Saturday, February 23, 2008

Lumine laupäev

Öösel sadas päris korralik paks lumi maha, nii et täna oli üks väheseid talvepäevasid, mis oli täitsa talve moodi. Valge ja puha ...
Olen pool päeva mööda metsi ja põlde ringi tatsanud ning praeguseks väsinud, kuigi kell on alles kaheksa õhtul.

Ma olen aru saanud...hmm, mis siin pläkutada, mitte si...gi pole ma aru saanud :):)

Lihtsalt hakkab kuidagi kauget teed pidi kohale jõudma, et see, kuhu jõudnud olen, seda kõike olen ammuilma teadnud ja tundnud, et see ongi see, aga pole osanud selgitada - siiani ei oska, aga kõik taandub tagasi iseendale. Nii hea ja samas nii ülimalt tobe on teada, et mina, mina ja ainult mina vastutan enda mõtete, tegude ja elu eest, samas on küsimus, et kes see mina siis on? Kas see ego, see pisikene kristi minu peas, kes kogu aeg erinevaid pilte ja lugulaule välja mõtleb ja neid mulle reaalsuse pähe proovib müüa ?? või mis müüa, ta püüab mind panna uskuma, et tema ongi mina või et siis mina olengi tema ... noooh, läheb vist segaseks, on ju !
Asja võlu on selles, et see peaks kirjeldamatult lihtne olema, aga minu viga on selles, et ma ei oska lihtsalt mõelda.
Kui ma eile ühe puu otsa ronisin ja seal istusin ning üle lageda vaatasin, siis tuli selline ... kuna ma ei oska seda tunda, oskan vaid mõistusega loogiliselt selgitada, siis las ta jääb praegu ....

PS! selle eelmise sissekande sõbrapäeva jutu peale tuli mulle meili peale vastukaja, et sõber ei pea sugugi alati samamoodi mõtlema, pigem on sõber just see, kellel asjadest teine arusaam. Kellega on hea vaielda, kes teab sinu nõrkusi ja hoolib sinust sellele vaatamata. Vabandan, kui sisu natuke muutus, aga olen osanud selle kirja kogemata ära kustutada, nii et ehk saan andeks:D

Friday, February 15, 2008

Must ja valge

Eile oli sõbrapäev.
Vahest ma ikka mõtlen selle peale, et kes on SÕBER !?


Nii lihtne ja samas nii keeruline mõiste ning muidugi ei tohi ma vist siinkohal unustada, et võime lihtsalt mõelda on üks selline asi, mida on mul vaja veel kõvasti harjutada. Tegelt on elu suht must ja valge, kui vaid osata seda natukene lihtsustatult näha. Aga meile, inimestele, kuidagi meeldibki jube tähtsat mängida ning asju keerulisel viisil teha/näha.

Aga jah, sõber on vist see inimene, keda saab 110% usaldada, kelle mõtted võnguvad samal sagedusel ning kes on alati olemas. Pole siis vahet, kas me näeme iga nädal, iga kuu või paar korda aastas.
Kunagi saadeti mulle selline SMS, mida olen nüüd ise paar aastat korduvalt kasutanud, sest minu meelest on see nii õige


**** sõbrad on nagu *TÄHED*,
sa ei pruugi neid alati näha,

aga sa tead, et nad on
ALATI OLEMAS ***



On pühapäev, ahjus on tuli ning õues puhuva tugeva tuule tõttu tekitab see toas sellise undamise hääle.

Olen taas hakanud hommikuti jooksmas käima - olin juba unustanud, kui hea tunne see oli.
Kui siiani on maal elamine kui selline minu jaoks tähendanud sellist stabiiliset ja ühtlast mandumist, siis ütleme nii, et enam pole see sugugi nii.
See, et ma antud momendil pooleldi metas elan, ei ole mind mitte kui midagi tegemast takistanud.
Ma olen viimase pooleteise kuu jooksul 3x teatris käinud ??? tõsiselt ka. Kahel korral siinsamas Lihulas ning korra Haapsalus ... see on rohkem, kui Tallinnas viimaste aastate jooksul kokku.

Ja kuna ma nädalas korra või paar ka Haapsalu/Taebla või siis Tallinna suunas liigun, pole ka minu ujumise traditsioon üldse mitte katki jäänud.
Ning kuigi ma vahest jonnin ega saa aru, mida ja miks ma just sedasi olen otsustanud, saan aru, et see on minu vaba valik. Mul on vabadus teha mida iganes, kui ma seda peaksin tahtma.

Maailm on suur ja lai ning erinevaid võimalusi täis. Asi on vaid selles, et iga päevaga kasvab minus veendumus, et nii õige on see, et kelle hing pole kodus rahul, selle hing pole kusagil rahul.
Kui ma antud hetkest rõõmu tunda ei oska, siis ei muuda seda tunnet ka ilus külluslik tulevik või mis iganes muu asi.
See on teema, mida olen oma kaustikutes ning peakeses edasi-tagasi pea 10 aastat veeretanud ning tundub, et see hakkab lõpuks mingeid loogilisi selgitusi saama.

Meigo andis mulle linnas Eckhart Tolle video "The Flowering of Human Consciousness" ning ma olen seda nüüd eile ja täna vaadanud ning .... tjaaa, seda ei ole võimalik ümber jutustada ja seda pole mõtetki teha, aga iseenda jaoks panen mõned punktid kirja, et vajadusel endale meelde tuletada.

Power of life comes if you say "yes" to life, it means "yes" to NOW, because everything in life always happens NOW.

Stress - being conflict with this moment, because you want to be in the future. But the problem is that all you have in your entire life is only NOW. There is no past or future, all things may happen only NOW.

It is what it is. Let it be and let it happen!
What is the point of denying it if IT IS.
Allow all the forms: situations, people, feelings, emotions to be part of this PLAY of life.

Ofcourse there are things in the past which have happened with you, but you are not in a reactive relationship with these events anymore, because you are not seeking yourself from these situations.
There is nothing so big that can come to a field of NOW.
Life is simple if you are not seeking yourself from past or future. This is a new state of
consciousness.
You´ll become aware about this STILLNESS where it all happens and further more - you´ll understand that YOU ARE IT!


Friday, February 8, 2008

I am a DREAMER

Käisime nädalavahetusel taas seminaril ning kogu selle elu virr-varri ja nii paljude mõttetuste vahele oli nii hea taas selles keskkonnas ja nende inimeste seltskonnas olla.

Ei midagi sellist, mida varem kuulnud poleks olnud, aga nii mõnigi ammu teada mõte sai olulise võimenduse ja alles paar päeva tagasi kirjutasin ja kirjutasin ja kirjutasin ... sest mõne idee peale tekkisid seosed ning need tekitasid omakorda mingeid edasisi mõtteid jne.

Vaatasin oma vanasid unistuste raamatuid ning kuigi teiste sõnadega ja konkreetsemalt, aga jõuan ikka ja jälle taas samade asjade juurde tagasi.

***********
DREAMER
.... ma ei teadnudki, et selline foto üldse olemas on, aga leidsin selle Meeli fotode kaustast, mille pealkiri oli "Kristi viimane õhtu Eestis"
Sellest pidzaamast sai minu Inglismaal oleku ööriietus, aga nagu näha, ei olnud too 4. okt õhtu mitte minu viimane õhte Eestis :) aga see selleks.

Peamised sõnumid, mis mul peale nädalavahetust siiani kõrvus kumisevad.


  • All you need is a DESIRE and PASSION - these two things create WORK ETHIC
  • You have to know that you are good. Try to find out what do you think about you INSIDE of YOU ?
  • There are two ways of living.
  1. Short term pain and Long term happiness
  2. Short term happiness and Long term pain
    Choice is yours, but it is wiser to pay the price now and play later :)
  • The moment you stop worrying what other people think you might become successful
  • All what matters is whether YOU believe in YOUR OWN DREAMS
  • KEEP on GOING and KEEP yourself FOCUSED

* NOBODY owns tomorrow ! *

Ühesõnaga, see seminar oli taas kord õige asi õigel ajal, sest vastasel juhul on täiesti kergesti võimalik siia Eesti halli ja sombusesse argipäeva ära uppuda.
See oli läbi aegade üks parimaid ja vajalikumaid sünnipäevakinke, mida endale teinud olen, kuigi siinsamas on näha ka minu vananemise puhuks ilusaks sätitud lauakene koos Ossmeti poolt tehtud kingiga.
Ma olen küll oma patriotismiga ja selle maale kolimisega oma elu 180 kraadi muutnud, aga see rahutuse tunne on hinges endiselt täiesti olemas.
Ma ei teagi, mida ma sellega tegema peaksin. Hetkel tean vaid seda, et laste koolivaheajal või isegi natukene enne seda teen kõik endast oleneva, et saaks Eesti tolmu taas kasvõi ainult natukeseks oma jalgadelt pühkida ning kuhugi sooja **päikeselisse** kohta minna, sest see udu ja sudu ning hall värvus imeb minust viimsegi energiatilga ning pean tõsiselt pingutama, et üldse viitsiks ning sooviks midagi teha.
Ja see ilma kireta, ainult tahtejõuga, asjade tegemine, see nüristab kõige rohkem ning tekitab tunde: "Milleks seda kõike vaja on?"

... nii et nüüd ei ole vaja nuriseda ega vinguda (sest olen seda oma mõtetes juba paar päeva teinud:) vaid lahendustele keskenduda, et mida ma nüüd ette peaksin võtma, et mitte siia ära manduda. Kuigi olgem ausad, eile oli üle pika aja super selge ilm ja imeilus päikeseloojang, mis pani unustama, et jalad suure sopa tõttu all ringi käivad :D !?

PS! täna istun autosse ja sõidan linna, et endale taas meelde tuletada, kuidas see esinemine käis ja mis tunne on mõned tunnid koos vahvate inimestega veeta, kelle mõtted võnguvad samal sagedusel :)