KÄGU juba kukub ... kuku-kuku

Minu blogi kirjutamised on liiga harvaks jäänud. Mille järgi sellest aru saan? Sest alguses on kohmetu tunne ja kaks korda mõtlesin, et millest ma siis nüüd alustan ???

Õnneks aitavad minu tehtud fotod mind ehk jutujärje peale, sest tuletavad meelde, miks ma sellise pealkirja panin.
Minu igapäevased jalutuskäigud metsas ja jõe ääres on päris huvitavad. Võib ju mõelda, et mida ma seal nii tihti käin, aga isegi, kui kõnniksin iga päev täpselt sada, ei ole kunagi miski ühesugune.
Jõuan taas jõe ääre ja kadestan seda, jap, justnimelt, kadestan jõge, sest pole vahet, mis päev on või mis ilm õues valitseb, see jõgi on ikka jõgi.
Teda ei huvita, mis toimub, tema voolab ikka omasoodu kogu aeg ja needsamad puud seal kõrval, nad lihtsalt ON.

Aga mõned puud, mis eelmisel nädalal olid, on oma olekut muutnud. Tead ju küll seda hambapasta reklaami kopraonust - igal juhul mul tuli täna see reklaam meelde, kui täna kobraste poolt maha võetud puid nägin. Aga nad teevad nii ilusa puhta töö, et tegelt on seda lausa ilus vaadata.
Ma ei tea, kui mitu kevadet on mu elust sedasi mööda läinud, et mul pole sellistest asjadest õrna aimugi, enamik vist. Looduslaps on vahest hea olla, sest ma tean, et lumikellukesed õitsevad juba teist nädalat ja et sinilille lehed on ka juba täiesti olemas, aga lilledeni läheb ilmselt veel ikka natukene aega:)

....ja siis ühtäkki kuulen kuku-kuku-kuku ja ongi nii ... kägu on kohal, võimalik, et ta on ammu siin, aga ma pole siiani tähele pannud.

Üldjuhul on "müra" minu enda mõtete näol peas nii kõva, et loodusehääled võivad vabalt kõrvust mööda minna.
Nii lihtne on kõndida õues ja mitte midagi kuulda, sest mõtted ketravad enda lugulaulusid - siis proovin lihtsalt seisma jääda ja vaadata midagi konkreetset ning püüan kuulata, mitut erinevat häält ma suudan eristada .... korraks see toimib, siis juba hiilivad "tagantuksest" minu enda uit- ja muremõtted minevikust ja/või tulevikust pähe ja hakkavad oma elu elama.

Nii tobe, kuidas nii lihtne asi, nagu siin ja praegu lihtsalt
OLEMAS OLEMINE võib nii raskeks osutuda

Kohati on kogu selle "müra" alt enda olemuse tabamine sama keeruline, kui läbi jää üritada aru saada, mis siis täpselt seal jõe põhjas ikkagi toimub?! Ma nagu häguselt nägin, aga kindel küll olla ei saa.

Eile tegin Tolle raamatust hulga koopiaid, sest selle ostmine on osutunud keerulisemaks, kui ma arvasin.
Mingi osa tsiteerisin oma arvuti päevaraamatusse. Mõnede jaoks on see tõenäoliselt mingi järjekordne usuhullus, aga so what, kogu elu on üks paras hullus, võta siis kinni, mis see tegelikult hullem on, kas selle hulluse ignoreerimine, vastuste otsimine või midagi kolmandat ja kindlasti veel hullemat :)

OLEMISE RÕÕM

Esita endale üls lihtne küsimus: „Kas selles, mida ma teen, on rõõmu ja kergust?“
Kui ei, siis varjutab aeg praeguse hetke ja elu paistab sulle koorma ja võitlusena.

Kui sinu tegevuses puudub rõõm ja kergus, siis ei pruugi see tähendada seda, et sa pead muutma seda, mida sa teed. Võib piisata täiesti sellest, kui sa muudad seda, kuidas sa asju teed. „Kuidas“ on alati olulisem kui „mida“. Vaata, kas suudad pöörata rohkem tähelepanu tegemisele kui sellest sündivale tulemile?

Pühenda kogu oma tähelepanu sellele, mida praegune hetk sulle pakub! See tähendab leppimist sellega, mis on, sest sa ei saa kogu jõuga pühenduda millelelgi, samal ajal sellele vastupanu osutades. Niipea, kui sa hakkad austama praegust hetke, kaovad kurbus ja raskused ja elu hakkab liikuma kergelt ja rõõmuga.

Ära muretse oma tegevuse viljade pärast! Lihtsalt keskenda oma tähelepanu tegevusele.
Viljad tulevad iseenesest.

Kui lõpeb sunnispõgenemine olevikuhetkest, voogab kõigisse su tegevustesse Olemise rõõm. Momendist, mil su tähelepanu nihkub olevikuhetkele, tunned sa kohalolekut, vaikust ja rahu. Enam ei sõltu sa tulevikust, saavutustest või rahuldusest. Seega oled sa tulemused vabaks lasknud. Ei ebaedu ega edu suuda muuta su sisemist Olemist. Sa oled leidnud oma elusituatsiooni alt üles elu.

Maailmas võid sa oma elusituatsiooni tasandil saada tõepoolest rikkaks, targaks, edukaks, vabaks sellest või teisest, kuid Olemise sügavamal tasandil oled sa terviklik ja täiuslik praegu.

/Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud"/