Eile 6htul, kui mingeid asju tykeldasin ja seej2rel koogiaknast loojuvat p2ikest vaatasin, siis k2is mingi kummaline judin l2bi - see k6ik oli asi, mis oli nii tuttav ja kindlasti juba juhtunud ?! Huuuhhhuuu, mul hakkas korraks v2ga veider. T2ielik deja vuuuuuu igal juhul.*
T2na p2eval oli mul tunne, et ainult kirjutaks, kirjutaks, kirjutaks ... yks p6hjusi v6ib vabalt olla see, et juba n2dalaid tagasi panin end kirja Memoir Writing Workshopile, mis toimub Summiti raamatukogus viiel reedel, iga kord poolteist tundi, grupi suuruseks 15 inimest. Olen sel kellaajal nagunii vaba, nii et miks mitte 10-11:30 natsa 6ppida, kuigi ka see oli asi, mille suhtes mul ootused-lootused puudusid, kuna pole kunagi varem sattunud sellisesse kohta.
*
Kuna tegu m2lestuste kirjutamise tootoaga, siis seal oli enamik inimesi 50+, aga so what ja tegelikult m6tlesin t2na, et ma enam ei yritagi inimeste vanuseid m22rata.
Yks proua, kes hiljaks j2i ... ok, see hilinemine polegi nii oluline asi, aga t2nu sellele j2i ta mulle teistest paremini meelde. Esiteks j2i ta hiljaks seep2rast, et tal on erapraksis, kus ta patsiente vastu v6tab ning kl 9 saabunud inimesega l2ks natukene kauem ning teiseks hilines ta seep2rast, et tal oli probleeme oma auto parkimisega, sest vabasid kohtasid polnud.
Ok, ta ei n2inud v2lja naisena, kes on oma esimeses nooruses, aga p2ris kindlasti ei n2inud ta v2lja nii vana, kui ta tegelikult oli. Nimelt, veidi hiljem, kui oma kirjutatud lugusid ette kandsime, tuli v2lja, et tema synniaastaks oli 1927 !!! Apppiii, ma arvutasin kiiresti peas ... kas on t6esti v6imalik, et see igas m6ttes p2dev ja hakkaja, Mozarti T-s2rgiga, kuldsete k6rvar6ngastega ja kergelt meigitud daam saab sel aastal 83 aastat vanaks??? Isssvveeeerrrrrrr
*
Alates esimesest hetkest, kui ma meie 6petajaga kokku puutusin, teadsin, et ta on yks ytlemata huvitav ja lahe inimene. Nimelt on ta pensionile l2inud inglise keele 6petaja. Tean seda, sest kui ma seminariruumi sisse astusin ning meie lauda maha istusin, arutas ta just k6rvalistuva naisega oma pensionile j22mise lugu.
Et ta oli yhel p2eval toole lainud, liftiga yles s6itnud ning liftis olid talle imelikud m6tted p2he tulnud. Noh, sellised, et k6ige jaoks on oma aeg. On aeg antud elada, aeg antud surra ja samal hetkel oli ta hakanud m6tlema, et ehk on tema aeg koolis ymber saanud.
Hetkel, kui ta lifitst v2lja astus, tuli talle direktor vastu ja h6ikas "Aeg minna!"
Direktor m6tles selle all muidugi seda, et aeg tundi minna, aga meie 6petaja m6tles omaette: "Kui tark mees see meie direktor ikkagi on. Ytleb 6igel ajal 6igeid asju!" ning see oli p2ev, kui ta otsustas, et j22b pensionile.
*
Aga see eluj6ud ja entusiasm ja s2ra, mis temast praegu 6hkub - nagu ma yltesin, ma ei yritagi enam vanust pakkuda - aga see teeb lausa kadedaks :))))
*
Ent tagasi meie "tunni" juurde. Istusime kolmes laudkonnas, igayhes 5 inimest. K6ik vestlesid endale l2hima inimesega, keda hetk hiljem kogu grupile tutvustama pidi. Seej2rel aga algaski too pihta. Kogu selle workshopi eesm2rk on lihtsalt ette antud teemal ilma kaks korda m6tlemata LIHTSALT KIRJUTADA ... pole oluline, mis s6nu kasutada v6i mis j2rjekorras laused paremini k6laksid.
"Just write. Pour it all out !!! "
Esimene teema Decade when I was born ehk siis kymnend, millal ma syndisin. Aega 10 minutit, kirjutage nii palju, kui pastakast tuleb. \
Kusjuures, p2ris palju j6uab selle ajaga kirjutada
.... nii, aeg l2bi ...
palun, lugege grupi siseselt k6ik tekstid ette ning valige v2lja yks lugu, mis k6igile osalejatele ette kanda.
*
V2ga tublid, oleme esimese osaga edukalt hakkama saanud.
Palun vahetage gruppi, kus istute ning l2heme teise teema juurde.
If your pet could talk what it would say about you or to you?
Kui sinu lemmikloom oskaks r22kida, mida ta sinu kohta v6i sulle ytleks?
Ooooo, my God ! m6tlesin. Yhe hetkega k2is vist 100 m6tet peast l2bi. Ajal, kui enamik soovisid lisaks mingit muud teemat, sest neil pole kunagi yhtegi lemmiklooma olnud, olid mu m6tted juba meie kahe koeraga nii tihedalt seotud, et tegelikult ei kuulnud ma midagi, mis ymberringi toimus. Ma polnud sellele kunagi selle nurga alt m6elnud, aga noh, eks selles workshopi v6lu seisnebki, et see aitab n2ha asju, mille peale ma ise ei tule.
*
Kuna 10 minutit l2ks kohe k2ima, pidin kiirelt otsustama, kas Ben v6i Torre v6i m6lemad. Ei, kaks korraga on keeruline ja siis hakkas juba pliiats iseenesest mooda paberit jooksma ning samal ajal hakkasid iseenesest ka pisarad mooda p6ski alla voolama. Mul oli lausa salvr2tti vaja, sest mingi asi mu sees justkui v2ljendaski seda, mida Ben oleks mulle oelnud, kui ta saaks r22kida.Ma nii v2ga soovin, et mul oleks olnud v6imalik kohe peale seda workshopi oma muljed yles kirjutada, sest midagi nii siirast ning otse sydamest tulevat pole ma tykk aega tundnud. Kogu see suvine lugu, mis Ben'i puudutas. See koer andis oma surmaga seoses mulle elu yhe suurima 6ppetunni:
"See, kuidas asjad v2ljapoole paistavad, on v6rreldes sellega, mis sees toimub, t2iesti teisej2rguline!"
Ben on koer, kellega koos olen veetnud t2pselt pool oma elust.
Puhka rahus kullake.
*
Igal juhul olin meie grupist viimane, kes oma lugu ette kandis...kuni viimase kahe l6iguni suutsin kenasti lugeda, ent siis j2id s6nad lihtsalt kurku kinni ning silmad vajusid pisaraid t2is ... kogusin end siiski kiiresti ning lugesin l6puni.
Samas oli see kuidagi nii turvaline keskkond, et ma ei tundnud end seal emotsioonide keerises isegi imelikult mitte.
Minust vasakul istus tol hetkel yks h2rra, pensionile l2inud ajakirja toimetaja, kes naljaviluks ja nii muuseas k6igest, mida ta n2eb ja kuuleb, luuletus kokku kirjutab. Vastas oli eelpool kirjeldatud proua ning nende omavahelisest vestlusest tuli v2lja, et neil on vaid 1a vanusevahet. Ok, see on juba uskumatu. Kas te tahate oelda, et see vahva papi, kes just ilmekalt oma lemmiklooma loo ette kandis, on ka 83 a vana??? oooohhh, whatever ....
Igal juhul osutus minu lugu selleks, mis k6igile ette kanda - nad kysisid vaid, kas usun, et suudan selle k6va h22lega k6igile ette kanda. "It will definately be your story if you'll get through it!?"
Jap, ma sain selle teistkordse ja k6igile ette lugemisega kenasti hakkama.
Ma soovin selle loo ka siia panna, mis ma t2na seal seminarisaalis 10 min jooksul kirjutasin, ent kuna kogu see asi on juba inglise keeles valmis kirjutatud, siis sellisel kujul tuleb ta ka siia ... sry isa, ma v6in aidata sul seda t6lkida, kui soovid :D
If my pet could talk what would it say about me
A letter from Ben
Kristi is the girl who was always running around with me. Well, let's be honest. I was running by myself, but she was the one who took me along.
We have had a lot of fun together. There were many years when she was away and I saw her only at weekends or twice a month, but the happier I was if she returned.
*
I knew that even if she came and was totally stressed out at first - I was the one who could cheer her up, because I always waited her and I was always happy to see her - didn't matter how long she had been away or in which mood she arrived. Always loved her and she loved me. I know it. I've always known it.
*
I remember the time when I arrived into their home, she was a little girl, only 13 years of age.
There I was: little, sweet, furry puppy with colors white and brown. Had no idea what an adventure this life will be.
I sat there if she went to high school, saw her growing up and heading to University or whatever places - I was always there to send her away and greet her if she returned.
*
And now .... when I'm in heaven, I would like to tell Kristi that I know that she did her best to save my life in this summer, but it was time for me to go. Cammooon, I was old, I was sick, but I really appreciate that you were there with me in my last moments.
I want you to remember that most of all, I had wonderful 13 years with you guys and in a way I'll always be there with you.
With Love,
Ben
from Heaven :)))
No comments:
Post a Comment