Sunday, January 31, 2010

Tänulik ...once again :)))

Kuna sain suht hiljuti teada, kuidas oma siinse pealtnäha väga tavalise telefoniga kiiresti ja mugavalt oma mailboxi kontrollida, siis algas minu tänane päev voodis lamades ning oma meile lugedes.
Uskumatu, kui paljud sõbrad-tuttavad mind täna meeles pidasid ... ja-jah, lisaks Orkutile ning Facebook´ile oli veel inimesi :D

Ning muidugi. Nii, nii, nii liigutav on hommikul esimese asjana oma ema kirjutatud luuleridasid lugeda - need olid vist otse südamest tulnud, sest otse südamesse nad igal juhul läksid ..nagu ka kogu ülejäänud päev :)))
Pean silmas nii neid häid soove, mis läbi netiavaruste tulid, kui ka kõike seda, mida siinsed tüdrukud kokku organiseerid.

Ma olen teile kõigile väga tänulik, sest tänane päev on minu jaoks igas mõttes teistsugune ja eriline olnud !

Pidustused algasid tegelt juba reedel, kui tüdrukud mu poolvägisi endaga kaasa vedasid.
Peagi saabuvast sünnipäevast olulisem oli vist isegi asjaolu, et kui asjad plaanipäraselt (jah, nende minu kogu aeg muutuvate plaanide kohaselt:) lähevad, siis oli see minu viimane reede õhtu Ameerika pinnal ...selleks korraks :D


Tore oli, kuigi kohati tundsin, et selline kõrge vanus nagu 26 on juba liiga palju, et hommikul kell neli koju jõuda :)))??



Tänase päeva osas saan öelda, et las pildid räägivad iseenda eest, kuna tänu Kelcey´le ja sellele, et ta oma fotokaga ringi vehkis, sain ka mina oma esimesed ja selleks korraks ka viimased "turistid New Yorgis" pildid :))
*
Täna oli nii naljakas, et just siis, kui olime Times Square´i juurde jõudnud, et teiste tüdrukutega kokku saada ning koos lõunat sööma minna, helises mu telefon ning mida ma näen - Eesti number ???
Õnneks suutsin enne vastamist tuvastada, kellega tegu, kuna see on üks väheseid telefoninumbreid, mille ma peale vaadates ära tunnen - lihtsalt, olen seda pidanud nii mitmeid kordi erinevatele blankettidele ja ma ei tea, kuhu veel, kirjutama, et see on pähe kulunud:)
*
Sõnade suust välja saamisega oli esimesel hetkel raskusi.
Olen ju kõigiga peamiselt läbi oma blogi ja meilide abil ehk siis kirjalikult suheldnud:)
Kui järele mõelda, siis viimane kord, kui ma kellegagi eesti keelt rääkisin, oli 28.nov, kui ema töö juurest enne lennuki peale minekut läbi hüppasin !?
Oehhh ... eks te Raul ja Reet teate muidugi paremini, kuidas mu eesti keel oli, aga mulle tundus see igal juhul imelik !? Just see, kuidas sõnad kõlasid, täitsa veider kohe ... - mõni ime, et inimesed, kes mõned aastad võõrsil elavad, hiljem emakeelt aksendiga räägivad !?
*
Üks armsamaid hetki oli see, kui pere mulle hommikul kinki üle andis ning Jamie küsis:
"Are you excited because of your birthday?" /kas sa oled oma sünnipäeva pärast elevil ka?/
"Well, not really, beacuse this is already the age when I don`t want to become older any more?" naersin selle peale. /mitte väga, sest see on juba vanus, kus ei taha enam vanemaks saada/
Tyler (meie 4aastane) vaatas mind seepeale mõtlikult ja ütles nii asjalikult: "Don`t worry Kristi, you still look like 25 year old!" /ära muretse Kristi, sa näed endiselt välja nagu 25 aastane/
See oli nii siiras ja armas - võtan seda kui komplimenti ja ma tean, et just Tyler on see, keda ma kõige rohkem igatsema hakkan .... aga praegu poen teki alla :)))