Silmapiir ei ole piir ... : Aasta uus

Tegelikult tahan siinkohal v6tta l6igu eelmisel aastavahetusel Indias yles kirjutatud tekstist.

„Truly speaking, nothing new has happened today.
Do not wait the celebration of something new in Time until minutes, the hours, the days, the months add up to a year.
Celebrate the immediately suceeding second my an honest effort to get lasting joy....“

/1st of January 2009 Baba´s day thought /

Olen m6tetes neid kahte aastavahetust ja kahte nii erinevat riiki palju vastandanud. Yhes selline materiaalne kyllus ja yletarbimine, teises spirituaalne ja vaimne kyllus.

*
Kes siis ikkagi vaesem on?

Selle peale ytleb Baba, et inimene, kellel on k6ige rohkem soove, on k6ige vaesem :) nii et v6ta siis kinni ... aga kui siin ringi vaadata, siis ...:)))

"Naljakas" on aga kogu selle asja juures see, et seal, keset neid mediteerivaid ja vaimseid inimesi ja vahest lausa ahvide k6rval istudes :D ei suutnud ma teha seda, mida lootsin, aga siin, olles kohas, kus materialism ruulib ikka t2iega ning k6ike m66detakse rahas ja asjades, tunnen, kuidas miski asi mu sees j2rjest enam paika loksub. Ju siis t6esti on t6si, et k6ik see kupatus on millekski vajalik olnud ning mind sammhaaval iseendale l2hemale aidanud ?!

...uued m6tted, uued teod, sest k2es on aasta uus. See v6ib sedasi olla, aga absoluutselt ei pruugi. Sama h2sti v6in ma mistahes p2eval yles 2rgata ning m6elda - nii, nyyd algab minu jaoks uus aasta ning ma hakkan seda v6i teist asja hoopis uutmoodi tegema.

Kui tundub, et enam paremaks minna ei saa, siis ....
1) ... ikkagi saab
v6i
2) ... hakkavad asjad m6neks ajaks allam2ge minema

Minu puhul kehtis sel korral teine variant. Aastavahetusele eelnenud 36 tundi olid minu siinoleku keerulisemaid, p2ris mitu syndmust ja olukorda, mis tekitasid pingeid ja n6udsid vabandamist - seda nii minu enda kui perekonna poolt.

Ma ei viitsi ega tahagi yksikasjalikult kirjutada, mis ja milleks juhtus, sest esiteks ei taha ma enda blogipidamise t6ttu nende pere-elu netiavarustesse tirida ning teiseks on praeguseks k6ik taas normaalne, aga olgem ausad - paar korda k2is mul peast l2bi, et ma ju yldse ei pea siin olema, kui ma ei taha. Mul on olemas open ticket back to Dublin ning see t2hendab, et mis iganes p2eval mul tuleb tunne, et siin olemine ei ole enam vajalik ega meeldiv, on mul vaba voli minna.

Aga ei, pyydsin k6igesti v2est end alandlikuks sundida, hoidsin oma suu kinni ning sisendasin endale: "Rahu, rahu, rahu ... see k6ik on sulle praegu kuidagi vajalik. Lihtsalt vaata ja 6pi!"

Praegu ei tundu see k6ik enam yldsegi hull ning ma tegin sellest k6igest omad j2reldused. Igas olukorras on kaks osapoolt, nii et ses osas tunnistan t2ielikult iseenda syyd ... ja veel nii palju, et sulat6si on see, et kui elu on ainult lille-lilleline, siis inimene eriti ei arene. Natsa keerulisemad olukorrad ning pinge panevad oluliselt rohkem m6tlema ning muutuma.

Seega kokkuv6te, l6pp hea, k6ik hea ning ei, ma ei hakka siit veel kohe praegu minema lendama, kuigi ka headel p2evadel on mul tunne, et see, milleks ma siia tegelikult tulin - selle k6ik olen ma juba leidnud ning saavutanud (*sest seda ei tulnud yldse kaugel otsida*:), nii et lennukuup2eva osas olen igati flexible :DDDD

Aga uus aasta, uus aasta. Olles New Yorgile nii l2hedal, oli kuidagi tobe sinna minemata j2tta. Brasiilia tydrukud valisid nightclubi, tantsimise jms Times Square l2hedal. Mul ei olnud tunnet, et tahaks sinna minna, seega panin endale sootuks teistsuguse kava kokku ning kokkuv6ttes oligi see aastavahetus TEISTSUGUNE :)))
2 p2eva enne aastavahetust oli mul null plaani, m6tlesin, et ootan ja vaatan, mis saama hakkab ning samas olin ka valmis absoluutselt mitte midagi tegema, pole probleemi.

Samal 6htul tuli mulle New Yorgi newsletter "Free and fun things to do in New Years eve!" ning sealt hakkasidki asjad iseenesest hargnema. Ivonne, Mehhiko tydruk, kes n2dal peale mind Summitisse saabus, arvas, et ei saa end vabaks, aga siiski sai ning tema oli mul nagunii esimesena m6ttes, kui ma yldse kellegiga minna tahaksin - seda enam, et teistel olid omad plaanid.

Nii siis olimegi meie kaks ... :D lootsime minna kella neljase rongiga, helistasin Ivonnile, et nop, can't make it, still working ... leppisime kokku, et l2heme tund hiljem ... helistasin taas, et sry, aga l2heb veel natsa aega. L6puks, kui me kell 17:43 rongi istusime, tundsin mega kergendust, ent samas ka v2simust, kuna olin kurat-teab-mis p6hjusel hommikul juba kl 5:30 yles 2rganud?!

Penn stationi ymbrus oli umbselt rahvast t2is, see oli ka p6hjus, miks mul oli hea meel, kui need kohad, mis ma v2lja olin valinud, keskusest eemal asusid. Kuna meil oli tunnike aega, siis otsustasime yksmeelselt, et metrooga s6itmise asemel parem jalutame.

Natsa v2hem kui tunniga olime kohal, aga see aeg lendas, sest meil oli omavahel nii paljust r22kida. Oleme seni kyll korduvalt yhes seltskonnas aega veetnud, aga see kipub ikka sedasi olema, et kui on palju inimesi koos, siis suhtlemine j22b suht pinnapealseks. Nyyd siis muudkui jalutasime ning vatrasime - erinevatest asjadest, alates keeltest ja kultuuridest ning l6petades elu ja unistustega. Ta on ylikoolis keelte eriala l6petanud, noh, mehhiklasena r22gib vabalt hispaania keelt, aga lisaks inglise, prantsuse ja saksa keelt ning tahab l2hiajal peaegu teine sama palju keeli juurde 6ppida. Siia tuli selleks, et Prantsusmaale ylikooli minekuks raha koguda ning inglise keele taset parandada. Armastab raamatuid ja spirituaalseid teemasid - yheks tema unistuseks on Iisreali minna.

....Esimene peatus ...

East Ville Comedy Club 8 PM-10 PM. (kes mulle kunagi v2itis, et enam inglise keeles neid AM ja PM v2ga ei kasutata, siis ma ei tea, mille kohta see k2is, sest siin ainult see ongi :)

Pole kunagi varem sellises kohas k2inud, nii et ootused-lootused puudusid. Yks 6htujuht, kolm esinejat...nalja nabani. Vahva oli, kuigi alguses suht ehmatav, sest mul polnud aimugi, et pool eeskava naljadest tuleb publikuga suheldes ja spontaanselt. Ruum oli suht pisikene ja madal, keset mida oli v2ike ymmargune lava, kus yks mikrofon ja k6rge tool. Inimesed istusid ymmarguste laudade ymber. Meid juhatati yhte lavale k6ige l2hemal asuvasse lauda ?!

"Estonia, Estonia, no idea where this place is. If it is not in Risk game, it doesn't exist for me" ... v6 siis peaaegu show l6pus .. "I am having a hard time here. Look at her face, this Estonian girl has probably never seen this kind of thing before and is wondering: "What the heck is he doing up there?"

ja nii uskumatu kui see ka pole, koomiku suust k6lavad ka t2iesti mitte naljakad laused naljakalt, nii tegelikult olin pigem h2mmingus, et kuidas nad suudavad ja oskavad sedasi 50-60 inimest korraga naerutada.

*

Teine koht asus j2rjekordse tunni jalutamise kaugusel, ainus vahe oli selles, et ilus ja soe talveilm oli vahepeal vihmaseks ja lumesodiseks muutunud ??!!

L2ksime jala yle Williamsburgi silla, mis on yks sildadest, yhendamas Manhattanit ning Brooklynit. Terve silla ulatuses ...uskuge mind, see sild ei ole mitte v2ike ega lyhike ... n2gime vaid kahte jalak2ijat. All oli 3+3 rida autosid, keskel, autodest k6rgemal oli koht, kus metroo s6itis ning kogu selle kupatuse keskel k6ige k6rgemal oli jalak2ijate lai tee, mida ymbritses k6rge v6rktara, et keegi sealt alla ei potsataks.

Silla keskelt avanes super vaade, kuigi h2irivaks asjaoluks oli see, et selleks ajaks olid meil jalad t2iesti l2bim2rjad ning Ivonne'i jope hakkas ka vaikselt vett l2bi laskma. Minu jopega oli ok, aga varvaste vahel lirtsus kyll vesi :))

*
Kogu see retk sai ette v6etud, kuna tegu pidi olema mingi erilise ekspeditsiooni maja, tsirkuse eeskava ja ma ei tea, millega veel.
Orienteerumine l2ks kenasti, leidsime selle koha kerge vaevaga yles *nagu ka esimese, sest oleme ju targad tydrukud, v2hemalt nii me endale sisendasime:)* aga tegu oli t2iesti tavalise, kuigi hiigelsuure pubiga, mis oli puupysti rahvast t2is.
*
Pole tykk aega nii palju purjus inimesi n2inud. Jah, ma olin kodulehelt natsa valesti aru saanud ... show oli kyll seesama, mis kavas kirjas, aga nad oli seal kylalisesinejatena, mitte n-o omas majas, millest kodukal juttu oli olnud, nii et kogu see retk selleks, et j6uda pubisse - kohta, millest meil kummalgi sooja ega kylma ei olnud. T6si, tol hetkel oli see sooja seisukohast v2ga oluline, sest seal sees oli oluliselt parem kui 6ues vihma k2es.

Kell oli 23:40 ehk siis ... 20 minutit uue aastani, aga ei, siia me kyll ei j22, otsustasime yksmeelselt. Yle tee oli teine pubi, mis oli kyll oluliselt pisem, aga mitte nii ylerahvastatud, nii et m6tlesime seal natsa soojas olla. Leidsime yhe eraldi nurga, mis oli tegelt m6eldud noolem2ngu jaoks, kus m2rklaua k6rval seinal rippus must tahvel, et m2ngude skoore yles kirjutada.

*
Tegin selle tahvli puhtaks, v6tsin valge kriidi ning kirjutasin tahvlile kaks nime. Kristi & Ivonne. Enda nime j2rele kirjutasin eesti keeles ja oleviku vormis 5 asja/olukorda, mis 2010 aastal mulle olulised on. Seej2rel andsin kriidi Ivonnile ning ta kirjutas hispaania keeles oma jutud.

Ta sai oma viimase s6na kirja, kui rahvas k6va h22lega h6ikama hakkas.

"Five, four, three, two, one .... Happy New Year !" Kallistasime teineteist, soovisime head uut aastat ning ytlesime justkui yhest suust: "So, let's go back!"

Ja me l2ksimegi, kuigi sel korral metrooga. Penn Station l2hedal s6ime esimest korda sel aastal ja istusime v2ga rahulikult, kuna arvasime, et pyhade ajakava kohaselt on meil rongini veel aega kyll.

Jaama j6udes, avastasime, et eelmine rong oli 7 min tagasi 2ra l2inud ning seega pidime peaaegu tunni ootama, aga 6nneks on see keskus igati super luks ja puhas ja soe.
See tunnike kulges niisama vaikselt istudes ning inimesi j2lgides, paljud neist v2ga pidused ning purjus - loogiline, oli ju ikkagi uusaastaöö.
Palju k6rgeid kontsi, lyhikesi seelikuid ja paljaid s22ri. Kui ma mees oleksin, siis v6ib-olla oleks see vaatepilt nauditav olnud ja mingeid teisi m6tteid tekitanud, aga kuna ma ei ole mees, siis kaks asja, mis mul peast l2bi k2isid olid: huvitav, kas neil kylm ei ole? ning kuidas nad kyll jaksavad kogu aja sellistel kontsadel olla ? :)))

Kusjuures see nightclubide teema oli ka see, millest Ivonne'ga pikalt r22kisime, et pigem mitte.
Jah, ma k2isin yhel reedel tydrukutega koos v2ljas, aga olgem ausad - mulle meeldib kyll tantsida, aga k6ik muu kupatus, mis nende klubidega paratamatult kaasneb ... ma vist t6esti ei ole seda tyypi inimene.
Ok, ma olen n6us, et hullult lahe, kui keegi tuleb ja ytleb "Hei, do you wanna dance!" v6i siis mida iganes, aga olgem ausad - kokkuv6ttes nagunii ei taha endale ju seda meest, kes seal naistele keelt k6rva ajab v6i niisama oma 6lle j2rele haisevat ilusate silmade vm mesijuttu ajab. M6ne jaoks on see parim v6imalik meelelahutus, arusaadav. Selles vist elu m6te ongi, et igayhele oma.
Vahest aga on hea teha valesid asju ja sattuda valedesse kohtadesse, et m6ista, milline ma ei ole v6i mis mulle ei meeldi :))) Mingi aeg proovisin ja tahtsin olla nagu k6ik teised - nyyd j2rjest v2hem, p2ris huvitav on olla see, kes mina olen :D
Just t2na m6tlesin mingil p6hjusel selle peale, kui mu ema kunagi koolisysteemi kohta ytles, et selle m6te on need kysim2rgid, kes kooli l2hevad, yhesugusteks punktideks muuta. Uskumatu, kui t6si see on !" Ja siis ylej22nud elu n2evad inimesed vaeva (noh, m6ned v2hemalt:), et taas tagasi iseendaks saada - selleks unikaalseks ja isikup2raseks tegelaseks, kelleks me tegelt syndinud oleme, aga keda yhiskond ja igasugu kymned normid, eelarvamused ja ei tea mis veel oma k2e j2rgi "vorminud" on.

Rongis istusime teisel korrusel, neljases vahes. Yks k6rgetel kontsadel tuikuv tegelane komistas nii hullusti, et pidi sinna vahesse peaaegu siruli lendama ... meie vastu sattusid yks 6de (30a) ja vend (21a), kellega me kuidagi kohe r22kima sattusime, kuna tuli ju siiski head uut aastat soovida.
T2nu neile l2ks ka see tunnine rongis6it ylimalt (isegi liiga:) kiiresti. Jessica, nii oli selle naise nimi, on siit New Jerseyst p2rit, aga praegu elab ja tootab Californias kunstimuuseumis. Metsikult reisinud, r22gib mitut keelt - see on oluline point, kuna see ei ole ameeriklaste puhul yldse v2ga levinud. Kell 3:15 avastasid nad, et igatunnine videos6num on saatmata. Naersid, et 2rgu me neid nyyd imelikult vaadaku, aga kuna Jessica abikaasa on teises USA otsas oma vanemate ja s6prade juures uut aastat t2histamas, siis filmivad nad m6lemad igat t2istundi, et mida nad teevad ning kus nad on ja kui kokku saavad, siis vaatavad. Nii siis oligi kell 3:15 video m6te selles, et hei-hei, sorry, et t2istunni maha magasime, aga me l2ksime just rongi peale ja kohtasime kahte tydrukut ning j2ime nendega juttu ajama, n2e, siin nad on ... oelge Trevorile tere tydrukud :)

Ja 6ige pea ilmuski ekraanile "Next stop Summit" ning voilaaa....olimegi tagasi. Veel viimased 20 min k6ndimist, jalad endiselt l2bim2jrad, ja olimegi kodus. Ivonne elab minust u 5 min teekonna kaugusel, nii et sisuliselt k6rvat2navas.
Tee peal arutasime, mida me enne magama minekut ette v6tame, et me haigeks ei j22ks ... kuum jalavann ning meega tee. Kuna ta on Mehhikost, kus on kogu aeg soe, siis polnud tal 6rna aimugi, mida teha, kui oled kylma saanud.
Kell oli 4:15, kui ma koduuksest sisse astusin ning 5, kui ma l6puks magama sain. 23 tundi ja 30 minutit j2rjest yleval olekut olid mu vist unetuks teinud.
*
K6ik inimesed on erinevad ja see teebki asja huvitavaks, aga minu uus aasta saabus ses osas eriliselt, et mul oli tunne, nagu oleksin peaaegu v6hiv66ra inimese n2ol enda t6elise hingesugulase yles leidnud...ait2hh sulle Ivonne ! Yha enam j6uan arusaamisele, et inimesed ja tegelikult ainult inimesed on need, kes mistahes koha reisi v6i elu yldse eriliseks teevad. Seda talle ka kirjutasin ning vastu sain sellise kirja.

Hi Kristi,

I think I'm the only one who needs to say THANK YOU. It was really nice from you to have invited me. And of course it's something I will remember, and a good story to talk about. Besides, I still can't believe we were walking for such a long time, I bet nobody has done that before, hahaha, at least people from the US, lol.
Anyway, I hope you have enjoyed it, because I really did enjoy, and the best thing, I learned a lot. It was a good experience to begin this year, right? And yes, all the things we want to do and what we wrote in that pub, will come true, that's for sure. Both of us deserve that.

We are such a smart girls. So, let's get it girl!
And one more time, thank you so much.

Have an awesome weekend,
Ivonne

Lisaks saabus kiri ka Jessicalt

Hey there, Kristi!

Yes, it was really nice to meet both of you. It really was a nice ending to our night out in New York City. We relayed the story to my parents and my Dad was impressed that you went across the Bridge. It's his favorite bridge to walk and says that we should, indeed, try it as it is really awesome.

Thanks again for letting us sit with you,
Jessica Lynch

Eile olin aga see-eest paras zombi ning k2isin majast vaid nii palju v2ljas, et 6htul jalutasin umbes 30 minutit. Ylej22nud p2eva lihtsalt olin ning vaatasin 2ra j2rjekordse filmi sealt k6rgelt kalibreerivate filmide nimekirjast - mis iganes systeem seal taga ka t2psemalt ei ole, mille dr David R Hawkins v2lja on tootanud, aga minu meelest ja minu puhul see t6esti toimib :))) Ait2hh teile Kadi ja Meigo.