Aktus on läbi, meie kallid üheksandikud teele saadetud ning kõik on rahul. Meil oli väga vahva ja tore aktus ... nad on ikka nii lahedad. Jah, parajad tegelased, aga ikkagi, nii omad ja armsad ning kõik sujus täna nii kenasti.Kell on 2:32 öösel, aga mul pole und.
Tähistasime just meie kõigi kooli lõppu, Ave-Piia ülikooli lõpetamist, Janari sünnipäeva, minu töölepingu lõppu ja mida kõike veel. Käisime saunas ja ujumas, mängisime lauamänge - nendel hetkedel on tunne, et aeg võiks peatuda.
See niisama lõbus olesklesime, naermine ning kõige "reaalse" unustamine on nii hea lihtsalt, kuigi ka see kõik, mis just toimus, oli ju täiesti reaalne:))))
Homme on lähiaja viimane päev, kui äratuskell mind äratab: "Kell on 8 null-null, aeg on ärgata!" Tund-poolteist oma asjade sättimist ja kokku korjamist koolis ning ongi selleks korraks kõik. Täna just küsiti, et kas ma välistan täielikult selle, et veel jätkan ??
Hmm, see on kuradi hea küsimus. Aus vastus on antud hetkel see, et ma ei tea mitte midagi mitte millestki ja seega ka ei välista mitte kui midagi.
Täna, kui seal aktusel oma klassi õpilasi vaatasin, käis küll südamest selline soe jutt läbi ja ülihea oli olla. Nautisin tõesti kogu seda päeva täiel rinnal. See oli samaaegselt nii asjalik kui väga naljakas. Samas annan endale aru, et sellisel kujul ja sellises koosseisus olime tõesti koos viimast päeva ning see oli ideaalne viis sellele eluetapile punkt panna - naerusuise ja õnnelikuna.
Tänases kõnes küsisime nende käest, et mis edasi ??? Nüüd on mul aeg iseendale sügavalt silma vaadata ja endalt sama küsida: "Mis edasi?".
Aga enne, kui ma seda teen, kavatsen ma juuni lõpuni põhjalikult puhata.
Tean, et nii mõnigi inimene arvab, et mul on mingi mega salaplaan edasise osas, kuid tunnistan ausalt - ma tõepoolest ei tea. Sain täna laste ja lastevanemate poolt kingituseks suure ja uhke raamatu "80 imega ümber maailma" - ehk on see miski vihje?? :D
No comments:
Post a Comment