Ja sinna ta läkski ...

Meigo sattus eile minu blogi lehele ja ütles: "Kristi, sa pole terve suve midagi kirjutanud?"
Ma vastasin seepeale, et ühel korral ju kirjutasin.
"See oli 31. mai, see ei lähe arvesse!" ütles ta seepeale ....

Ja ongi nii. Terve suvi on mööda saanud nii, et pole siia ridagi kirjutanud - noh, mis seal ikka. Ju siis ei tundnud mingit soovi ega vajadust, muud ei midagi :):)

On olnud huvitav, ent vastuoluline suvi. Mul pole enam aastaid nii palju aega olnud, kui viimastel kuudel - see on lausa imelik ja võõras OLEMINE ning tekitanud minus suure soovi siiski midagi "asjalikku" ette võtta.
Palju aega on hea ja mõnus, ent mida rohkem seda on, seda vähem ma üldse midagi teha viitsin ning see on mõnes mõttes siiski lõks, kuhu on kerge kukkuda.

Õpetaja ametiga seoses saadud suvepuhkus on mu olemuselt taas lapseks muutnud. Ma ise arvan vähemalt nii, et see on õpetaja rolli süü:)
Kuidas muidu selgitada 4 laagrit, millest osa olen võtnud. Mõtlematuid ja spontaanseid autosõite täiesti suvalistesse kohtadesse ja metsikus koguses niisama surnuks löödud aega ??? :D

Joonistada, joonistada - mulle meeldib joonistada. Minu ainus loogiline põhjendus sellele tegevusele on see, et olen kunagi pisikesena aastaid kunstikoolis käinud. Ma ei lase end häirida, et see talent on aastatega kuhugi peitu pugenud - olen terve paksu ploki täis kritseldanud (see vist õigem sõna, kui joonistamine:)

Olen paljusid enda ümber julgustanud: "Mõtle välja, mida sa TEGELIKULT teha soovid ja tee seda!" Samas olen jõudnud jälle olukorda, kus seda küsimust iseendalt korduvalt küsin ??!! Nii lihtne on ju kõrvalt teisi vaadata ja nõu anda - kes seda ei oskaks, meie kõik ju, ent peeglisse vaadata ja seda kõike iseenda peal reaalselt praktiseerida, kes küll seda oskaks???

.... nii et olengi praegu vaid üksainus KÜSIMÄRK. On mõned asjad, mille olen enda südameasjaks teinud ja sellest ma lähema aasta jooksul ei loobu, ent on palju muid nüansse, mida saaksin väga oluliselt muuta, kui ma seda soovin, ent probleem ongi selles, et ma tea, mida ma soovin. Üks tark onu on kunagi öelnud: "Me võime saavutada kõike, mida tahame, kui me vaid teame, mida tahame!"
Tean, et mõni aeg tagasi mõtlesin, et jeerum, see on ju nii lihtne. Kirjutan aga üles, mida kõike ma soovin, kus käia, mida teha - ent ohhooo üllatus on olnud see, kuidas see vist ei olegi ikka tegelikult see!?
Mõistus suudab ju igast ilusaid imeasju välja mõelda, mida võiks ju tahta, ent kui see kõik käes, siis südames ei ole seda rahu ?