt kaugel ning valus hakkas juba.

Öösel kella 4 paiku hakkas kõrv valutama ning ma olin tegelt rohkem kui mures, et huvitav küll, kas see oligi too "tegelik, ülitähtis" põhjus, miks ma endale reisi- ja tervisekindlustuse tegin?
*
"Hei, Kristi, kuulsin, et sa pidid oma reisi ajal rahvusvahelist tervisekindlustust kasutama?!"
- "Kuule jah, mul oli vatitups kõrvas ja ma ei saanud seda ise välja!? "
....cammmooooon, mida veel !
*
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - lõin google otsingusse "how to get things out from ear/kuidas asju kõrvast välja saada" ... jah, ma tean, et see on naljakas.

Minu jaoks oli see aga tol hetkel kõike muud kui naljakas, sest kõrv tuikas juba päris kõvasti. Leidsin mitmeid variante, kirjutades üles minu meelest kõige mõistlikuma.
Võta kauss sooja veega ning kalluta pead sedasi, et saaksid selle kõrva, kus ese asub, üleni vette panna.
Oehh jeerum küll, ma tõesti loodan, et see aitab :D olen põlvili vaibal asuva suure saunalina peal, hoian kõrva vees, kuivatan end ära, proovin, kas midagi tuleb välja ...nop, ei miskit ... proovin korra veel, aga rohkem ei julge, sest mis siis, kui vesi selle vatitupsu hoopis täiesti märjaks teeb ning siis võib ta sinna mu kõrva tagumisse osasse laiali valguda või mis iganes.
Mõned minutid hiljem olin üleval korrusel, kui tundsin, kuidas kõrv äkki sügelema hakkas ning hetk hiljem oli seesama pisikene paharett oma täies hiilguses mul kõrvast väljas.
Oehhhh, ma ei peagi arsti juurde minema ...kergendus oli meeletu. Seda väikest vatitupsu vaadates lausa naeruväärselt suur, aga mis sa hing teed, kui oma lolli mõistusega igast asju kõrva topin :D Järeldus: netis on ikka tarku asju ka :)))
*
Ei, "nalja" on ikka palju saanud ning uskuge mind - nendel hetkedel tundsin end kõike muud kui vajalikuna, pigem täiesti totaka ja üleliigsena, et mida kuradit ma siin teen :DDD

Nüüd olen proff ... ok, kas just proff, aga jap, ma tean, kuidas ja kuhu vaja asjad panna (ja olen eriti ettevaatlik, kui kõrvu puhastan:)
Tean, kuidas ja mida süüa teha, nii et lapsed seda ka sööksid :) Saan hakkama kõigi kolme katseldamisega, pole üldse probleemi, kasvõi terve päev kui vaja !
Ma tean, mis riided kellele kuuluvad, kuidas neid koduseid ülesandeid tegema panna või vanni meelitada.
Täna veetsin esimese poole päevast koos Tyleriga ning pool tundi sellest ajast tantsisime mängutoas ning karjusime kõva häälega YouTube´st juba kümnendat korda kõlavale Sean Kingstoni laulule kõva häälega kaasa "Somebody call nine-0ne-0ne ..." jap, kui on olemas vanemad vennad, siis see võib 4a üks lemmiklaule olla:)))





Ma tean, kuhu ja millal on vaja neid sõidutada ning enam ei pea GPRS tädi mul kõrval juhendama, millist teed mööda sõita. Praeguseks olen ka selle uue Honda ülitundlike gaasi- ja piduripedaaliga harjunud, nii et terve auto ei vappugi enam, kui ma natukene pidurdada soovin.

See on nimekiri, mida võiksin ei tea kui pikalt jätkata, sest minu jaoks uusi asju, mida tuli nullist õppida, on olnud vääääga palju. Seda enam, et päris paljusid asju Jamie ei maininud, vaid EELDAS, et ma neid teen - kulla inimesed, selleks ongi meile suu antud, et me saaks rääkida, mida me soovime, et teised teeksid:)
Praeguseks on lõpuks saabunud olukord, mida võin nimetada mugavustsooniks, sest ma tean ja teen isegi neid asju, mida vaikimisi eeldatakse ning kõik sujub. Eks natukene on halb tunne, et just nüüd, kui tunnen, et enda siinset eksistentsi igati õigustan, hakkan peagi oma asju kohvrisse panema.

Kui algselt nihutasin seda äralennu kuupäeva oma mõttes natukene ettepoole, siis nüüd olen seda juba päris palju teinud.
Kahjuks/õnneks 1. märtsi Dublin-Riia pilet on ainus n-ö fikseeritud pilet, aga kõik muu vahepealne on all about open tickets (aitähhhhh, aitähhhh ema, et sa Aer Linguses töötad ja see meile sellist luksust võimaldab:) ning uue aasta esimesel nädalal tekkis mul üks unistus, mille täitumise nimel ma juba mõnda aega tegutsenud olen ja tundub, et kõik "märgid" soosivad seda igati.
Kõigest täpsemalt juba siis, kui see aeg käes, sest pole vaja liiga palju ette pläägutada, kuna asjad muutuvad kiiremini kui ma isegi neid jälgida jõuan.

Kui keegi mõtleb, et muidugi-muidugi, mis sul viga ringi reisida, raha palju vms, siis ei-ei-ei. Ma vist ühes New Yorgi tekstis ka kunagi mainisin, et minu asjad/tegemised ei ole tegelt üldse palju raha nõudnud ja just see teebki kõik need lood lõbusaks ja sellisteks nagu nad on.

Enda viimase Eestis teenitud raha eest tegin autole kindlustuse ära, kuna tahtsin endast igasti s6idukorras auto maha jätta ja siiatulek on olnud võimalik ainult tänu sellele, et isa käest laenasin 1000 krooni, et osta Dublin-Riia pilet, ema käest sain Dublin-New York lennupileti ning siin olemise päevast alates olen suutnud oma kulud-tulud sedasi tasakaalus hoida, nii et ka minu Eestis olevad kohustused panga ees tasutud saaksid.
*
Kas pole mitte "tore", kui paljudel meist on passiivsed kulud, mis jätkuvad olenemata meie asukohast või faktist, kas oleme elus või surnud ning kui vähestel meist on passiivsed tulud, mis sama teevad!?

On olnud mitmeid hetki, mil ma soovin, et ma poleks kunagi ühtegi Kiyosaki raamatut lugenud, plaati kuulanud ega teaks midagi passiivse tulu tekitamise võimalustest ega tunneks inimesi, kes sellega igapäevaselt tegelevad, aga ma olen neid asju lugenud, kuulanud ning tunnen neid inimesi ja tegelt peaksin vist ennekõike tänulik olema, sest selle kõige tulemusel olengi julgenud teha sootuks teistsuguseid otsuseid ja kogu see kupatus on mingit kummalist rada pidi mind toonud siia, kus ma praegu olen, mis sest, et majanduslikult mitte just kõige paremas seisus, aga so what ! :))) ...emotsionaalselt ja psüühiliselt pole ma see-eest pikka aega nii tip-top olnud ning see on minu silmis antud momendil oluliselt rohkem väärt, sest tunnen end tõeliselt õnnelikuna, vaatamata sellele, et mu pangakontodel haigutab tühjus.
*
"Don´t take a job where you can earn, take a job where you can learn!" /Ära vali töökohta, kus sa palju teenid, vaid vali koht, kus sa palju õpid!"/ütleb Kiyosaki ja seda nõuannet olen ma juba päris pikalt järginud, vist ülikooli lõpust alates.

...ses osas olen ka temaga n6us, et raha on lihtsalt idee - ei loe, kui palju või kõvasti keegi töötab. Loeb see, kui targalt ja mille kallal keegi töötab ning kuidas oma rahadega ümber oskab käia !?

Võtame kasvõi selle pere, kus ma praegu olen. Kas see, kui pereisa palganumber on u 300 000 kuus, tehes päevas 12 tundi tööd, mis talle ei meeldi, on rikkus?

... nagu minu üks hiljuti kirjutatud luuletus algas

Raha, see on kõigest paber, millel number.
Ometi suur osa elust keerleb selle ümber ...

*
Aga mis seal ikka ...kui päris aus olla, siis pole ma tükk aega sellises pankrotis olnud nagu viimane pool aastat, samas, olgem ausad, ega ma väga ei põe - usun väljendit, et vaesus ja pankrot on erinevad asjad, kuna pakrot on kõigest ajutine nähtus :D kuidagi tean ning usun, et asjad lahenevad lõpuks nii, kuis vaja.

Tõsi, sellest hetkest, kui otsustasin oma veebruariga midagi muud pihta hakata, olen nii minimaalselt kulutanud kui vähegi võimalik ja otseses mõttes peaaegu iga dollari säästnud- konkreetne eesmärk on ikka võimas asi :DDD ... mul on täielik sportlik hasart, et kui odavalt on võimalik minu senise elu üks omapäraseim reis kokku panna?

...mäletan, et oma esimesse unistuste raamatusse kirjutasin kunagi -
ma reisin palju ja mul on sõpru üle terve maailma.
Noh, tol hetkel eeldasin ja pidasin silmas muidugi seda, et tänu oma finantsilisele vabadusele võin teha, mida iganes! Teisalt jällegi on tõsi see, et pole minu asi otsustada, kuidas ja mis kujul unistused teoks saavad - minu ülesanne on lihtsalt soovida ja ülejäänu millegi suurema otsustada jätta :)))
Sama naljakas oli see, kuidas olin 2006-2007 a üles kirjutanud, et 5 päeva nädalas töötamine ning ainult 2 päeva puhkamine ei ole normaalne, kuna enda ja oma elu jaoks jääb liiga vähe aega.

Üheks sooviks oli see, et alates 2008 aastast töötan max 3 päeva nädalas - eeldades samuti, et mul ei olegi vaja rohkem töötada, kuna mu majanduslik olukord ei nõua seda vms. Jaanuaris 2008 hakkasin sisuliselt üleöö ja eneselegi ootamatult Lihula koolis õpetajana tööle, kolmel päeval nädalas :DDDD, puhates senise 1 kuu asemel 3 kuud !!!
*
vahest muretsen enda pärast, sest just eile mõtlesin ... sellest on juba kaks ja pool aastat, kui E-R kellast kellani tööl käisin ning ma tõesti ei kujuta ette, kas ja mis tingimustel minust taas "korralik inimene" saaks.

Minu kunagi "hästi ette planeeritud ja kirja pandud eesmärkidega elust" on saanud spontaansete ja ootamatute sündmuste rada, mida mööda käies ma ei tea, mida uus nädal toob. Kunagi ammu kirja pandud seigad ilmutavad end kõige veidramates kontekstides ja samas juhtuvad asjad, mida poleks kunagi osanud uneski näha. PS! jap, ma näen endiselt unenägusid :D
*
Tõsi, üldsuund on teada. Märtsi alguses ootab mind taas Lihula kool - ma poleks kunagi uskunud, et nendest jõnglastest puudust tundma hakkan, aga siiski hakkasin ning mul on ainult hea meel minna ning selle õppeaasta viimased 3 kuud koos nendega veeta ... isegi, kui see tähendab ajutiselt 5 päeva nädalas tööl käimist ning poole öö ajal tundide ette valmistamist või testide parandamist. Aga see on vaid järjekordne projekt, millel algus ja lõpp, peale mida ma ei tea, mis elu toob ??

...aga ma ootan huviga !
*
Rändaja Mariann ja Elav Raamatukogu tulid mulle mõned päevad tagasi meelde.
Leidsin ta CouchSurfingust üles, ta on seda palju kasutanud, sest oli ju terve aasta oma eelmisel rännakul: Kanada ja Mehhiko.
Aga mulle meenus tegelt meie vestlus, keset mida me end leidsime, peale seda, kui olin ta "raamatuna" endale pooleks tunniks "laenutanud" !? Elav Raamatukogu oli kahtlemata minu 2008 a suve üks suurim AHHHAAAA üllatus :D

..anyway, Paralepa rand, soe suveilm ning meie, kaks võhivõõrast inimest, rääkimas elust ja rändamisest, oma vendadest, olemisest ja Eckhart Tollest ??? Ja siis ta ütles midagi hästi lihtsat, millele ma nüüd, palju aega hiljem, rohkem mõtlema olen hakanud. Ala´ et hetkest, kui ta avastas, kes ta on ja lõpetas üritamise olla nagu keegi teine vms, hakkasid tema ellu ilmuma kõik need n-ö õiged inimesed, kes "vastasid sellele, kes ta tegelikult on."

Ma tean, et võib tunduda kuidagi kummaline jutt, aga ma tunnen praegu sedasama. Sellest hetkest alates, kui ma olen lihtsalt olnud nagu ma olen ja see, kes ma tõeliselt olen ning selle üle siirast rõõmu tundnud, on hakanud imelikult imelised asjad juhtuma.
Olgu selleks siis CouchSurfing või siis muud inimesed, kellega ma kokku olen "sattunud".

Üheks heaks näiteks on see tüüp, kellega ma jõulupeol pikalt juttu rääkisin ....(foto on vist jõuluõhtu piltide hulgas).
Uskumatu tegelane, esmapilgul täiesti silmapaistmatu, suurepärane kuulaja ja alandlik selle kõige positiivsemas mõttes.

Midagi teistsugust kumas temast juba hetkel, kui temaga esimesed laused vahetasin ning ma ei pannud palju mööda, sest veidi hiljem sain teada (ta muidugi mainis seda nii muuseas muu jutu käigus), et tegu on Brasiilia ühe tippsportlasega, sukelduja ...ma ei tea, inglise keeles nimetab ta end lihtsalt diver, aga tegelt on ta see, kes kõrgelt tornist alla hüppab ja siis enne vette maandumist sada imevigurit ära teeb...(jap, see on tema siin pildi peal:) praegu treenib Londoni Olümpiale pääsemise nimel, aga mida ma tema juures tegelt kõige rohkem imetlesin, oli see tolerantsus ning metsikult lai silmaring ja suur-suur huvi maailmakirjanduse vastu. Üks tema eesmärke on võimalikult paljude erinevate riikide kirjanike teoseid lugeda!? Ta tahab ka ühel päeval mõneks ajaks India asrhamisse minna ...

On oma sportlasekarjäärile tänulik, kuna see on võimaldanud tal pea kogu maailma läbi reisida.
Samas on ta tegelt õppinud jurist ning annab endale täielikult aru, et ühel päeval, kui ta enam sealt tornist piisavalt efektselt alla ei hüppa, on vaja hakata midagi muud tegema. Mitte kübetki ülbust ega "kõva mehe" olekut ei kumanud sellest noormehest - ta lihtsalt oli oma olemises. Mina omakorda olin tänulik, et sellise inimesega tuttavaks sain.

Taas leidis kinnitust väide, et tõeliselt kõvad mehed ei pea oma saavutustest rääkima ega sellega kelkima, sest nende olek räägib iseenda eest.

Inimestest veel nii palju, et uskumatu, kui hea on leida teiselt poolt ookeani endale hingesugulane ! Ma usun täiesti siiralt, et Ivonne`i kohtamine oli üks põhjusi, miks ma siia Summitisse "sattuma" pidin. See on ainult aja küsimus, mil teda tema imeilusas helesiniste laguunide kodupaigas Mehhiko Cuernavacas külastan v6i millal ta Eestimaa pinnale jõuab. Hmmm, kui hundist räägid, siis hunt helistab ... :D Thoughts become things :)))

PS! 3 tundi tagasi mõtlesin, et jess, taas üks varane õhtu, panen kiirelt mõne rea blogisse kirja, et saan siinse eluga tip-top kenasti hakkama ning tunnen, et aeg on edasi liikuda...seejärel vaatan filmi ning poen varakult teki alla, aga ainult mõtteks kõik need asjad jäidki, sest kell on vahepeal metsiku kiirusega homse suunas põrutanud ...tegelt üks asi veel.
Jõudsin täna Gary Chapmani viienda plaadini, kus ta muuhulgas jutustab loo, mida kunagi ammu juba kuulnud olen, aga mille point on see, et kui sa näed kilpkonna kõrge posti otsas, siis sa tead, et teda aidati /that he was helped:/ ja iga kord, kui selle loo peategelane, tõeliselt edukas mees, mõtles, et jess, küll ma olen kõva mees, vaatas ta enda laual olevat kilpkonna posti otsas ning teadis, et ta on seal, kus ta on ja see, kes ta on, kuna nii paljud inimesed on teda sel teekonnal aidanud!

...aitähhh kõigile asjaosalistele, eriti meie perekonnale - ma ikka vahest vaatan seda videod ja ei jõua meid ära imestada:D

Sunday, January 24, 2010

Metsast leiad ...

Peale seda, kui ma enda gmaili spammi hulgast Nõva RMK saadetud imeilusa jõulutervituse leidsin http://kaart.rmk.ee/joulud2009/ee/flash.html , tundsin, et tahaks metsa.

*
Metsast leiad, mida oled otsinud ...
... kosutust ja meelerahu ....
... aega iseenda jaoks ....
Häid mõtteid ja uut indu !
*

Vaatamata ülitihedale asustusele on suudetud siin ümbruskonnas väga palju puid ja ka mõned haljasalad säilitada, ent metsa on siiski väga raske leida.
Siiani olen lähiümbrusest avastanud ühe pargi, mis nagu pisut meenutab, aga siiski pigem mitte, sest tegu vaid pisikese metsasaluga, mida läbib asfalteeritud jalutusrada ning mille servas laiub tehisjärve moodi asjandus.

Sel nädalal kaarti uurides avastasin, et vaid 2-3 rongipeatuse kaugusel on siinse ümbruskonna suurim reservaat ...South Mountain Reservation ... jap, siinkandis ei ole mets mets, vaid reservaat, sest see on nii haruldane nähtus lihtsalt :DDD

Kuna mul oli täna hommikust kuni kella neljani vaba aeg, otsustasin, et lähen ja vaatan järele, mis see endast kujutab.

Naljakas järjekordne "kokkusattumus" oli see, kuidas just mõni aeg tagasi üks CouchSurfingu inimene ise mulle kirjutas, et hei, mis teed, ma näen, et reisid meie kandis ringi :))) ning tema location oli South Orange ehk siis sama koht, kus see reservaat asub.

Oleme paar kirja vahetanud, aga siiani pole kokku juhtunud ... täna, kui ma vaatamata sellele, et Ivonne oli liialt väsinud, et tulla ning et ilm oli selline paras udu-sudu ning see tüüp polnud mulle ka enam vastanud, ikkagi toast välja astusin ning minna otsustasin ... sain 5 minutit jalutada, kui mu telefon helises !

Ta ütles, et ta mängib täna tennist, et kahjuks ei saa ta mulle ümbrust näidata ega minuga koos mööda neid matkaradasid käia, aga ta tuleb hea meelega mulle rongijaama vastu ning viib mu õigesse kohta ära!
Kuna ma polnud isegi tema vastust lootnud, rääkimata sellest, et ta minuga koos seda kõike teeks, siis tundus see igati hea pakkumisena.

"No näed Kristi, kui midagi otsustanud oled ja otsast tegema hakkad, siis tuleb kõik muu appi ning asjad laabuvad iseenesest ..."

Asi, mida CouchSurfingu puhul tõsiselt armastama olen hakanud, on see, kuidas ma lähen esimest korda elus mistahes kohta, nähes mingit X-inimest ning sellele vaatamata tunnen, nagu ma oleksin koduses paigas ja väga oodatud ning meil on siiani alati nii paljudest asjadest rääkida olnud
... just mingi aeg kuskil arutasime, et kui muidu on sedasi, et kuskil seltskonnas olles leiduvad tavaliselt mõned üksikud inimesed, kellega jutud ning m6tted kuidagi eriti hästi klapivad, siis CouchSurfing on need inimesed kokku koondanud, nii et 99% juhtudest ainult vaata ja imesta!

Seal ma siis olin - väike sportauto, pruuni kaabuga natsa tõmmu meesterahvas, kelle nime ma praegu kahjuks ei mäleta, sest telefonis on ta mul kohanime järgi salvestatud ? aga kõik oli ilus-kena, umbes 10 minutiline "reis" ning palju muljetamist.
Sõidutas mu reservaadi keskele ühe infotahvli juurde - andis suuna ja soovitused kätte ning seal ma siis lõpuks olin ... peale oma elu lühimat ja konkreetsemat tutvust :DD ...keset 8 km2 metsa !

Tere tulemast
South Mountain Reservation

Hiigelsuured puud, mäehakatised ja orud, vesi, kaljumügarikud, metsarajad ... kaart oli siiski näpus, kuna pidin lõpptulemusena teises osas välja tulema, et rongiga koju tagasi jõuda, aga õnneks oli mul siiski piisavalt aega, et niisama uidata, maha langenud suurte puutüvede peal lamada ja jõekäärus kivi peal istuda...enim nautisin seda, kuidas kogu selle aja jooksul vaid mõnda üksikut inimest kohtasin.
Lõpuks leidsin metsa, mida juba mõnda aega igatsenud olen, nimetagu nad seda reservaadiks või milleks iganes :D


Saturday, January 23, 2010

Lifetime

Ma teadsin, et Jamie käib hoopis teistsuguses spordisaalis kui need, mis siin Summiti keskuses asuvad, aga millises täpselt, seda nägin täna m6ned tunnid tagasi, kui seal Jake'i 7-ndat sünnipäevapidu pidasime.
*
LIFETIME FITNESS
http://lifetimefitness.mylt.com/index.jspa

4-6 P.M korvpalli, jalgpalli ja pizza söömise pidu. Poisse kokku 17 !

Aga tõsine vauuuuu selle spordikeskuse kui terviku kohta. Nagu tõsiselt ka. Võin käsi südamel öelda, et nii uhkes spordikeskuses pole ma oma elu jooksul enne käinud ning suurus ... kui ma siin pidasin YMCA- suureks. Unustage ära, see oli tibatillukene - hmm, k6ik t6esti on vist suhteline siin ilmas?!

See asub täiesti eraldi, pooleldi kalju otsas, jätab pisut lossiliku mulje ... fotol on näha vaid osa sellest kompleksist. Maja ees laiub hiigelparkla ning maja sees on tunne, nagu oleksin 5***** hotellis, mitte spordikeskuses.

Aga kui maiste asjade juurde tagasi tulla, siis l6bus oli ... poistega tegelesid peo korraldajad, aga mina ja Tyler - 4aastane, kellega ma k6ige rohkem aega koos veedan ning kellesse ma vist vaikselt vist armuma hakkan :DDD -
...meie kasutada oli terve korvpalliväljaku teine pool, nii et meil oli kõike muud kui igav !!!

Korvpall ja sellega seonduv on mul ikka väga südamelähedane - tajusin seda juba eelmisel nädalal, kui Jake`i tema kossutrenni viisin ning enne seda ise ka visata sain ... polnud paar kuud palli käes hoidnud, aga hea tunne oli!

Muidu võtan asju väga rahulikult. Magan korralikult ning ei tõmble ringi. Nüüd, umbes tunni pärast, lähen küll Ivonne'le seltsi, sest ta "töötab" täna kella kaheni öösel ! ..."töötab" tähendab antud juhul seda, et ta paneb lapsed hiljemalt kl 8:30 voodisse ning siis peab lihtsalt üleval olema ja n-ö õiges maja osas asuma, kuni vanemad tagasi jõuavad, sest nende maja on nii suur, et kui ta oma tuppa magama läheks, siis lapsed võivad vist kolmekesi täiesti kõrist karjuda, aga ta ei kuuleks seda :)))
... aga jah .... vaatame filmi, joome teed ja oleme niisama ...
PS! Eile oli nii huvitav kokkusattumus, et üks kahest minu Writing Workshopi selle reedesest teemast oli "Minu vanaema ükskord rääkis ...krt, ei saa tõlkida neid lauseid ikka, tähendus muutub, teema oli "My grandmother once told me ..." :D aga ok, whatever, asja point oli selles, et olin just pingsalt selle teema peale mõelnud ja "koju" jõudes avastasin trepi pealt mulle adresseeritud kirja - Jõgeva, Soomevere.... vanaema!
Ju ta arvas, et kuna Ameerika niiiii kaugel, siis tuleb kaart ikka päris varakult posti panna, et siis ikka kindlasti jõuab. Hästi tehtud vanaema, sa olid igal juhul esimene, kes mulle meelde suutis tuletada, et järjekordne aastaring hakkab täis saama :))) !!! Aitähhhhh ...

Friday, January 22, 2010

Mida k6ike ...

... siin ma nyyd olen, pyyan tabada hetke ja 6iget teemat, mille peale n2pud iseenesest mooda klaviatuuri jooksma hakkaksid!?
6htul vaatasin filmi "Autumn in New York" - peamiselt seep2rast, et pealkirjas oli s6na New York.
*
Kunagi mitu n2dalavahetust tagasi, kui Central Parkis jalutasin, kuulsin pooljuhuslikult kedagi k6va h22lega r22kimas, et vaadake vasakule, see on koht, kus "Yksinda kodus" see ja see episood filmitud on. Huvitav, kas film tunduks teistsugune, kui olen selles samas kohas olnud?
*
Eile sain natukene aimu ja olgem ausad - l2bi ekraani vaadates tunduvad asjad ikka sootuks teistsugused, sageli ilusamad, aga t6si ta on, et 2ratundmisr66m oli suur, kui suutsin mitmeid kohti tuvastada ?!

*
Central Park'iga seoses tuli meelde, et kuigi uus n2dalavahetus on juba sisuliselt k2es, pole ma siiani eelmise kohta s6nagi kirja saanud, kuna mu tervis n6udis oluliselt rohkem aega ja t2helepanu kui tavaliselt :D

Aga jah, veetsin eelmise n2dalavahetuse koos Ivonne'iga ning CouchSurfingut kasutades. Kuigi mul on siinse aja jooksul v2ga palju tuttavaid tekkinud, v6in oelda, et tema on esimene nn p2ris s6ber, kes mul siin on. Temaga koos oleme selle lyhikese aja jooksul nii palju l2bi teinud, et seda on raske s6nadesse panna.
*
Seal me olime, kolmekesi, Central Parkis kaljude peal, selili maas, vahtimas taevasse - see vaikus ja rahu, mis tol sydaoo momendil valitses, pani unustama, et oleme keset hiigelsuurt metropoli. Jap, ka siin on endiselt talv, s.t et temp on kusagil nulli ringis, aga see 6htu tundus kuidagi ebaharilikult soe olevat.

Ma tean ja usun, et need, kes varem CouchSurfinguga kokku pole puutunud, v6ivad natsa imelikult vaadata, issver kyll, igal n2dalavahetusel mingi uus inimene (sageli meesterahvas), kellega koos 6htu veeta ja siis tema juurde minna ....jube, jube, jube, aga tegelikult v6imaldab see mul reisida just sedasi nagu ma unistanud olen - n2hes, kuidas tavalised inimesed elavad, v2ltides turistide jaoks kokku pandud pakette.

Vince'i puhul oli lahe see, et reede 6htul hilja, kui me Ivonne'ga yhelt koosviibimiselt tagasi jalutasime (pikk jalutusk2ik oli:), siis arutasime pikalt ja laialt erinevaid asju, kaasa arvatud seda, miks me taas esimestena lahkusime :))) nagu ka k6rvalolevalt fotolt n2ha, olin reedel ainus, kelle n2olt puudus vaimustus?! ..tegelt imestan siiani, kuidas nad suudavad 90% piltidel sedasi naeratada - pean vist v2he harjutama veel :DDD
*
*
... ytleme nii, et kui ma koju j6udes arvutist lihtsalt m6ne suvalise NY inimese profiili lahti v6tsin, siis Vince'i oma lugedes tekkis 2ratundmisr66m :D

Couch Available: Yes
Preferred Gender: Any
Max Surfers Per Night: 2
Shared Sleeping Surface: No
Shared Room: Yes

You will be in my room. The room is large, though I have to get up at 6:30 on the weekdays to go to work in order to pay for the room so I can host couchsurfers. If, for some reason, you really want a room to yourself I can sleep on the couch.
*
I live in Astoria on the Ditmars Blvd. N Train stop. It's very easy to get to the city (you can go on google maps and calculate travel time). I have a large, luxurious blow up mattress that will almost certainly impress you.

*
I also live with a young lady who shares the same interests as me.
*

I go to a lot of lectures, poetry and story readings, house parties, bars and museums but I am not really a club going person (or any place that has music so loud that you can't hear your interlocutor speak). So if you are interested in those kind of places you will be on your own (though I can offer moral support).

... ma ei pidanud seda valikut kahetsema.

Vince on esimene ameeriklane, keda ma tean, kes metroo kasutamise asemel hea meelega jalutab, ka pikki vahemaid ning p2ris kindlasti esimene meessoost ameerikalne, kes toitub ylimalt tervislikult ning ma m6tlen t6siselt, et v2ga tervislikult - tema p6hilise toiduvaliku moodustavad pruun riis, oad, t2isterahelbed, tee ja mesi.

Lisaks on ta ekspert alal, kuidas ja kust saada tasuta v6i v2ga odavaid asju, nii on ta kellegi majast v2lja visatud v2ikese tugitooli seljas koju tassinud jne jne.

Peale k6ige selle on ta Eestis k2inud, nii Tallinnas kui Tartus, ning tahab kindlasti veel tulla - Eesti metal muusikast teab ta oluliselt rohkem kui mina. M2ngis m6nda plaati, mis ta ostnud oli ja palus mul t6lkida. Olete te kunagi proovinud m6nda Eesti metal plaati inglise keelde panna? Noh, olen ka kergemaid ylesandeid t2itnud, sest ma ei saanud pooltest eestikeelsetestki s6nadest aru :D

*
Mehhikos on uskumus, et viis, kuidas sa uue aasta vastu v6tad, on see, kuidas kogu ylej22nu aasta v2lja n2gema hakkab.
Ivonne ytles mulle seda naljaga pooleks juba tol uusaastaool, kui me 2-3 tundi ja tublisti yle 10 km maha k6ndisime ning tundmatuid kohti avastasime, aga tuletas mulle seda eelmisel n2dalal taas meelde, sest jap ... seni tundub, et see aasta on just seda rada kulgenudki.
Praeguseks on neid yhiselt k6nnitud ebaharilikult pikki jalutusk2ike kogunenud kymmekond, kuigi tegu alles aasta esimese kuuga ning sellestki veel pea 1/3 alles :D

Wednesday, January 20, 2010

8 tundi hiljem

24 tundi on moodas, kui ma 2kitselt haigeks j2in ning t2pselt sama ootamatult sain t2na 6htul sisuliselt yhe tunni jooksul uuesti terveks? Ok, mul on kurk veel natsa valus, aga ma m6tlen palavikku ning seda n6rka ja ylikehva tunnet - k6ik on kadunud ???

Ju see oli mingi kiirkorras 6ppetund :D
*
Starbucks'i kolmap2eva asemel l2hen niisama korraks 6ue k6ndima ning siis taas normaalsel ajal magama...v6ib-olla vaatan enne yhe filmi 2ra, pole seda enam kaua teinud ning lausa igatsen. Kirjutasin oluliselt rohkem, kui sagedamini filme vaatasin ... ei tea, saa siis endast aru :)))
*
Minu siinne sotsiaalne v6rgustik yha tiheneb ning kui miski hetk olin ylimalt rahul, et jeee, ma tean ja tunnen juba nii paljusid inimesi ning kohti, kus olla v6i kus k2ia, tekib yha juurde, siis praegu (v6ib-olla t2nu oma kiirhaigusele:) pean 6igemaks m6nda aega rahulikult kodus istuda.

....
20 min hiljem
....
6ues on ilus selge t2histaevas ja taevas pisikene kuusirp, millel on siit mandrilt vaadates nats teine kuju. Maja ees muru peal kalpsas yks j2nes ringi. Tavaliselt on siin tihedale inimasustustele vaatamata rohkelt oravaid, kes kedagi ei karda :D
ja nyyd ja nyyd ... yks sisuliselt magamata oo annab nii tugevalt tunda, et taas v6in oelda - lapsed l2hevad kell 9 tuttu, ei ole siin mingit juttu. Et tahaksin veel veidi m2ngida, ikkagi pean minema s2ngi ma ... tead ju kyll seda laulu?!

kehva on olla

J2in eile 6htul t2iesti lambist p2ris haigeks ... seep2rast ronisin juba 8 paiku voodisse ning tegin k6ik endast oleneva, et pika ja tatina veniva oo jooksul end taas elule 2ratada.
Selle tulemusel olen t2na taas suht inimese n2gu, aga siiski h66gun yle kere ning pea on nii paks, et kole-kole-kole :DDD

Ja-jah, ma tean .. kui ise ei m2rka puhata ja aega maha v6tta, siis tuleb keha appi ning see on tema viis oelda, et slow down girl :) Hehhh, mul oli see juba nagunii plaanis, aga t2nud t2helepanu juhtimast !?

Monday, January 18, 2010

ei tea

Nii suur koduigatsus on peal, et ei saa enam isegi oma blogi kirjutada, ilma et ... ok, tegelt ei ole asjad päris sedasi, see oli eelmisel nädalal lihtsalt nende fotode süü ja samal ajal sattus mul mingi eriti emotsionaalne päev olema :)
Hetkel tunnen pigem seda, et kuigi jalutan sageli pea pea kuklas - vaadates tähti või pea kohal lendavaid lennukeid ja mõeldes, et õige pea lendan ka mina - hakkan samal ajal siinse eluga igas mõttes kohanema.
Eile, kui Jamie´ga maast ja ilmast rääkisime, ütles ta mulle, et nende eelmisel au-pairil (Erika Austraaliast) võttis oluliselt rohkem aega, et tal siin mingi oma elu tekiks. Minuga on aga nii, et kohe peale seda, kui ma "tööst" vabaks saan, olen ma majast kadunud ning toimetan oma asju.
*
olen seda juttu juba kaks korda alustanud, kirjutades ühest ja teisest asjast ning siis lasin selle teksti silmadega üle ja kustasin kõik ära ... see oli kuidagi väga võlts kirjutamine kirjutamise pärast, that´s it ! :)) ja seepärast seda kõike enam ei eksisteeri.

*
Olen ülimalt rahul, aga otseses mõttes rampväsinud, nii et olen võimeline hetkega sügavasse unne vajuma, mida ma mõne minuti pärast ka teen.
Olen täna vähemalt 15-17 km maha kõndinud ja teine sama palju laup-pühap ...never mind, long story ...

Soovin siiski mõne rea kirja panna, sest tundub, et keski või miski kannab mu eest heldelt hoolt ?!
Uskumatu, kuidas selle pika nädalavahetuse (USAs täna rahvuspüha, M.L Kingś Day) asjad ja olukorrad lausa küsimusi tekitavalt imelikult/imeliselt välja kukkusid ???
See on väga pikk lugu, mille mõningaid kilde lähipäevil kindlasti jagan, kuna see on minus ülimalt palju mõtteid tekitanud, aga ütleme lihtsalt nii, et kui ma täna hommikul Note of The Universe´i lugesin, siis ainult muigasin omaette :D


Expecting "end results" - such as wealth and abundance, health and harmony, friends and laughter - in broad brush strokes, is part of the secret formula, Kristi, for manifesting the life of your dreams.

Expecting your path to follow a certain route - such as writing a bestseller to accumulate wealth, having a particular someone fall in love with you, or insisting upon this idea, that diet, or the other invention to be your deliverance - is just plain messing with the cursed hows and severely limits my options... (I hate when that happens.)

Cool?
*
The Universe


Thursday, January 14, 2010

Kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht ? :)))

Sain Indreku Picasa veebialbumist 2 pilti, millele ma praegu kuidagi muudmoodi viidata ei oska, aga ma loodan, et tohin neid siin kasutada :))

Sept 2009
T6esti ei m2leta, millal enne seda viimane yhine perepilt tehtud sai?
Ikka palju aastaid tagasi ma arvan, nii et ses osas on see k6rvalolev j22dvustus igal juhul eriline, kuna k6ik pereliikmed on olemas - yhel ajal yhes kohas, samas riigis ja lausa samas köögis:D
Meie perekonda teades ei juhtu seda just sageli, aga tulevikus loodetavasti siiski rohkem?!

Ja nagu n2gudest n2ha, pole yldse vahet, et p6randat kattis vaid betoon ja majal uksi ees ei olnud.
... Torrele tegelt igati meelep2rane olukord, sest ta sai m6ned n2dalad toakoer olla ning meie magamistoa ukse taga vaiba peal magada. Peab ytlema, et v2lisukse puudumisele vaatamata tundsin end magades v2ga turvaliselt :D
*
T2iesti grazy, kuidas asjade olulisus ja vaatenurgad ja ma ei teagi, mis k6ik veel, muutuda v6ivad - oehhh, ma ei teagi.
See on teema, mille kohta v6iksin vist tundide kaupa mingit filosoofiat kokku aretada ning l6puks j6uda tagasi samasse punkti, nii et ses osas pole nagu m6tet alustatagi ... no n2ed, juba hakkasingi pihta :)))

Anyway, long-long story short.
*
Kui ma praegu m6tlen, et kus ma olen ja mis siin lubatud on ning samal ajal vaatan seda l6kke pilti, siis, siis, siis tuleb hinge selline soe tunne ... jah, ma tean, et paljud peavad mind byromaaniks ja see on ka p6hjendatud, sest l6kke tegemine on asi, mida ma v6iksin vabalt, aastaajast olenemata, igap2evaselt teha - kui vaid jaguks, mida l6kkesse visata :D

Kui ma koju j6uan, siis tuletage mulle palun meelde, et ma l6kketuhas kartuleid ja porgandeid kypsetaksin, eks ju...

Aga tegelt on see soe tunne hinges p6hjustatud peamiselt sellest, et ma tean, et siin ymmarguse maamuna peal on alati olemas yks eriline koht, kus ma oodatud olen ning kus on piisavalt ruumi lihtsalt olla ning teha k6ike seda, mida hing ihkab. Olgu selleks siis igap2evane l6ke v6i alasti tiigis ujumas k2imine :D
*
T2nase p2eva teema minu jaoks on olnud tunnustus. Olen ka varem niiv6rd-kuiv6rd sellele m6elnud, aga t2na kohe eriti palju. T2iesti uskumatu, kuidas kasv6i yksainus positiivne v6i tunnustav s6na v6ib nii palju muuta. Jah, ma saan igal n2dalal palka, aga nagu teame, on raha oma olulisusele vaatamata siiski vaid tuim ja tundetu paberitykk, mis ei suuda edasi anda seda, mida m6ni soe s6na saab.
Ainuyksi t2helepanek "ma tean, et sul on t2na pikk p2ev olnud, aga kas sa saaksid palun ..." v6imaldab mul seda j2rgnevat asja palju parema meelega teha, kui see, et ta oleks lihtsalt tuimalt oelnud, et mine ja tee ...
V6i yks v2ikene lause "Köök on peale sinu tulekut nii uskumatult kena ja puhas!" suudab nii palju muuta, just minu enesetundes ja selles, mis tundega ma seda asja j2rgmisel korral teen.
*
Ent teisalt on lausa uskumatu, kuidas pisikesed kriitilised m2rkused ....ajal, kui k6ik muud ja olulised asjad on tip-top, suudavad kogu tegutsemise isu t2ielikult 2ra v6tta.
N2iteks ajal, kui k6ik toad on korras, lastel on kodused ylesanded tehtud, 6htusöök on söödud, hambad pestud ja nad on pidzaamades, valmis voodisse minema (uskuge mind, siin on see keeruline ja aegav6ttev protsess:))) ... j6uab ta koju ja ainus m2rkus, mis ta teeb, on see, kuidas pisikese poisi v2lisjalan6udes oli liiga palju liiva !?
*
Cammmoooooon, millest me r22gime, aga nagu ma ytlesin, alandlikkus on asi, mida siin k6vasti harjutada saan ja teen seda meeleldi.
*
Nendel hetkedel, kui ta selline on, ei ole ma enam isegi vihane, vaid pigem lihtsalt natukene kurb ja tunnen talle kaasa, et kuidas ta ignoreerib nii paljusid asju, millega on k6ik ok, keskenduses yhele detailile, mis t6si kyll, on natsa valesti, aga see on juba tema 6ppetund. Ainus asi, mida mina saan teha, on arusaavalt ja rahulikult reageerida ka negatiivsetele v6i n2rvilistele olukordadele ja/v6i kommenteerida, that's it !
*
Nii pisikesed ja pealtn2ha absoluutselt v2het2htsad asjad, aga nii oluline erinevus, mida nad p6hjustavad. Kunagi kuulatud 2riplaatide pealt tuleb ka meelde lause, et mis saab tunnustatud, saab tehtud (what gets recognised, gets done:) , sest t6esti, inimese loomulik vajadus tunnustuse j2rele on uskumatult suur !
*
V6imalik, et olen nendele asjadele rohkem m6tlema hakanud, kuna kuulan juba n2dal aega Gary Chapman'i audiobook'e "Love as a way of Life" 7 CD-d, kokku 8 tundi. Ma arvan, et mul on u 3 tundi kuulatud!
Sama mees, kes "Five Love Languages" kirjutas - raamat, mida ma enne siiatulekut Hispaanias lugema juhtusin. Ytleme nii, et minu meelest yks raamat, mis v6iks ja peaks inimestel enne abiellumist v6i kooselu kohustuslikku lugemisvarasse kuuluma :D Muidu juhtub varem v6i hiljem see, millest ta naljaga pooleks nendel plaatidel r22gib:
"If I hear people saying they fell in love - I always wonder how deep do they fall and how will it feel if they hit the ground?" :)))







PS! Jah, ma tean, et mingi aeg hakkasin igasugu elamise ja m6tlemise k2siraamatuid igas m6ttes v2ltima ja natsa vist isegi vihkama, kuna need tundusid kuidagi pigem segadusse ajavad v6i m6ttetud.
... lisaks pendeldasid tol hetkel edutult edukaks saamise ja m6tlemise/sisemaailma raamatute vahet.
Praegu olen avastanud, et mida aeg edasi, seda enam leidub raamatuid, kus need kaks 22rmust - elu materiaalne ja spirituaalne pool - on v2ga edukalt ning kenasti omavahel 2ra seotud, nii et yks ei v2lista teist, vaid need pigem t2iendavad teineteist.
Just eelmisel n2dalavahetusel istusin New Yorgis Barnes&Nobles raamatupoe kolmandal korrusel nurgas vaiba peal ning lugesin kahte sellist raamatut .... :D

Fotod: http://www.immaculatehs.org/uploaded/photos/Daily_School_Life/recognition.jpg
http://www.ites.ee/public/files/Estonia%20in%20Europe.jpg
http://ecx.images-amazon.com/images/I/41gJnibeAfL._SS500_.jpg






olemas, endiselt olemas ...

Kas pole naljakas, et kuigi iga p2ev on ylipikk ning tegevusi t2is ja 6htul on raske meenutada, mis hommikul toimus, lendab aeg siiski linnutiivul.
*
J2rjekordne n2dal hakkab l2bi saama.
*
Olgem ausad - kui ma siinkandis veel kedagi ei tundnud, oli oluliselt rohkem aega kirjutada, filme vaadata jne :))) ... mitte et ma seda aega taga igatseks, aga kirjutada tahaks kyll rohkem, t6esti tahaks, aga nii raske on sedasi, et ok, mul on nyyd pool tundi vaba aega, kirjutaks blogi.
Selleks peaks vist robot olema - robot, kellel j2rgmine samm sisse programmeeritud, aga mida p2ev edasi, seda vastupidisemas suunas ma liigun.
*
Olen varasema iseendaga v6rreldes spontaansemaks muutunud.
Minu puhul t2hendab see seda, et kuigi mul on n2iteks ujumise asjad kaasa v6etud, sest m6tlesin Connectionist l2bi hypata, v6in poolel teel suunda muuta ning oma sammud sootuks mujale seada v6i end raamatukogusse unustada, kuna enam pole tunnet, et tahaks ujuma minna.
*
Imelik asi on aga see kella peale kuhugi minek. Eestis olles ja yldse siiani pole mul sellega kunagi muret olnud, sest ma olen inimene, kes ilmub k6ikjale 5-15 min varem, sest ma ei kannata hiljaks j22mist ! Siin, kui meie pere l2heb sageli joostes ja viimasel minutil, on see hakanud ka mind m6jutama ning eile avastasin, kuidas helistasin Ivonnile 2 korda, et kuule, mul l2heb veel 3 minutit aega ...sorry. Muidugi, kui see oleks mingi ametlikum asi olnud, oleksin 6igeks ajaks j6udnud, aga ikkagi. See on kyll suund, kus suunas muutuda ei tahaks :DDDD eriti, kui taas 6petaja ameti peale m6tlen. Ma ei hilinenud mitte kordagi, pigem meeldis mulle hommikuti h2sti vara kohal olla ning k6gu p2eva asjad rahulikult yle vaadata ...
*
Aga siin, tavaliselt, kui poistel algab kool kl 8:15, siis 8:10 on nad veel kodus ???
T2na pidi yks neist kl 8 koolis vestlusel olema, nii et esimene auto, emaga roolis, s6itis garaazist v2lja kl 7:58 ning teine auto, kus isa roolis, kell 8:07.
See laste kooli saamine.. kogu see dropping off ja picking up systeem ... on paras kosmoseteadus, sest antud loo iroonia seisneb selles, et koolimaja asub meie majast u 700m kaugusel ning on 6 min jalutamise kaugusel !? Jah, vahest nad k6nnivad, aga n2iteks alla kolmanda klassi lapsed ei tohigi ilma saatjata kooli minna.
Nii siis ongi emad v6i au-pairid lastega hommikul koolimaja ees, saates nad ustest sisse ning kell 15:00, kui kool l2bi (k6igil algkooli omadel l6peb kool yhel ajal), on k6ik taas seal uste juures ning v6tavad oma lapsukesed vastu.
Esimese klassi laste "vabastamine" toimub yldse sedasi, et 6petaja tuleb kogu klassiga v2lja ning otseses m6ttes "annab nad isiklikult yle"?!
*
Seni arvasin, et kogu see asi on oluliselt yle dramatiseeritud, aga peale eilset, kui Starbucks'is olime ning Bonnie r22kis, kuidas nende laste koolimaja eest eile yks laps kaduma oli l2inud ... ema ei suutnud teda leida, 6petaja ka ei teadnud, aga teised lapsed olid n2inud, kuidas see poiss yhe onuga autosse oli istunud ... koheselt helistati politseisse jne ... ma kyll ei tea, mis sellest loost praeguseks saanud on, aga see pani mind asju natukene teise pilguga vaatama.
*
Ameerika on vist t6esti k6igi v6imaluste maa - igas m6ttes, nii positiivses kui negatiivses !?

sest Summit yldiselt on turvalisuse etalon ise. Ujulas ei lukustata kappe, pakid j2etakse maja uste taha, ajalehed vedelevad sissek2iguteede peal oma v2rviliste kilede sees. Jalak2ijana v6iksin vist see 30 min ka silmad kinni k2ia, sest nagu ma kunagi mainisin, jalak2ijaid ei ole palju ning need v2hesed on otseses m6ttes kui pyhad lehmad, keda lausa spetsiaalselt oodatatakse, et nad yle tee lasta, samal ajal tervituseks noogutades v6i k2ega viibates.
See k6ik ei kehti muidugi keskuse kohta, kus foorid asja reguleerivad v6i New Yorgi ylek2iguradade kohta, kus inimesed sageli ummisjalu punaste tuledega teede peale tormavad ning NY kollaste taksode hordid k6vasti signaali lasevad ...

Tuesday, January 12, 2010

Oluline !


Tänases Lääne Elus ilmus Lihula Noortemaja ja Noorteklubi kohta artikkel.

Thoughts become things !
Kes oleks osanud arvata, et kunagi niisama 6hatud m6te Lihula Noortemajast teoks saab.
Tublid, tublid olete, et vaatamata sellistele miiinuskraadidele, mis majas praeguseks valitsevad, ikkagi tegutsete.
Oleks mul myts, v6taks selle teie ees maja :)))

Ja ära sa ytle, see plakat, mille väikeste tydrukutega yhel pimedal sygis6htul kokku kirjutasime, ripub veel endiselt seal seina peal ning on nyyd lausa meediasse j6udnud:D

The BIG THING

The BIG THING, Kristi, rarely happens when you ask for it, nor does it typically come from who or where you expect. It usually comes a bit later, from someone you didn't even know when you first asked, as a result of some weird turn of events that were impossible to foresee.
*
So, chill. Be patient. Enjoy the moment. And let your friends, employers, and partners off the hook. Besides, they're going to have enough to deal with when the BIG THING does arrive, if you know what I mean.
*
Won't be long,
The Universe

Sunday, January 10, 2010

New Yorker

... t2na hommikul 2rkasin yles Union Square Park k6rval asuva korrusmaja 7ndal korrusel, kus olid maast laeni suured aknad, nii et voodist n2gin Empire State Buildingut.
Pool oma "hommikuv6imlemisest" tegin sama maja katusel, peale mida lamasin m6ned minutid sinna pandud v6rkkiiges ja vahtisin New Yorgi kohal k6rguvat sinist taevast ??!!
*
Astusin just oma Summiti kodu uksest sisse ... kahest p2evast New Yorgis ja couch surfingu seiklustest nii v2sinud, et k6ik ylej22nud muljed j22vad uude n2dalasse.
*

NB! enne, kui seda juttu edasi kirjutan, on oluline teada, et k6ik mainitud inimesed: Ross, Patric, Matt, Nina - ma ei olnud neid varem kunagi n2inud vms.
*
.... CouchSurfingus on avatud syndmuste nimekiri, et kus, mis ja millal toimub.
Laup2evane 6htusook Rossi juures oli yks nendest CS yritustest.
Minu jaoks elu esimene reaalne CS kogemus ning igati positiivne, kuigi ainus asi oli see, et kui ma enda siinsele perekonnale seda aadressi n2itasin, siis nad pyydsid mulle viisakalt m6ista anda, et see pole just NY k6ike turvalisem piirkond ning 2rgu ma 6htul yksinda seal ringi kolagu.
Algselt arvasin, et jeee right, mis seal ikka nii hullu olla saab, aga kui metroojaamast maa peale j6udsin ning natukene ringi k6ndisin, siis sain aru, mida nad ehk m6elda v6isid.
Nimelt olin ma sealsetel t2navatel tol hetkel ainus valge inimene !? ning nii m6nigi tyyp oli nii kahtlane, et ega ma jah end kuigi turvaliselt ei tundnud. Hea, et mu talvejope on p6lvini ja suure kabuutsiga, mille ma endale silmini p2he t6mbasin ...ok, nii hull see asi ka polnud, aga ytleme nii, et mul oli hea meel, et see koht metroojaamale v2ga l2hedal asus.

Location: North America > United States > New York > New YorkAddress: Apt 2E, 358 West 127th Street, 10027
Start: January 9th, 2010 - 7:00 pm
Confirmed Yet: Yes
I'm very open for suggestions, additions, improvisations and generous food donations, but at the moment I'm thinking of preparing Italian food, vegetarians welcome too!
Healthy stir fry/steaming of a healthy blend of vegetables, then dousing the pasta in oil and pesto or white sauce. It's DELISH! Bring wine if you want to be welcomed well at the door too! Just kidding, but while I do enjoy sharing, unless you're traveling it's best to show your graciousness if I may say so. I know, it's new but it's a new year and I'm trying to learn, so help me introduce myself to the concept.
Oh, important info:7-8pm is my hopeful expectation for the time to begin eating, but please come enjoy the cooking social and give me helpful input in the kitchen/dining room beforehand if you can come early.

My meeting settings

Ross MyersNew York, United States
organizer Attending: Yes (100% chance)

Kristi MarkLihula, Estonia
Attending: Yes (90% chance) Some issues which may come up, but would love to come and I'm definately ready to help in preparation process ... if possible ofcourse? PS! Important to know that as being an Estonian I'm not very talented in kitchen...:)) Might Need Couch

Alex LapitskiyNew York, United States (from Russia)
Attending: Yes (60% chance) Will bring some very good wine

Jennifer SamimiNew York, United States
Attending: Yes (90% chance)

Paulo Pincaro New York, United States
Attending: Yes (100% chance) Hey I have an interview over on 33rd sometime between 3 and 5, I'm kind of... no wait... I am broke so I'd like to help you arrange the food if possible, what time should I try and get there to help with that?

Sue YuenNew York, United States
Attending: Yes (100% chance)
Of course! Bringing desert. =)

Claudia New York, United States
Attending: Yes (80% chance)

Lisaks sellele nimekirjale olid veel m6ned n-o "niisama inimesed" :)) kes talle sel 6htul kylla tulid, aga enamikke tegelasi n2gi ka Ross ise esimest korda elus.
*
Kuna tema pisikene korter oli niigi ylerahvastatud, siis oomaja jaoks olin mingite teiste inimestega yhendust v6tnud.
Kusjuures, minu jaoks tundub pisut kummaline see, et CS-s on nii palju meesterahvaid. Nagu t6esti, panen otsingusse, NYC, identity checked, location verified jne jne ning otsingu tulemuseks on 80-90% ainult mehed ! Lihtsalt, m6tlesin, et alustan pigem naisterahvast, aga ei 6nnestunud ...noh, mis seal ikka.
*
Igal juhul olin Patricult hommikul vastuse saanud, et k6ik sobib, ma saan nende juurde minna. Andku ma ainult teada, kus ja mis. 6htul oli aga sedasi, et kuna ta ise oli h6ivatud, siis pidin hoopis tema korterikaaslasega kokku saama, kes aga omakorda oli parasjagu mingitel s6pradel kylas.
Siis 2kki avastasin end mingi mega ilusa ja k6rge maja ukse tagant, mille ust tuli avama uksehoidja -m6tlesin, et see peab vist vale koht olema, et ma olen mingisse hotelli sattunud vms, aga ei, koht oli 6ige ning too uksehoidja, kes oli muuseas v2ga s6bralik ja vahva, juhatas mu lifti ja saatis 9ndale korrusele.
Seal ma siis olin - ise ka ei tea, kus kohas ja ise ka ei tea, kelle juurde l2hen ?! :))) Korterist, kust oli mega vaade nii Statue of Liberti suunas kui ma ei tea, kuhu veel, leidsin lisaks Matt'ile eest veel 4 inimest.
Esimesed 5 sekundit ... keegi ei osanud ega teadnud, mida ja kuidas, aga j22 sulas kuidagi v2ga kiiresti ning m6ned minutid hiljem suundusime mingi baari suunas, kuhu mindi Nina synnip2eva t2histama !?
Noh, see ei olnud tegelt baar selle k6ige levinumas m6istes, see oli selline eliit veinibaar, kus pikk ja kitsas ruum oli yhest kyljest maast laeni veinipudeleid t2is ning teises seinas olid lauad ning sohvad. Seal oli neil reserveeritud 3 lauda ning 6htu jooksul k2is sealt "meie" laudadest p2ris palju inimesi l2bi, kes Nina'le 6nne soovima tulid.
*
Kas ma tundsin end nats naljakalt? Kohati jah
Kas nad vaatasid sellele CS asjale viltu? Kindlasti ei
Kas ma olin rahul? Absoluutselt jah

Matt on huvitav inimene. Kogu senise elu olnud pankur, et raha, raha, raha ... aasta tagasi kaotas too, arvas, et sohhh, nyyd on elu l2bi.
Aga ei, k2is l6puks 2ra Aafrikas Malawi'il, kus ta ema yhte heategevusorganisatsiooni juhib, aga mille kylastamiseks Matt'il varem kunagi piisavalt aega polnud.
Tuli tagasi siia, leidis kohe uue too tervishoiuvallas ning nyyd arendab seda suunda, reisib palju, on hakanud joogaga tegelema ning on avastanud enda jaoks, et elus on muidki asju peale raha :D
Tegi nalja, et ta ei usu, et need inimesed seal Aafrikas 6nnetumad on, kui see rahvas ymber selle laua.

*
Natsa peale yhte l2ksime "koju". Minu esimene taksos6it New Yorgis.
V6rreldes Rossi elukohaga on nende korteril igas m6ttes teistsugune asukoht. T2pselt Union Square k6rval, 7. korrus, vaade Empire State Buildingu ja Times Square suunal. Lisaks mingi mystiline mega r6du ning kuna sel majal ongi ainult 7 korrust, siis nende r6dult l2ks trepp maja katusele, kust me oise linna tulesid vaatasime.

Vahelduseks siinsele peaaegu piinlikule puhtusele oli p2ris hea olla korteris, kus oli riiulitel natsa tolmu ja p6rand oli parajalt must, nii et paljajalu vannituppa hambaid pesema minnes j2i mingi sodi jalgade kylge !? T2itsa 2ge ...

Aga ei, mis seal ikka, magama 2ra. Patrick polnud veel tagasi, nii et Matt l2ks oma magamistuppa ja mina j2in suurde tuppa diivanile.
Vaatamata sellele, et kardinaid ega rulood ees polnud ning tegu oli maast laeni aken-ustega, magasin nagu beebi ning 2rkasin alles hommikul 9:37, kui ma silmi lahti tehes n2gin, et keegi tatsab ringi.
"Hei, I'm Patrick!" ytles ta ning ulatas tervituseks oma k2e.
- Hei, I'm Kristi vastasin ma ja ulatasin oma k2e.
"Nice to meet you finally. How did you sleep?"

...ytleme nii, et ta ei tundnud end just k6ige paremini, kuna tema pidu oli hommikul kl 4 l6ppenud !?
Matt tegi meile traditsioonilise Ameerika hommikusoogi: rostsai-muna-peekon. Patrick surfas Google Earthis ning me otsisime yles nii meie Lopa kui ka tema lapsep6lvekodu ning ta n2itas ja selgitas mulle, miks Google Earthi USAs nii palju rohelisi ringe on ning kus asub Ameerika m6istes "maailma l6pp".
Samal ajal s2ttisid nad end Ameerika jalgpalli vaatama, sest seal on parasjagu play-offid k2imas.
Patrick on ka maalt p2rit, neil on metsikud kaljud ja metsad ymber maja, mis k6ik neile kuuluvad ning nii tema ise, tema isa kui vanaisa on kirglikud jahimehed?!
Lisaks armastab ta suusatamist, on 8 korda Jaapani m2gedes suusatamas k2inud, sest tema endine tydruk oli jaapanlane.
CouchSurfingusse registreeris end seep2rast 2ra, kuna nii tema kui Matt'i parim s6ber l2ks aasta tagasi pooleks aastaks CS abil maailma avastama ning veetis oma elu parima pool aastat, kohates sadu inimesi, leides oma elu armastuse ning elab nyyd USA asemel Portugalis.
Patrick naeris, kuidas nad olid arvanud, et sedasi yksinda reisides v6ib igav hakata vms, aga s6ber oli juba teisel p2eval Dublinist pildid saatnud, kus ta oli CS yritusele sattunud ning fotol oli ta koos oma 20 uue tuttavaga !?
*
Kas minu elu esimene CoushCurfing 6nnestus? Ma usun kyll
Kas ma olen rahul? Jap, absoluutselt
*
Milleks olla kusagil hotellis v6i hostelis, kus ainus yllatusmoment on see, kui suur voodi on v6i kuidas vannituba v2lja n2eb (lisaks on vaja ka maksta:) ... kui on v6imalik reisida nii, et iga inimene ja olukord on yks SUUR YLLATUSMOMENT :D

Friday, January 8, 2010

Deja vuuuuu

Kogu eilne ja t2nane p2ev on yks paras syndmuste-emotsioonide rollercoaster olnud. Issver-jessver-jussver.
Eile 6htul, kui mingeid asju tykeldasin ja seej2rel koogiaknast loojuvat p2ikest vaatasin, siis k2is mingi kummaline judin l2bi - see k6ik oli asi, mis oli nii tuttav ja kindlasti juba juhtunud ?! Huuuhhhuuu, mul hakkas korraks v2ga veider. T2ielik deja vuuuuuu igal juhul.
*
T2na p2eval oli mul tunne, et ainult kirjutaks, kirjutaks, kirjutaks ... yks p6hjusi v6ib vabalt olla see, et juba n2dalaid tagasi panin end kirja Memoir Writing Workshopile, mis toimub Summiti raamatukogus viiel reedel, iga kord poolteist tundi, grupi suuruseks 15 inimest. Olen sel kellaajal nagunii vaba, nii et miks mitte 10-11:30 natsa 6ppida, kuigi ka see oli asi, mille suhtes mul ootused-lootused puudusid, kuna pole kunagi varem sattunud sellisesse kohta.
*
Kuna tegu m2lestuste kirjutamise tootoaga, siis seal oli enamik inimesi 50+, aga so what ja tegelikult m6tlesin t2na, et ma enam ei yritagi inimeste vanuseid m22rata.
Yks proua, kes hiljaks j2i ... ok, see hilinemine polegi nii oluline asi, aga t2nu sellele j2i ta mulle teistest paremini meelde. Esiteks j2i ta hiljaks seep2rast, et tal on erapraksis, kus ta patsiente vastu v6tab ning kl 9 saabunud inimesega l2ks natukene kauem ning teiseks hilines ta seep2rast, et tal oli probleeme oma auto parkimisega, sest vabasid kohtasid polnud.

Ok, ta ei n2inud v2lja naisena, kes on oma esimeses nooruses, aga p2ris kindlasti ei n2inud ta v2lja nii vana, kui ta tegelikult oli. Nimelt, veidi hiljem, kui oma kirjutatud lugusid ette kandsime, tuli v2lja, et tema synniaastaks oli 1927 !!! Apppiii, ma arvutasin kiiresti peas ... kas on t6esti v6imalik, et see igas m6ttes p2dev ja hakkaja, Mozarti T-s2rgiga, kuldsete k6rvar6ngastega ja kergelt meigitud daam saab sel aastal 83 aastat vanaks??? Isssvveeeerrrrrrr
*
Alates esimesest hetkest, kui ma meie 6petajaga kokku puutusin, teadsin, et ta on yks ytlemata huvitav ja lahe inimene. Nimelt on ta pensionile l2inud inglise keele 6petaja. Tean seda, sest kui ma seminariruumi sisse astusin ning meie lauda maha istusin, arutas ta just k6rvalistuva naisega oma pensionile j22mise lugu.
Et ta oli yhel p2eval toole lainud, liftiga yles s6itnud ning liftis olid talle imelikud m6tted p2he tulnud. Noh, sellised, et k6ige jaoks on oma aeg. On aeg antud elada, aeg antud surra ja samal hetkel oli ta hakanud m6tlema, et ehk on tema aeg koolis ymber saanud.
Hetkel, kui ta lifitst v2lja astus, tuli talle direktor vastu ja h6ikas "Aeg minna!"
Direktor m6tles selle all muidugi seda, et aeg tundi minna, aga meie 6petaja m6tles omaette: "Kui tark mees see meie direktor ikkagi on. Ytleb 6igel ajal 6igeid asju!" ning see oli p2ev, kui ta otsustas, et j22b pensionile.
*
Aga see eluj6ud ja entusiasm ja s2ra, mis temast praegu 6hkub - nagu ma yltesin, ma ei yritagi enam vanust pakkuda - aga see teeb lausa kadedaks :))))
*
Ent tagasi meie "tunni" juurde. Istusime kolmes laudkonnas, igayhes 5 inimest. K6ik vestlesid endale l2hima inimesega, keda hetk hiljem kogu grupile tutvustama pidi. Seej2rel aga algaski too pihta. Kogu selle workshopi eesm2rk on lihtsalt ette antud teemal ilma kaks korda m6tlemata LIHTSALT KIRJUTADA ... pole oluline, mis s6nu kasutada v6i mis j2rjekorras laused paremini k6laksid.
"Just write. Pour it all out !!! "
Esimene teema Decade when I was born ehk siis kymnend, millal ma syndisin. Aega 10 minutit, kirjutage nii palju, kui pastakast tuleb. \
Kusjuures, p2ris palju j6uab selle ajaga kirjutada
.... nii, aeg l2bi ...
palun, lugege grupi siseselt k6ik tekstid ette ning valige v2lja yks lugu, mis k6igile osalejatele ette kanda.
*
V2ga tublid, oleme esimese osaga edukalt hakkama saanud.
Palun vahetage gruppi, kus istute ning l2heme teise teema juurde.
If your pet could talk what it would say about you or to you?
Kui sinu lemmikloom oskaks r22kida, mida ta sinu kohta v6i sulle ytleks?

Ooooo, my God ! m6tlesin. Yhe hetkega k2is vist 100 m6tet peast l2bi. Ajal, kui enamik soovisid lisaks mingit muud teemat, sest neil pole kunagi yhtegi lemmiklooma olnud, olid mu m6tted juba meie kahe koeraga nii tihedalt seotud, et tegelikult ei kuulnud ma midagi, mis ymberringi toimus. Ma polnud sellele kunagi selle nurga alt m6elnud, aga noh, eks selles workshopi v6lu seisnebki, et see aitab n2ha asju, mille peale ma ise ei tule.
*
Kuna 10 minutit l2ks kohe k2ima, pidin kiirelt otsustama, kas Ben v6i Torre v6i m6lemad. Ei, kaks korraga on keeruline ja siis hakkas juba pliiats iseenesest mooda paberit jooksma ning samal ajal hakkasid iseenesest ka pisarad mooda p6ski alla voolama. Mul oli lausa salvr2tti vaja, sest mingi asi mu sees justkui v2ljendaski seda, mida Ben oleks mulle oelnud, kui ta saaks r22kida.
Ma nii v2ga soovin, et mul oleks olnud v6imalik kohe peale seda workshopi oma muljed yles kirjutada, sest midagi nii siirast ning otse sydamest tulevat pole ma tykk aega tundnud. Kogu see suvine lugu, mis Ben'i puudutas. See koer andis oma surmaga seoses mulle elu yhe suurima 6ppetunni:


"See, kuidas asjad v2ljapoole paistavad, on v6rreldes sellega, mis sees toimub, t2iesti teisej2rguline!"

Ben on koer, kellega koos olen veetnud t2pselt pool oma elust.
Puhka rahus kullake.
*
Igal juhul olin meie grupist viimane, kes oma lugu ette kandis...kuni viimase kahe l6iguni suutsin kenasti lugeda, ent siis j2id s6nad lihtsalt kurku kinni ning silmad vajusid pisaraid t2is ... kogusin end siiski kiiresti ning lugesin l6puni.
Samas oli see kuidagi nii turvaline keskkond, et ma ei tundnud end seal emotsioonide keerises isegi imelikult mitte.
Minust vasakul istus tol hetkel yks h2rra, pensionile l2inud ajakirja toimetaja, kes naljaviluks ja nii muuseas k6igest, mida ta n2eb ja kuuleb, luuletus kokku kirjutab. Vastas oli eelpool kirjeldatud proua ning nende omavahelisest vestlusest tuli v2lja, et neil on vaid 1a vanusevahet. Ok, see on juba uskumatu. Kas te tahate oelda, et see vahva papi, kes just ilmekalt oma lemmiklooma loo ette kandis, on ka 83 a vana??? oooohhh, whatever ....
Igal juhul osutus minu lugu selleks, mis k6igile ette kanda - nad kysisid vaid, kas usun, et suudan selle k6va h22lega k6igile ette kanda. "It will definately be your story if you'll get through it!?"

Jap, ma sain selle teistkordse ja k6igile ette lugemisega kenasti hakkama.
Ma soovin selle loo ka siia panna, mis ma t2na seal seminarisaalis 10 min jooksul kirjutasin, ent kuna kogu see asi on juba inglise keeles valmis kirjutatud, siis sellisel kujul tuleb ta ka siia ... sry isa, ma v6in aidata sul seda t6lkida, kui soovid :D

If my pet could talk what would it say about me
A letter from Ben

Kristi is the girl who was always running around with me. Well, let's be honest. I was running by myself, but she was the one who took me along.
We have had a lot of fun together. There were many years when she was away and I saw her only at weekends or twice a month, but the happier I was if she returned.

*
I knew that even if she came and was totally stressed out at first - I was the one who could cheer her up, because I always waited her and I was always happy to see her - didn't matter how long she had been away or in which mood she arrived. Always loved her and she loved me. I know it. I've always known it.
*
I remember the time when I arrived into their home, she was a little girl, only 13 years of age.
There I was: little, sweet, furry puppy with colors white and brown. Had no idea what an adventure this life will be.
I sat there if she went to high school, saw her growing up and heading to University or whatever places - I was always there to send her away and greet her if she returned.
*
And now .... when I'm in heaven, I would like to tell Kristi that I know that she did her best to save my life in this summer, but it was time for me to go. Cammooon, I was old, I was sick, but I really appreciate that you were there with me in my last moments.
I want you to remember that most of all, I had wonderful 13 years with you guys and in a way I'll always be there with you.


With Love,

Ben
from Heaven :)))








Thursday, January 7, 2010

Couchsurfing

..the world is smaller than you think !
Jap, I think I've also noticed that:)

Ok, aitab inglise keelest, kuigi pean tunnistama, et praeguseks on yks eesm2rkidest, miks siia tulin, hakanud vaikselt t2ituma, s.t et peaaegu igasugune keeleb2rj22r on kadunud :D
*
Inglise keeles m6tlemine, r22kimine ja kirjutamine tundub isegi sageli oluliselt lihtsam ning loogilisem kui samad asjad eesti keeles.
Siiski, vahest omaette ytlen k6va h22lega m6ne eestikeelse s6na, muidu j22b emakeele k6la p2ris kaugeks, sest enam pole millegip2rast eestikeelseid laule ka kuulanud.
*
Siiski, 6htul hilja v6i kui niisama v2ga v2sinud olen, l2heb keel s6lme ning kogu see v66rkeelne asi on nagu suur ja segane puder ... lihtsalt, k6ik on segamini ja nii tahaks, et oleks keegi, kellega kenas puhtas eesti keeles jutustada, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
*
...tegelt mul ei ole praegu kohe yldse kirjutamise vaimu praegu peal, olen suht palju tootanud ning p2ris palju 6ues olnud, kuna ilmad on ilusad p2ikeselised...ning arvuti taga veedetud aeg on CouchSurfingu avaruste ja inimestega tutvumisele kulunud. Olen siin mitmel 6htul oma saabuvat vaba n2dalavahetust ja yhte oma veebruari kuu unistust planeerinud, nii et see varsti n2ha ole, kas ja mis tegelt v2lja kukub?
*
muidugi v6iksin ju pikalt kirjutada millest iganes. N2iteks sellest, et sel n2dalal k2isin Ivonne'il kylas ja siis Aline majas ka ... meie maja on imetilluke selle k6rval ... 6 poolkorrust, 6 tualetti, ma arvan, et u 12-13 tuba, kook nagu tantsusaal, garaazis 3 autot, milledest yks sportmerzedes jne - ainus AGA on see, et majas on nende 3 last, kes on kahe v66ra inimese hoole all, kuna emme-issi on m6lemad iga p2ev 12 tundi 2ra? Hmmm, huvitav, kas see on siis j6ukus?
*
...v6i siis v6iksin tegelt tunde muljetada sellest, kuidas kogu see au-pair teema on minu meelest palju t6sisem ja raskem too, kui esmapilgul arvatakse - mina ka arvasin.
Eile 6htul, kui me Starbucksi asemel yhes teises kohas istusime, kuna meie seltskond on nii suureks kasvanud, et me ei mahu pisikesse kohvikkuse enam 2ra ... meid oli vist 15... ytlesin tydrukutele ka, et ma t2ielikult imetlen ning austan neid, kes terve aasta aega kogu selles kupatuses vastu peavad.
Jah, iga pere on erinev jne jne, aga point on selles, et vastutus on suur ning kui kopp on ees, siis siin on kyll oma tuba, kuhu minna, aga laul "oma tuba, oma luba" eriti ei kehti :D + see, et neil on siduvad lepingud ja p2ris suured trahvid, kui nad yhel p2eval otsustavad, et ei, aitab.
*
Aga mis seal ikka ... kui on tobe p2ev, lapsed l6ugavad, vanemad on endast v2ljas ja ma ei tea mis k6ik veel ... keskendun ma lihtsalt muudele asjadele ning otsin motivatsiooni iseenda seest, vaatan akendest t6usvat p2ikest v6i 6htul p2ikeseloojangut ja elu l2heb edasi. Kuna ma usun, et negatiivsetele asjadele keskendumine t6mbab seda k6ike veelgi rohkem ligi, siis olengi pigem k6igest muust kirjutanud, sest mis siin ikka halada.
Igal asjad on omad plussid ja miinused, selle vastu ei saa, kyll aga saan valida, kuhu oma t2helepanu ja energiat suunata ning seda olen ka teinud.
Seep2rast v6ibki vahest mu blogi lugedes j22da mulje, et k6ik on mega triillllaaalllla-trulllaaalllaa ja et ma muudkui r2ndan ringi, chillin raamatukogus v6i vaatan filme. Noh, eks ma teen seda k6ike igal n2dalal ja vahest ka iga p2ev, aga lisaks teen ma ka k6ike muud, n2iteks tootan umbes 7 tundi p2evas ?! ...suurimaks erinevuseks v6rreldes n-o "tavalise eluga" on see, et ylej22nud aeg on aeg mulle endale, mil loen, vaatan, kuulan asju, mis mulle huvi pakuvad ning r2ndan ringi ja suhtlen inimestega :)))
Nii et ses osas olen enam-v2hem Aarma kirjeldatud elutsyklis, et 8 tundi maga, 8 tundi tegele maiste/materiaalsete asjadega ning 8 tundi pyhenda iseeenda arendamisele ja spirituaalsete asjadele, mis hingele midagi pakuvad.

k6igele vaatamata ei ole kordagi tulnud tunnet, et jesss, nii lahe, tahakski sedasi elada.
Pigem on tunne, et nii hea, et peagi jalge all on kodutee ... v6tan siit iseenda arengu seisukohast, mis v6tta annab ning eks siis paistab, mis edasi !!??

Tuesday, January 5, 2010

Omamoodi

Nagu ma juba ka varem veidi kirjutanud olen - raamatutel, raamatukogudel ja raamatupoodidel on siin v2he teine roll kui Eestis. Osaliselt kindlasti ka seep2rast, et raamatukogud sisaldavad endas uskumatut filmi- ja muusikavalikut.

N2iteks praegu olen ma ka raamatukogus. Summiti raamatukogu on peaaegu iga p2ev kl 9-21 avatud ja see on otseses m6ttes populaarne koht, kus inimesed vaikselt oma aega veedavad.

Sama on nt New Yorgis asuvate raamatupoodidega. M6ned inimesed l2hevad sinna ja lihtsalt veedavad oma p2eva raamatupoes. See on t2iesti normaalne ja aktsepteeritav n2htus.
Noored ja vanad, seal nad on, kas siis istuvad riiulite vahel p6randal maas (p6randaid katab yldjuhul pehme vaipkate), sohvadel ... v6i sealsamas raamatute keskel asuvas kohvikus ja lihtsalt loevad v6i kirjutavad midagi. Nii et mingis m6ttes siinne raamatupood=raamatukogu, ainus vahe on see, et sealt ei saa midagi laenutada, vaid tuleb osta :)


BLUESTOCKINGS

http://bluestockings.com/

T2iesti suvaline raamatupood, sootuks teistsugune kui need suured ja uhked, l2bi mitme korruse ... tualettide ja puhkenurkadega.

Vaid yks ruum, umbselt raamatuid t2is, leti taga mytsiga tyyp, kes tundub oma elu ja asjadega ylimalt rahul olevat.

*
Omast arust l2ksin ju mingile avalikule yritusele - feministide raamatuklubi diskussioonile, ent leidsin eest sellise koha.

Kell oli sealmaal, et asi peaks kohe kohe pihta hakkama, aga midagi ei toimunud. Ainus, mis mingile yritusele vihjas, oli see, et yhes nurgas oli 2 lauda kokku lykatud ja nende ymber oli 6 tooli.

Korraks tuli vana aasta 6htu meelde, kus olime pika maa maha k6ndinud, et t2iesti tavalisse pubisse j6uda ... aga just siis hakkas vaikselt inimesi ilmuma.

Esialgu ainult 1, siis teine ja m6ne minuti p2rast oli meid kymmekond, hiljem 15. Mytsiga kuti k2est sai sooja juua osta (kuna, nagu ma juba eile kirjutasin, ilm oli t6siselt j2ine) ja seal me siis istusime. Minu elu esimene raamatuklubi :D

Eelarvamus oli see, et sinna ilmuvad sellised hilises keskeas mutikesed, aga ma usun, et ma ei valeta, kui ytlen, et seal oli vaid 1 naine, kes oli yle 45a, ma arvan, et k6ik ylej22nud j2id vahemikku 20-35, aga see polegi tegelt oluline.
Lihtsalt, s6na raamatuklubi seostub minu kui eestlase jaoks sellise prillidega nohikuga, kes k6nnib, raamatud kaenlas ja pilk maas.
Aga nagu ma seda k6ike alustasin - raamatud ja lugemine kui selline on siin otseses m6ttes populaarne - see seletab ehk ka fakti, miks selles poes ymber laua istuv raamatuklubi v2ga erinevaid inimesi kokku t6i !

*
K2sitletavaks raamatuks oli Susan Mausharti "Wifework". Enamik neist, kes tulid, v6tsid oma isiklikud raamatud, kus mitmed kohad 2ra m2rgitud, kotist v2lja ja asi hakkaski pihta.

Mul oli ka see raamat ... raamat, mille ma 5 min tagasi olin k6rvalasuvast riiulist v6tnud ning mille esi- ja tagakaane ning esimesed 4 kl ma l2bi olin j6udnud lugeda, aga ma polnud ainus n-o pooleli vabakuulaja, meid oli lausa 3.
*
Yks p6hjusi, miks see raamat syndis, on asjaolu, et nii USAs kui Inglismaal on abielulahutuste % j6udnud u 50% kanti ning isegi konservatiivses Austraalias on see number j6udnud 36-ni. Ma kyll korra googeldasin, aga eriti ei viitsinud vaeva n2ha, nii et ma ei tea, mis see number Eestis olla v6iks ?!


Autori ja nii m6negi feministi arvates on abielu vajalik ja m6istlik vaid juhul, kui soovitakse lapsi saada. Vastasel juhul on wifework suht m6ttetu amet, mis endale vabatahtlikult kaela peale v6tta :)

Noh, tegelikult sisaldas see umbes poolteist tundi kestev arutelu lisaks uskumatult palju n2iteid ja kysimusi ning m6tteid elust enesest ja mulle meeldis.
Yks mees oli ka seal juturingis - kyll ta v6is targaks saada :))) - ja samas oli n2ha, et nii m6nedki teises meessoost tegelased, kes samal ajal sinna poodi sattusid, kergitasid kulmu ning proovisid end l2hedal asuvate riiulite vahele raamatuid uurima sobitada, et kuulda naiste arvamust abielude ja meeste kohta :D
Samal ajal m6tlesin omaette, et huvitav, kas ja kuidas selline pooleldi spontaanne raamatuklubi Eestis toimiks?
Mis abielude teemat puudutab, siis mul on ses osas niiv6rd-kuiv6rd mingi oma teooria v2lja kujunenud ning p2ris kindlasti ei yhine see radikaalse feminismi omaga, aga eks kunagi n2ha ole, kas see ka paika peab.

Peale l6nasooki ja kirikukontserti ... kiirel-kiirel-ylikiirel sammul Slam Theatre asukohta otsima. Rongijaamast mitte v2ga kaugel, see on positiivne, hiljem hea lyhike maa tagasi tulla.
Suht l2hedal Times Square' ile.
K6nnin, k6nnin, suur hulk erinevaid teatrite majasid, kinosid .. k6ik vilgub ja liigub ymberringi, v2rvid, tuled.
Siis 2kki yks kahtlase v2limusega maja - muigan omaette, sest see on vist 6ige koht. Jap, ma olen kohal - TANK Slam Thatre Contest.

Saal on pisikene ja sume, inimesi pole v2ga palju, aga ikka on. Ma ei saa ikka veel aru, mis ja kuidas toimuma hakkab, aga mind juhatakse ilusti-kenasti oma kohale ning seal ma siis olen.
Kui pikk lugu lyhidalt kokku v6tta, siis ...

See on koht, kus teater synnib sealsamas. Saalis on inimesed, kes on n2idendid kirjutanud ning mitmes eksemplaris oma k2sikirjad kaasa v6tnud. Igast k2sikirjast yks koopia on seal 6htujuhtide laua peal, kust neile suvalises j2rjekorras osutama hakatakse.

Teises karbis on inimeste nimed, kes end sel 6htul n2itlejatena yles on andnud. Meeste sildid on rohelised, naiste omad oranzid, nii et teoreetiliselt on igayhel, kes sealt uksest sisse astus, v6imalik sealsamas n2itlejana yles astuda ?!

Saalis asuvad zurii liikmed, kes on samuti niisama lihtsad inimesed, ainus tingimus, et nad ei tohi olla ei "n2itlejad" ega k2sikirjade kirjutajad.

I round.
7 n2idendit, alustame ...
Nii, vaja on kahte naist ja kahte meest. Inimesed olemas, nyyd saab k2sikirja autor kaheks minutiks s6na, et nii publikule kui n2itlejatele selgitada, mis ja miks. (jap, ka n2itlejad n2evad seda teksti esimest korda elus). Nii, sina oled tugeva prantsuse aktsendiga 2rimees, istud tooli peal, restoranis. Tema on ettekandja, kes ajab parasjagu oma kolleegiga juttu, teemaks on .... alustame lk 4.
Ja algab n2idend, mis kestab ... 3 minutit ! Nii zurii, punktid, j2rgmine ...

II
3 paremat saavad edasi teise roundi, et j2tkata enne pooleli j22nud etendust, ainult et nyyd on neil vahepeal aega 10 min, et omavahel ja k2sikirja autoriga natukene asja arutada.
Nii, igayhel taas 2 min sissejuhatuseks, aga sel korral 5 min etenduse jaoks.


III round
Valitakse v2lja v6itja, kes p22seb edasi kunagi hiljem peetavasse finaali, mille v6itja p22seb n-o p2ris suurele lavale oma tykki m2ngima ?!

T2iesti spontaanne ja lambikas oli kogu see asi, ent nii uskumatu kui see ka pole - k6ik toimis ning kohati tulid p2ris korralikud asjad v2lja! Ent sellised yritused, kus otseses m6ttes suvaline inimene t2navalt v6ib oma kirjutatud etenduse tykikese tuua, milles teine t2iestu suvaline n2itlema hakkab ... tegelt, m6lege, milline v6imalus ... sellistest kohtadest ja "juhustest" on raudselt nii m6nigi t6siselt suur ja kuulus asi alguse saanud.

*
Ja taas leidsin end m6tlemas, et huvitav, kas ja kuidas selline asi Eestis toimiks. Hmmm, ma vist ikka olen hingelt rohkem eestlane kui v2lja paistab :D

Kuna kell oli t6siselt palju ja ma olin sellest kylmast ilmast ning rohketest tegemistest nii v2sinud, siis p6genesin teise roundi poole pealt, kuna tahtsin kl 21:11 rongile j6uda. T6usin vaikselt pysti ning astusin pimedast ruumist koridori valguse k2tte. Hakkasin oma jopet kinni t6mbama, kui avastasin, et yks n2idendi kirjutajatest oli ka minu j2rel saalist 2ra tulnud.

"Hei wait, are you already leaving?"

- Jap, I've got to catch the next train
"But I wanna take you out some night!"
-Sorry ??
" Yes, I am a playwriter"
-So
"I will give you my card and take you out some night, alright? ... wait, I don't have my cards with me."
- No problem, I have to go right now anyway. Bye
*
Ma ei tea, kas ma olin ylbe ... v6ib-olla ... ent ma t6esti ei leia, et ma inetult k2itusin. Ta oli selline u 33-37a, tumedate raamidega prillide ja rohelise 6llepudeliga parajalt matsakas mees ning ok, v2limus v2limuseks, it doesn't matter much, ent juba see viis, kuidas ta k2itus, et hei, I am a playwriter, et tema muudkui aga viib ... v6ib-olla olen ma natsa lollakas, aga viisakas inimene kysib v2hemalt, kas teine tahaks minna?

Omamoodi .... kogu see p2ev oli tegelt nii omamoodi, et ju sel pidi ka selline omamoodi l6pp olema :)))

Fotod:
http://www.liberty.edu/media/images/%5B4952-lg%5DBookstore_Big.jpg
http://ebooksimgs.connect.com/product/400/000/000/000/000/162/164/400000000000000162164_s4.jpg
http://www.careeradviceaustralia.gov.au/images/case_studies/Play.JPG