Palju inimesi, emotsioone ja tegemisi ... palju muljeid, sisemisi ja
väliseid rännakuid ...palju põnevaid väljundeid, elu keerdkäike ja inimsuhteid.Ma ei oska ega suuda sõnades väljendada, mida kõike see aasta, see HAAPSALU AASTA, mil mu koduks on olnud Õhtu-Kallas 15 maja, minu jaoks tegelikult tähendab!!!
Käisin enne õues jalutamas - sadade ruutmeetrite kaupa niidetud väljasid. Palju õhku ja ruumi. Käo kukkumine ja linnulaul, merelainete kohin. Tõenäoliselt on tänane öö selle suve ainus, mil täiesti üksi Tuksi laagris olla saan - absoluutne rahu ja vaikus. Vaatan neid väljakuid ning maju ega kujuta veel eriti ette, mismoodi siinne elu siis välja nägema hakkab, kui kõigis voodikestes keegi magab :)?
On kummaline Deja vu olla tagasi samas kohas, kus teismelisena nii palju kordi laagris olen käinud. Sama koht ja ruum, kuid ajaratas on vahepeal hoogsalt edasi veerenud. Siiski, ümberringi on nii palju on tuttavlikku. Näiteks eile õhtul, kui randa jalutasin, kangastus silme ette selge ja vahetu pilt laagrilõpu rannajooksust, jooksust, mille jooksmisest on möödas peaaegu kakskümmend aastat. ...hmm, nii et mine tea, ehk poleks väga vale väita ka seda, et on sama aeg, koht ja ruum, sest aega pole ju tegelikult nagunii olemas :)Olgu selle ajaga, kuidas on, kuna nii või teisiti ootan huviga, kuidas ja mis edasi saama hakkab. Küsimus, mida endale aeg-ajalt esitan, on see, et kas suudan aidata siinseid tegevusi ning inimesi sedasi koordineerida, et meil kõigil, kes me siin Tuksis toimetame, oleks ees kordaläinud, lahe ja meeldejääv suvi?
...ehk suudan.
