No questions, no doubts

All I need to do is to TRUST and to MOVE ON ... :)

Mullihotelli uus asukoht, Lihula vald?

Mäletan selgelt enda reaktsiooni, kui mõned aastad tagasi lugesin Läänlase uudist "Hanila vallas avatakse varsti Mullihotell". 
Seal oli juttu ainulaadsest ööbimisvõimalusest, mis asub keset puutumatut loodust ja kus on võimalik voodis lamades taevatähti imetleda. "Vaatad taevasse ja unustad, et peaks magama," oli omaniku kommentaar.
Lootusetu taeva ja tähtede fanaatikuna tekitas see minus vaid ühe soovi: “Üliäge mõte see Mullihotell, tahaksin seal ööbimise kindlasti ära proovida!”

Mullihotelli näol on tegemist unikaalse ja silmatorkava "luksustelgiga", mis pakub ainulaadset võimalust ööbida puutumatus looduses.
Ühelt poolt on tegemist BBC uudistesse välja jõudnud silmatorkava ja kergelt uudiskünnist ülevana kontseptsiooniga, kuid teisalt on see väike ja lihtne asjakene, mis võib sisuliselt paikneda kus iganes, vajades oma eksistentsiks vaid elektrit ning ilusat kohta.
  

Mismoodi see võimalik on?

Kuigi olen rohkem kui teadlik, et üldjuhul leiab elu varem või hiljem viisi, kuidas üks või teine soov täita, lõid järgnevad "kokkusattumused" ikkagi parajalt pahviks.

Nimelt, tulin siis mina selle aasta veebruaris Lihula valda tööle ning sain kuidagi jutu käigus teada, et meie vallasekretär Ermil Miggur on “juhuslikult” ka Mullihotelli omanik?!?
Et nagu mis mõttes, et seesama Mullihotell, millest ma mõned aastad tagasi lugesin ning mille kohta mõtlesin, et oooo, nii lahe idee ...et mismoodi on võimalik, et ma jooksen sellele teemale otsa siinsamas, Lihula vallamaja kontoris?
Aga jah, tõsi, mis tõsi ning Mulli omanik Ermil oli just alustanud selleks hooajaks pesapaiga otsinguid. Ainuüksi mõte, et mul on võimalus mingil moel kaasa rääkida, meeldis mulle. See, et mul on praeguseks olnud võimalik ka selle hooaja ettevalmistusprotsessi nii mõneski mõttes mõjutada ja aktiivselt kaasa lüüa, on ülim privileeg.
  
Lõuna-Eestisse, Saaremaale,  Vormsile või kuhugi mujale?

Mida aeg edasi, seda enam Mullihotelli 2015. aasta asukoha idee küpses, muutus ja arenes. Algne mõte oli seotud Lõuna-Eesti või Saaremaaga, kuid need variandid läksid ühtäkki sujuvalt üle Vormsiks, kuhu Mull suurepäraselt sobiks.
Kuna seal imelisel Eesti väikesaarel toimetab ka Lihula ettevõte ProDigi ning kuna Mullil on imeline võime aidata esile tõsta ka mida iganes muud, kaasa arvatud tooteid ja teenuseid, mis selle kõrvale või lähedale jäävad, tundus koostöö ProDigi ja Markkoga (ProDigi juhatuse liige Markko Salm) igati loogiline ning mõistlik samm.

29. aprilli õhtul, kui ühise laua taha istusime, et seda Vormsi varianti arutama asuda, vaatasime peale paaritunnist mõtete lennutamist üksteisele otsa ja ühtäkki tundus, et kuna me ise kõik ju ikkagi siin, Lihulas, siis miks mitte jätta see suurepärane atraktsioon sel aastal hoopis siiasamasse?

Ermil Miggur, Markko Salm ja Tiit Meel

Jah, tõsi, Lihula vallas ei ole kõike seda, mis on Saaremaal, kus Mull on veetnud viimased kaks hooaega või Vormsil, kuhu ta peaaegu oleks läinud, kuid meil on nii palju muud, mis aitab sellele kontseptsioonile sisu ja väärtust luua.


Seega, vaatamata sellele, et Mullile tekib potentsiaalseid kosilasi üha juurde, on Lihula suund see, mida praegu edasi ajanud oleme ja Lihula vald see koht, kus oleme Mullihotellile nii autoga, jalgsi kui paadiga head asukohta otsimas käinud.
  
Siinkohal lähevadki tervitused ja tänusõnad Tiidule (FIE Tiit Meel), kes meid mööda jõge sõidutas ning kaasa mõtles. "Kui see asi laheneks soodsalt, oleks väga hea!" oli tema kommentaar.
  
Meile endale tundub iga päevaga üha enam, et kogu Matsalu Rahvuspargi ning siinse imetabase looduse kooslus loob selleks, et Mulli hooaeg saaks sel aastal eriti eriline, suurepärased eeldused. Ka "RMK  – Loodusega koos" ning "Mullihotell – ainulaadne ööbimisvõimalus puutumatus looduses" on kontseptsioonid ja sõnumid, mis suutelised teineteist vastastikku toetama, täiendama ja kordades võimendama.

Tähenduslik ja piirkonda arendav sotsiaalne ettevõtlus

Ermil on hea eesmärgi nimel nõus andma selle hinnalise atraktsiooni n-ö Lihula kasutada ning keskenduma sel aastal sotsiaalsele ettevõtlusele.

Minu enda silmis on see kui "tänuväärt tööriist", mille abil siinset piirkonda arendada ning aidata fookusesse tõsta mistahes teemasid, tooteid ja/või teenuseid.
Esimene positiivne koostöönäide on juba praegu olemas. Ristturundus ProDigiga võimaldab illustreerida “Maale Elama” algatuse põhimõtteid, võimendada "tööta-kust-iganes" kontseptsiooni ja viia läbi erinevaid sündmusi, mis vajavad tehnilist võimekust.
Nimelt kuulub sel aastal Mulli lisavarustusse kiire internetiühendus ning Mulli asukohal silma peal hoidvad turvakaamerad. Samas, vaatamata kaasaegsele tehnoloogilistele lahendustele jääb ettevõtmise põhisõnumiks siiski puutumatu loodus, tähistaevas ning rahu ja vaikus.

"Sotsiaalne ettevõtlus,
kodanikualgatus, kaugtöökeskus – need on märksõnad, mis mulle hingelähedased ja millest praegu palju räägitakse. Lihula ja Mullihotelli projektiga soovime nihutada piire ja näha, kui kaugele on võimalik läbi ristturunduse ning erinevate osapoolte kaasamise jõuda.
Idee on anda kõigile, kes tahavad ja näevad Mullihotelli näol võimalust oma mõtteid teostada, selleks tööriist. Ükski idee pole liiga hull, kuulame hea meelega kõik pakkumised ära," on Ermili mõte ja motivatsioon kogu selle ettevõtmise taga.



"Jah, aga..." versus "Jah, miks mitte...?"
      

Jah, meil on mitmeid AGAsid ja küsimusi, mis lahendamist ootavad ning nii mõnigi kord tahaks öelda "Jah, aga ...", kuid fakt on see, et ainus viis teada saada, kas või mis, on anda endast parim, ja vaadata, mis saab.

Seega, kuna meil pole kaotada midagi peale iseenda panuse, energia ja aja, oleme ”Jah, AGA” asemel valinud “Jah, MIKS MITTE”.

Jah, miks mitte proovida.
Jah, miks mitte loota, et õige pea on meil Lihula vallas olemas suurepärane looduskaunis koht, kuhu Mullihotell püsti panna.
Jah, miks mitte pühendada enda tööväline aeg, nädalavahetused ning suvine puhkus millelegi nii lahedale ning teistsugusele?
Jah, miks mitte töötada selle nimel, et märksõnad sotsiaalne ettevõtlus, heategevus, koostöö, kaasamine, kodanikualgatus, võimaluste loomine, ideede realiseerimine saaksid meie igapäevaelu osaks või vähemalt teemadeks, millel on Lihula kontekstis oma koht.
Jah, miks mitte pidada Lihula valda Mullile samaväärseks kosilaseks nagu teisi Eestimaa ilusaid kohti, kes ootejärjekorras seisavad ning teda enda juurde sooviksid.  
Jah, miks mitte uskuda ja usaldada, et sellest kõigest sünnib otsest ning kaudset kasu kogu piirkonnale ja siinsetele inimestele.

Sinu võimalus kaasa rääkida :)

Kui siiani on Mull olnud justkui luksuslik hotellituba, siis sel aastal see kontseptsioon pisut täieneb ja muutub, pakkudes lisaks majutusele ka erinevaid sündmusi ning muid üllatavaid lahendusi, mis teiega koostöös sündima hakkavad.
   

Sellest tulenevalt on Mulli meeskond avatud headele mõtetele ja ettepanekutele, mida lahedat seal veel ette võtta ning ühtlasi on hetkel VEEL lahtine lõplik koht, kuhu täpselt see omanäoline, tähelepanu tõmbav magnet Lihula vallas paigutub.
 
Kõik pakkumised on teretulnud!
 

Kui see teema Sind kuidagi kõnetas ja mingeid mõtteid tekitas, oleme tänulikud, kui enda ideid ka meiega jagad. 
                        
Ermil Miggur, 5691 3474
ermil.miggur@hotmail.com

ja/või

Kristi Märk, 5668 8385
kriteamwork@gmail.com

Teamwork makes the dream work ;)



Mullihotelli puudutav lisainfo:

www.mullihotell.ee
https://www.facebook.com/mullihotell
Eesti esimene mullihotell meelitab maaläheduse ja ekstreemsusega
Mullihotell kolis Saaremaale
      
Temaatiline lisalugemine:
Kuhu peab Eestis minema, et veeta puhkus inimasutusest võimalikult kaugel

Palverännupäev Haapsalus

Reede, 15. aprill

Homme toimub Haapsalus PALVERÄNNUPÄEV, kus mulle on antud austav ülesanne ja võimalus koos teiste lugupeetud esinejatega lavale astuda.

Eelmisel aastal oli mul rõõm ja privileeg osaleda projektis "Culture on the Way", mille raames töötasin 6 kuud Santiago de Compostelas asuvas Galicia turismiinfopunktis.
Selle linna näol on tegemist palverändurite mekaga, kuhu suvisel ajal jõuab iga päev keskmiselt 1000, valdavalt jalgsi, kuid ka jalgrattal või hobusel saabuvat palverändurit.
See on teekond, millest on kirjutatud lugematul hulgal raamatuid ning vändatud rohkelt filme.

Santiagos elades õnnestus mul osaleda ka esimesel ülemaailmsel turismi ja palverännu teemalisel konverentsil 1st UNWTO International Congress on Tourism &  Pilgrimages, kuhu olid kokku tulnud rohkem kui 20 riigi esindajad, et rääkida maailma pühapaikadega seotud trendidest, toetavate teenuste võrgustikest, väljakutsetest ning võimalikest ühistest lahendustest.
Kõigest sellest ja paljust muust ma oma homses ettekandes ja töötoas räägingi.
Aitäh Epp, Jane ja Kristel, et mulle sellist võimalust pakkusite!

Lisainfo: http://camino.ee/
või Läänlase artikkel Haapsalus tuleb Maarjamaa 800. aastapäevale pühendatud palverännupäe

Trece voluntarios de nove países europeos realizarán tarefas de apoio e información aos peregrinos ao longo do Camiño Francés

~ :) ~

 Un grupo de voluntarios europeos expoñen a súa experiencia no apoio aos peregrinos ao longo do Camiño francés 

~ :) ~

Cultura en el Camino - Nuestria historia
~ :) ~
Pinterest board

Projekt "Culture on the Way": 13 noort, 9 riiki
San Francisco de Asis Pilgrimage 800 years

HAAPSALU PALVERÄNNUPÄEV
16. mai 2015

Prezi esitlus, mille kallal ma vaatamata sellele, et see oli mõeldud vaid üldiseks orientiiriks, reedel hulk aega pusisin, ei läinud kokkuvõttes käiku.
Miks nii? Sest telefonide abil kirikusse tekitatud internetiühendus jäi puudulikuks ning see presentatsioon keeldus ka kiire netiühendusega kohas minu arvutisse salvestumast ning mälupulgale liikumast.

 
"Mis seal siis ikka, ju nii on vaja," leppisin olukorraga ning hakkasin kiirelt paberile kavapunkte sirgeldama, ise mõeldes, et ju siis saab minu ettekanne toimima nii nagu iga rännak ja tegelikult ka Elu ise – kunagi ei tea, mida järgmine hetk toob :) 



   

Mina Haapsalu palverännupäeval 17.05.15
Foto: Arvo Tarmula

Sellised, kaabude, seljakottide ning jalutuskeppidega rändurid olid pool aastat minu elu ja töö "argipäev".
See, teatud mõttes äratuntav riietus ning olek, annavad justkui mingi identiteedi ja kuuluvuse tunde.

Mitte väga akadeemiline 
 
Kristel mainis enne, et Tiina tervituse lahendasid nad video asemel konservatiivselt ja traditsiooniliselt. Mina järgin sama trendi, ja räägin ilma esitluseta :)
Lisaks mainis ta, et tänane päev ei pretendeeri olema väga akadeemiline  – minu jaoks oli see väide suur kergendus, sest suure tõenäosusega olen üks Palverännupäeva kõige mitteakadeemilisem esineja. Ühtlasi olen täna siin üks nendest vähestest esinejatest, kellel pole doktorikraadi.
Enne, kui ma edasi lähen, räägin teile taustinfoks ühe loo, mis annab põgusa ülevaate minu enda usuliste tõekspidamiste kohta.

Jumala mägi 

Kui ma dets 2007- jaan 2008 mõned nädalad India ashramis viibisin, oli seal üks muuseum, kuhu keskele oli ehitatud suur mägi, mille tipus ilutses sõna "God" ("Jumal"). Mööda selle mäe erinevaid külgi läksid üles inimeste kujud, kes igaüks kandsid erineva maailma usundi silti. Kusjuures, "ateism" oli samuti täiesti olemas, sest on ju ka mitte uskumine kokkuvõttes ikkagi usk – kohati isegi see kõige tugevam usk.

Minu omalooming :)

Seesama mägi aitas mul iseenda jaoks piltlikult väljendada seda, millesse olin juba mõnda aega uskunud. Nimelt sellesse, et me kõik oleme küll erinevad ja igaühel on ome tõde, kuid suures plaanis oleme siiski kõik võrdsed ning "ajame ühte ja sedasama asja".

Üks usund ei ole halvem kui teine ega teine õigem kui kolmas. Mida iganes keegi otsustab uskuda, see on tema tõde ning mitte kellelgi pole õigus öelda, et see vale on.
Iga konkreetse inimese taust- ja uskumussüsteem loovad tema reaalsuse, kus ta elab ning igaüks tegutseb ning käitub just niimoodi nagu tema oskustest ning teadmistest lähtuvalt jõukohane.

Igaühel oma unikaalne Elutee

Jah, me saame vastastikku teineteist inspireerida ning innustada, luua keskkondi, mis soodustavad isiklikku arengut ja propageerivat üht või teist mõtte- ja uskumuste kogumit, kuid kokkuvõttes on ikkagi igaühel oma tee, mida mööda käia ning enda vaatenurk, kas, kuidas ja millesse uskuda ning millesse mitte.
Vähemalt nii mulle praegusel hetkel tundub, kuigi eks ka minu "tõde" muutub ajas vastavalt sellele, mida ja kuidas Elu õppetunnid mind ning minu tõekspidamisi kujundavad.

Mäletan, kuidas aastaid tagasi, kui kuulsin, et üks sõbranna on usklikuks hakanud, suhtusin kogu sellesse "religiooni värki" pigem umbusu ning kriitilise alatooniga. Praeguseks olen liiga palju näinud, liiga palju käinud ja liiga palju ise läbi kogenud, et endale niisugust sildistamise ning pealiskaudsete hinnangute loopimise luksust lubada.

Kui mõnikord väidetakse, et vanusega lähevad mingid piirid kindlamaks ning seisukohad jäigemaks, siis õnneks (vähemalt praegusel hetkel) tunnen, et mu arusaamad muutuvad aasta aastalt pigem tolerantsemaks ja mõneski mõttes paindlikumaks.

"It is what it is! ~ :) ~ "On, mis on!"

  
  
Rohkem kui usulistesse ning muudesse suurtesse süsteemidesse usun pigem üksikisikutesse ning sellesse, et igal inimesed on õigus:

• olla see, kes ta soovib olla; 
• minna sinna, kuhu hing ihaldab; 
• mõelda neid mõtteid, mida ta tegelikult mõtleb;
• uskuda seda, mida ta ise vajalikuks ning õigeks peab;
• teha kõike seda, mida ta oma südames tegelikult teha tahab; 
• julgeda väljendada oma tõelisi tundeid, soove, vajadusi, igatsusi;
• julgeda eksida, vigu teha ja vajadusel otsast alata;
• andestada ja andeks saada; 
• armastada ja olla armastatud;
• olla parim versioon iseendast ning saada iga päevaga paremaks, kuid mitte teistest, vaid iseendast.

See, kas või mis usku keegi seejuures on või millist Jumalat kummardab või ei kummarda, on kindlasti oluline, kuid mitte kõige määravam.
Võin vabalt eksida, kuid tänaseks päevaks on minu "subjektiivne tõde" niisugune :)
     

Unistused vs reaalsus?

Palverännakud on jõudsalt kasvav trend, mis on üks võimalik viis, läbi mille tulevad inimesed oma igapäevasest mugavustsoonist välja ning saavad enda seniseid (mentaalseid, füüsilisi ning mistahes muid piire) katsetada ja nihutada.

Kuigi tugevalt usulise taustsüsteemiga, tõmbavad maailma pühapaigad järjest enam ka neid inimesi, kelle jaoks ei ole see niivõrd religioosne, vaid ennekõike spirituaalne, kultuurilooline ja/või mingil muul moel tähenduslik rännak.
 
Statistika väidab, et praeguseks on umbes 1/3 kogu maailma turismisektorist otseselt või kaudselt seotud erinevates paikades asuvate pühapaikade külastamisega.
  

Kuna elasin ning töötasin Santiago de Compostela katedraali vahetus läheduses, oli üks minu lemmik tegevusi see, et jälgisin inimeste, kes olid sinna just saabunud, reaktsioone ning hoiakuid. Ütleme nii, et seal nägi ikka kõike!

Suveperioodil jõuab sellesse mekasse kas jala, ratta või hobusega umbes tuhatkond rändurit päevas. Ühesõnaga, see inimeste vool, mis Santiagost läbi käib, on meeletu.
Sama meeletu on ka kogu selle kupatusega kaasnev teenuste võrgustik. Maailmakonverentsil õhku visatud prognoosi kohaselt on Jaakobiteel hetkeseisuga "peidus" veel vähemalt 30 000!?! uue töökoha potentsiaal.
    
 

It is OK to be under construction, it goes for both, buildings and people 
~ :) ~  
On täiesti OK olla vahepeal remondis, kehtib nii hoonete kui inimeste kohta

Santiago de Compostela katedraal on paljude inimeste jaoks aastaid unes nähtud ja ilmsi silme ette manatud unistus, mille poole nad, olenevalt enda teekonna alustamise paigast, nädalaid või kuid, kõnnivad. 

Paljudel ränduritel on peas mingi visioon ja pilt, kuidas näeb välja see kohtumise hetk, mille nimelt on nad iga päev astunud ühe sammu teise järel.  Nii mõnelgi inimesel om täpselt välja mõeldud ka see, mis nurga alt ja kuidas täpselt nad koos katedraaliga pilti teevad. 

On ju seal lõpp-punktis foto tegemine pea iga uue aja palveränduri jaoks ametlik lõpp ning tõestus "Jee, ma olen kohal!"

 

 Eelmisel suvel algasid aga katedraali ulatuslikud renoveerimistööd, mis tähendab seda, et suur osa sellest uhkest ja ajaloolisest paigast oli ja on siiani barrikaadidega kaetud.
Pilti sai teha, kuid peakangelane, Santiago de Compostela katedraal nägi seejuures välja mitte pooltki nii suursugune ja võimas, kui oma parimatel aegadel ning kümnetel postkaartidel.

Mine tea, ehk annab katedraal seeläbi meile kõigile ühe elu tähtsaima õppetunni. Nimelt selle, et olemus ja sisu on olulisemad kui välimus ning et mõnikord, selleks et pikemas perspektiivis terviklikult püsima jääda, on vaja mõnikord mingid elu osad tükkideks lahti harutada ning uutmoodi kokku panna.
Seda isegi siis, kui see tähendab kõrvaltvaatajate jaoks pisut inetumat vaatepilti.
    

Ja kui siis veel lõpuks selgub, et katedraali sissesaamiseks tuleb enda seljakott anda hoiule tasulisse kohta, kus sellele eelneb pikk järjekorras seismine, mille tulemusel võib juhtuda, et rändur jääb hiljaks keskpäevasele missale, mille algusajaks enamik oma saabumise aega planeerivad ...ühesõnaga, ütleme nii, et Santiago de Compostela paneb nii mõnegi palveränduri suhtumise proovile ning õpetab neile iseenda kohta nii mõndagi uut ;) 
         
          

"The expectation of the cathedral in Santiago is a long awaited one for the pilgrim. It was a bit anticlimactic arriving to find it covered by scaffolding and restoration crew machinery. Grey clouds and dark skies did little to improve the sensation, but I took my pictures and exulted in the moment nonetheless.

Regardless of what the cathedral looked like, I had arrived.

Kristi Märk had a similar experience when she first arrived as an EVS volunteer in Santiago, but the disappointment became an insight for her.
“I learned that it's ok to be under construction,”
she said over tea that night."

One chapter from my friend's blog.

"Culture on the Way" meeskonna esimene kohtumine
The first meeting of our team, April 2014

Kasulikke linke ning huvitavat lugemist:

• 1st UNWTO International Congress on Tourism & Pilgrimages
• Minu märkmed ja muljed maailma esimeselt turismi ja palverännuteemaliselt konverentsilt 
• Green Pilgrimage Network
• Pilgrimage more popular than ever: New York Times
• Sõber Todd'i blogipostitus teemal "It's OK to be under construction"
• Todd'i video, mis ta enda palverännaku ajal meie projektist tegi
  
• "Culture on the Way" projekt - fotod minu sahtli koristamise tulemusel tekkinud päevaraamatust 
• Terra Nova Pilgrim House Santiagos
• Minu maailmarändurist venna Meigo blogi
  
  

Ja siin veel paar tükikest minu Santiagos elamise aja omaloomigust ;)

Haapsalu Palverännupäeva kava

Palverännupäev Haapsalus
Maarjamaa 800. Palverännakud ajas ja vaimus
16. mai 2015, Haapsalu Jaani kirik ja toomkirik
  

Palverännupäeva eesmärk on arutleda palverännukultuuriga seonduvate aktuaalsete teemade üle. Kaardistada Eesti palverännukultuuri hetkeseis, peamised probleemid ja (sõlm)küsimused selle edendamisel. Pakkuda palverännakutest huvitunuile võimalust teha põhjalikumat tutvust palverännukultuuri kui ühe rändamise ja usulise fenomeniga.

Korraldajad: EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus, Eesti Jaakobitee Sõprade Selts, Pirita kloostri sõbrad.

Kava:

9.30	Kogunemine, registreerimine, hommikukohv (Haapsalu Jaani kirik, Kooli tn 6)
10.00	Konverentsi avamine ja rakendamine
	Tervitus Tiina Sepp
10.30	Ingmar Kurg: Palverännak kui kultuuriline ja religioosne fenomen
11.00	Kristi Märk: Palverännakute üldised trendid
11.30	Darius Liutikas: Palverännukultuur ja suundumused Leedu näitel
12.15	Lõuna Jaani kirikus
13.15	Aldur Vunk, Pärnu muuseum: Maarjamaa palverännakud ja palverännuteed ajaloos
	Paneelvestlus: Palverännakud Eestis ajaloolisest ja kunstiajaloolisest perspektiivist
	Paneelis: Aldur Vunk ja Ülla Paras
14.30	Pirita kloostri sõbrad ja Jaakobitee Sõprade Selts: Maarjamaa palverännuteed täna
	Paneelvestlus: Palverännutrendid ja Eesti palverändurite suurimad väljakutsed
	Paneelis: Pirita kloostri sõbrad, Jaakobitee Sõprade Selts, Maarika Traat, Andrus Mõttus
15.30	Temaatilised arutelud vestlusringides
	1) Palverännak kui usulise otsingu ja askeesi vorm (Tauno Toompuu) 2) Palve, meditatsioon ja mõtisklused teel olles: palverännak kui teraapia ja / või hingehoid (Tauno Kibur) 3) Praktilised nõuanded palverännakule minejale ja sellelt saabujale (Jaakobitee Sõprade Selts) 4) Palverännakud kui tõusev trend (Kristi Märk)
16.30	Infotund ja kokkuvõte
17.15	Rännak Haapsalu piiskopilinnuses
18.00	Vesper Maarja kabelis