Monday, September 24, 2007

10 päeva veel Eestimaa pinnal

On jäänud veel vaid 10 päeva, et oma elu koomale tõmmata ja end kõikjal võimalikult ebavajalikuks muuta. Kummaline, kuidas kõik asjad, mis varem tundusid kui elu loomuliku kohustusliku osana, hakkavad mu elust kaduma - ma olen endale ise konstrueerinud reaalsuse, mida uskusin endale justkui pealesunnitud olevat. Inimene on oma loomult vaba ega pea mitte midagi tegema, kui ta seda ei soovi, aga me vajame tegevusi, et inimestena edasi liikuda - me ei tea, aga on vaja ning ainuüksi selle "pisikese" erinevuse tajumine on elu muutev hetk:)

Tunne on hea .... kogu september on mind ja minu hoiakuid palju muutnud, vaatan elule sootuks uue nurga alt ning mõistan, kuidas iga sisemine kriis teeb tegelikult teed uutele võimalustele ning edasisele arengule.

Lugesin oma päevikust mingeid lõike, et mõista, mis selle otsuseni viis. See tuli ju nii lambist, et üllatas mind ennastki, kõigist teistest rääkimata. Eks need põhjused ulatuvad juba vähemalt poole aasta taha, kuid varem ma ei osanud neid "märke" lihtsalt tähele panna.

29. august. Kolmapäev. Töö juures. Kõik on kergelt väga per...s vist. Masenduse uss on kallal, selg valutab juba mitmendat nädalat, nii et ma ei saa voodistki püsti, asjad ei edene mingis suunas ning mõistan, kuidas oma olekuga seda tunnet iga päev juurde genereerin.

Lihtsalt tiskun siin töö juures ja teen sisuliselt mitte midagi - mul on tunne, et kogu mu praegune elu on end täielikult ammendanud ning ma keerlen juba päris pikka aega ühe koha peal - see on kõige väsitavam olukord, mis üldse olla saab ning see halvab kogu mu elu /---/
Universum on naljakas asi, ta vist tõepoolest vastab, kui küsida!? Järelikult, pean vaid välja mõtlema, mida küsida :)

30. august. Neljapäev. Töö juures. Lugesin Orkutist oma päevahoroskoopi, mulle meeldib neid lugeda, sest ma tean, et mida iganes ma uskuda otsustan, see on minu jaoks tõde ja nii ongi. "Your present plans are going to be succeed"

9:25 Koosolek. Mõttetu..üks ja sama jutt igal nädalal, asi ei olegi töökohas, asi on minus - viimaste kuudega ei ole sisuliselt mitte midagi muutunud.

20:23 Kodu.
Olen sisuliselt 3 tundi ühe koha peal istunud ja mitte midagi teinud !? .... mõelnud kõige peale ja tegelikult võib vabalt juhtuda, et needsamad viimased 3 tundi, mil ma mitte midagi sisulist ei teinud, tegin ma võib-olla kõige tähtsama otsuse oma elus üldse. Millest siis jutt käib?
Olen siin pikalt kõigi oma elu aspektide peale mõelnud - risti ja põiki, kaasa arvatud see, et mida ma oma ELUST siis ikkagi TEGELIKULT soovin?
Praegu on üle 5 aasta olukord, kus mind peale äri ei siin midagi kinni ei hoia, ma mõtlen isikliku ja tööelu plaanis - ja samas, SÜSTEEM on ju olemas ning kõik need, kes soovivad, teevad selle äri nagunii ära ning kui see on 50 aastat toiminud, siis toimib ta ka 18 kuu pärast, mil tagasi olen. Olen kuulanud liialt palju plaane, lugenud liialt palju raamatuid, käinud liialt paljudel seminaridel, kohtunud/sõbraks saanud liialt paljude mega toredate ja edukate inimestega, nähes ja kogedes samas väga lähedalt n-ö tavaettevõtte valusid .... selle kõige tulemusel tean, et see äri töötab ning see tuleb ära teha. Küsimus on vaid: MILLAL?
See on minu elu, minu valik, minu otsus ning ma just nüüd otsustasin, et kui mulle Taanist vastus tuleb ja mulle antakse võimalus kohe oktoobris alustada, siis ma lähen, sest minu nr 1 prioriteet antud hetkel on leida endas tasakaal ja hingerahu - neid äri mulle hetkel ei anna.
Raha ja finantsvabadus on oluline, aga mitte sel hetkel. Äkki mu aju proovib seda mulle juba ammu öelda, aga ma ei ole osanud iseennast lihtsalt kuulata - ei ole olnud aega, tahtmist ega oskusi vist.

Mida ma siis oma ELUst TEGELIKULT soovin?
Naljas, kui sedasi mõtlen, siis mõistan, et olen seda kogu aeg teadnud, need asjad on lausa minu esimeses UNISTUSTE RAAMATUS kirjas
, ning eks see ongi põhjus, miks siin äris nii kaua vastu pidanud olen. Soovin reisida, maailma näha, keelte ja kultuuridega tutvuda. Soovin lugeda, kirjutada ning vabana elada. Kui mul on võimalik seda nüüd ja kohe saavutada, siis olen kindel, et seda ma ka teen, sest muidu kahetsen elu lõpuni.

Pikemas perspektiivis taandub kõik siiski taas ärile tagasi, sest ega ei kujuta küll ette, et tulen peale seda kõike tagasi ja hakkan taas 8st 17ni tööl käima ning teen näo, et see normaalne :)
No Way!!! I´ll be back, sest teisiti ei kujuta ettegi!
Mul on mega tiim, nii lahedad inimesed, nad on ainsad, kellest mul on hetkel tõsiselt raske lahkuda - tegingi endale uue meiliaadressi kriteamwork@gmail.com, et ma mitte kunagi, mitte kunagi ei unustaks, et mu selga taga on tiim inimestest, kelle tulevikku ma ei julge uneski näha :D

No comments: