Kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht ? :)))

Sain Indreku Picasa veebialbumist 2 pilti, millele ma praegu kuidagi muudmoodi viidata ei oska, aga ma loodan, et tohin neid siin kasutada :))

Sept 2009
T6esti ei m2leta, millal enne seda viimane yhine perepilt tehtud sai?
Ikka palju aastaid tagasi ma arvan, nii et ses osas on see k6rvalolev j22dvustus igal juhul eriline, kuna k6ik pereliikmed on olemas - yhel ajal yhes kohas, samas riigis ja lausa samas köögis:D
Meie perekonda teades ei juhtu seda just sageli, aga tulevikus loodetavasti siiski rohkem?!

Ja nagu n2gudest n2ha, pole yldse vahet, et p6randat kattis vaid betoon ja majal uksi ees ei olnud.
... Torrele tegelt igati meelep2rane olukord, sest ta sai m6ned n2dalad toakoer olla ning meie magamistoa ukse taga vaiba peal magada. Peab ytlema, et v2lisukse puudumisele vaatamata tundsin end magades v2ga turvaliselt :D
*
T2iesti grazy, kuidas asjade olulisus ja vaatenurgad ja ma ei teagi, mis k6ik veel, muutuda v6ivad - oehhh, ma ei teagi.
See on teema, mille kohta v6iksin vist tundide kaupa mingit filosoofiat kokku aretada ning l6puks j6uda tagasi samasse punkti, nii et ses osas pole nagu m6tet alustatagi ... no n2ed, juba hakkasingi pihta :)))

Anyway, long-long story short.
*
Kui ma praegu m6tlen, et kus ma olen ja mis siin lubatud on ning samal ajal vaatan seda l6kke pilti, siis, siis, siis tuleb hinge selline soe tunne ... jah, ma tean, et paljud peavad mind byromaaniks ja see on ka p6hjendatud, sest l6kke tegemine on asi, mida ma v6iksin vabalt, aastaajast olenemata, igap2evaselt teha - kui vaid jaguks, mida l6kkesse visata :D

Kui ma koju j6uan, siis tuletage mulle palun meelde, et ma l6kketuhas kartuleid ja porgandeid kypsetaksin, eks ju...

Aga tegelt on see soe tunne hinges p6hjustatud peamiselt sellest, et ma tean, et siin ymmarguse maamuna peal on alati olemas yks eriline koht, kus ma oodatud olen ning kus on piisavalt ruumi lihtsalt olla ning teha k6ike seda, mida hing ihkab. Olgu selleks siis igap2evane l6ke v6i alasti tiigis ujumas k2imine :D
*
T2nase p2eva teema minu jaoks on olnud tunnustus. Olen ka varem niiv6rd-kuiv6rd sellele m6elnud, aga t2na kohe eriti palju. T2iesti uskumatu, kuidas kasv6i yksainus positiivne v6i tunnustav s6na v6ib nii palju muuta. Jah, ma saan igal n2dalal palka, aga nagu teame, on raha oma olulisusele vaatamata siiski vaid tuim ja tundetu paberitykk, mis ei suuda edasi anda seda, mida m6ni soe s6na saab.
Ainuyksi t2helepanek "ma tean, et sul on t2na pikk p2ev olnud, aga kas sa saaksid palun ..." v6imaldab mul seda j2rgnevat asja palju parema meelega teha, kui see, et ta oleks lihtsalt tuimalt oelnud, et mine ja tee ...
V6i yks v2ikene lause "Köök on peale sinu tulekut nii uskumatult kena ja puhas!" suudab nii palju muuta, just minu enesetundes ja selles, mis tundega ma seda asja j2rgmisel korral teen.
*
Ent teisalt on lausa uskumatu, kuidas pisikesed kriitilised m2rkused ....ajal, kui k6ik muud ja olulised asjad on tip-top, suudavad kogu tegutsemise isu t2ielikult 2ra v6tta.
N2iteks ajal, kui k6ik toad on korras, lastel on kodused ylesanded tehtud, 6htusöök on söödud, hambad pestud ja nad on pidzaamades, valmis voodisse minema (uskuge mind, siin on see keeruline ja aegav6ttev protsess:))) ... j6uab ta koju ja ainus m2rkus, mis ta teeb, on see, kuidas pisikese poisi v2lisjalan6udes oli liiga palju liiva !?
*
Cammmoooooon, millest me r22gime, aga nagu ma ytlesin, alandlikkus on asi, mida siin k6vasti harjutada saan ja teen seda meeleldi.
*
Nendel hetkedel, kui ta selline on, ei ole ma enam isegi vihane, vaid pigem lihtsalt natukene kurb ja tunnen talle kaasa, et kuidas ta ignoreerib nii paljusid asju, millega on k6ik ok, keskenduses yhele detailile, mis t6si kyll, on natsa valesti, aga see on juba tema 6ppetund. Ainus asi, mida mina saan teha, on arusaavalt ja rahulikult reageerida ka negatiivsetele v6i n2rvilistele olukordadele ja/v6i kommenteerida, that's it !
*
Nii pisikesed ja pealtn2ha absoluutselt v2het2htsad asjad, aga nii oluline erinevus, mida nad p6hjustavad. Kunagi kuulatud 2riplaatide pealt tuleb ka meelde lause, et mis saab tunnustatud, saab tehtud (what gets recognised, gets done:) , sest t6esti, inimese loomulik vajadus tunnustuse j2rele on uskumatult suur !
*
V6imalik, et olen nendele asjadele rohkem m6tlema hakanud, kuna kuulan juba n2dal aega Gary Chapman'i audiobook'e "Love as a way of Life" 7 CD-d, kokku 8 tundi. Ma arvan, et mul on u 3 tundi kuulatud!
Sama mees, kes "Five Love Languages" kirjutas - raamat, mida ma enne siiatulekut Hispaanias lugema juhtusin. Ytleme nii, et minu meelest yks raamat, mis v6iks ja peaks inimestel enne abiellumist v6i kooselu kohustuslikku lugemisvarasse kuuluma :D Muidu juhtub varem v6i hiljem see, millest ta naljaga pooleks nendel plaatidel r22gib:
"If I hear people saying they fell in love - I always wonder how deep do they fall and how will it feel if they hit the ground?" :)))





PS! Jah, ma tean, et mingi aeg hakkasin igasugu elamise ja m6tlemise k2siraamatuid igas m6ttes v2ltima ja natsa vist isegi vihkama, kuna need tundusid kuidagi pigem segadusse ajavad v6i m6ttetud.
... lisaks pendeldasid tol hetkel edutult edukaks saamise ja m6tlemise/sisemaailma raamatute vahet.
Praegu olen avastanud, et mida aeg edasi, seda enam leidub raamatuid, kus need kaks 22rmust - elu materiaalne ja spirituaalne pool - on v2ga edukalt ning kenasti omavahel 2ra seotud, nii et yks ei v2lista teist, vaid need pigem t2iendavad teineteist.
Just eelmisel n2dalavahetusel istusin New Yorgis Barnes&Nobles raamatupoe kolmandal korrusel nurgas vaiba peal ning lugesin kahte sellist raamatut .... :D

Fotod: http://www.immaculatehs.org/uploaded/photos/Daily_School_Life/recognition.jpg
http://www.ites.ee/public/files/Estonia%20in%20Europe.jpg
http://ecx.images-amazon.com/images/I/41gJnibeAfL._SS500_.jpg