Pole asjata elanud

"Kui olemegi ühelegi ahastuses viibivale hingele suutnud süüdata tulukese ...
Kui oleme saanud anda kellelgi kõrgema ja õilsama ellusuhtumise ...
Kui oleme suutnud kergendada koormat neil, kes võitlevad endaga ja on väsinud ...
Kui oleme suutnud väikesegi sädemega suurendada maailmaelu armastusleeki ...
Kui võiksime tõeks pidada, et meie sõnad ja teod on olnud kellelegi toeks ...
Siis võime arvata, et me pole asjata elanud."

~Gunnar Aarmaa raamatust "Jooga" ~

17. aprillil 2014 kell 11:08 Lopa talu köögi ümmargune laud.
*Väljavõte minu kalendermärkmikust, mille tagumise tühja lehekülje Meigo nende sõnadega täitis :)

Liiga palju ... ~ Way too many ...

Palju on juhtunud ja iga päeva juurde juhtumas, liiga palju.
Suutmata valida, mida võtta ja mida jätta.
Millest kirjutada ja millest mitte.
Mida oluliseks pidada ja mida mitte.
...olen selle siia kirjutamise viimasel ajal üldse ära jätnud.
Hulk fotosid ootab sorteerimist ning hulk lugusid ootab jutustamist. Võib olla jõuavad nad oma aja ära oodata, kuid võib olla olidki nad mõeldud olema selles kohas ja selles ajas ning polegi vaja pingutada, et neid kuidagi jäädavamasse vormi valada.

Siiski, üks on kindel. Mind tõmbab täiega KOJU. Praeguseks pole enam üldse kahtlust, et kohe, kui meie siinne Santiago de Compostela projekt, mis mulle nii palju õpetanud, lõppeb, lähen otsejoones tagasi Läänemaale.
Ainus küsimus on selles, kas ja kuidas ning mil määral end Haapsalu ja Lihula vahel jagada ning mida ma täpsemalt tegema hakkan?
Samas usun, et küll see peagi näha ole. Mõned mõtted on juba olemas ning ilmselt on ainult aja küsimus, mil need teiste inimeste ideede ja visioonidega segunedes, elama ja arenema hakkavad.
Nagu alati, tuleb mul ka praegu lihtsalt uskuda ja usaldada, et kõik on täpselt nii, kuis vaja ning laheneb parimal võimalikul moel :)
~
There have been and are so many things happening, way too many.
Having difficulties making up my mind what to leave and what to take.
What to write about and what not to write about.
What is important and what is not.
...as a result, it has been a while when I haven´t written anything at all.

There are photos waiting to be sorted and stories waiting to be told. Maybe thet are able to wait for their turn, but it may also be that they existed in that place in that time and there is no need to make an effort to try to formulate them into more permanent shape.

However, one things is certain. There is no doubt that the minute our project here in Santiago de Compostela finishes, I´ll go back home :)
My only question is if, how and in which way to divide myself between Haapsalu and Lihula and what exactly I´d be doing?
At the same time I do believe that time will tell. There are already few thoughts and when mixed with other people´s ideas and visions, it is likely they´ll start to develop further.
As always, all I need to do, is to believe and trust that everything is exactly as it needs to be and the situation is being solved in the best possible way :)