Üks tund on selja taga, teine õnneks vaba ... uskumatu, õpetajana ei tohiks vist sedasi isegi mõelda mitte, avalikult tunnistamisest rääkimata, aga mida ma teha saan, kui see kool kohati emotsionaalselt juba 45 minutiga läbi küpsetab, et ajud on pehmed ning igasugune soov midagi teha kadunud.
Imetlen järjest enam pedagooge, kes siin sellest süsteemis aastaid ja aastakümneid vastu peavad ning end selle kõige juures kehtestada suudavad, nii et aine antud ning õpilaste austus olemas. Mulle selline värk ikka ei sobi...sobib, aga vahest harva, siis kui mul endal on metsikult energiat ja tahtmist ja viitsimist, aga niikui endal on kasvõi mõni üksik pisiasi häirimas, siis ongi juba suht pe.......s ja tekib tunne "Milleks see kõik?"
Ometi tean, et mõnel teisel päeval rääkiskin hoopis vastupidist juttu - sellest, kuidas on hea teha tööd, mis reaalselt kellegi teise elu (mis sest, et natuke:) mõjutab, et koolis pole ükski päev eelmisega sarnane, et lapsed on oma olemuselt head, ent nad lihtsalt ei oska end teisiti väljendada .....jne, jne, jne .....
Või äkki on mul see õppetund õpitud ja see eluetapp hakkab läbi saama?! Lugesin just kusagilt: "Elu on liialt lühike selleks, et kulutada päevagi tööle, mis sulle ei meeldi." Samas, elu ja reaalsus on ju siiski vähe teine, sest olgem ausad, sedasi mõeldes, tuleks suurem enamus inimesi töölt ära ja mis siis edasi saab?????
Imetlen järjest enam pedagooge, kes siin sellest süsteemis aastaid ja aastakümneid vastu peavad ning end selle kõige juures kehtestada suudavad, nii et aine antud ning õpilaste austus olemas. Mulle selline värk ikka ei sobi...sobib, aga vahest harva, siis kui mul endal on metsikult energiat ja tahtmist ja viitsimist, aga niikui endal on kasvõi mõni üksik pisiasi häirimas, siis ongi juba suht pe.......s ja tekib tunne "Milleks see kõik?"
Ometi tean, et mõnel teisel päeval rääkiskin hoopis vastupidist juttu - sellest, kuidas on hea teha tööd, mis reaalselt kellegi teise elu (mis sest, et natuke:) mõjutab, et koolis pole ükski päev eelmisega sarnane, et lapsed on oma olemuselt head, ent nad lihtsalt ei oska end teisiti väljendada .....jne, jne, jne .....
Või äkki on mul see õppetund õpitud ja see eluetapp hakkab läbi saama?! Lugesin just kusagilt: "Elu on liialt lühike selleks, et kulutada päevagi tööle, mis sulle ei meeldi." Samas, elu ja reaalsus on ju siiski vähe teine, sest olgem ausad, sedasi mõeldes, tuleks suurem enamus inimesi töölt ära ja mis siis edasi saab?????
Arukas väikevenna ütleks selle peale:
"Ära oota ega looda konkreetselt midagi, ent ära ka välista midagi" aga väga tahaks ju osata vastata küsimusele: "Kuhu ja kuidas edasi?" vahest käivad endiselt välismaa mõtted peas, ent mingil määral on see nähtud-käidud rada, ei ole seal midagi taevas sinisem, ega rohi rohelisem ... hea on lihtsalt mõelda, et kui ometi pääseks minema siit, vot siis ma oleks ja teeks ja käiks, ent see "mina", kes minuga kaasa tuleb, hakkaks juba natukese aja pärast taas oma joru ajama, nii et ses suhtes ei ole üldse vahet, kus olla.
"Ära oota ega looda konkreetselt midagi, ent ära ka välista midagi" aga väga tahaks ju osata vastata küsimusele: "Kuhu ja kuidas edasi?" vahest käivad endiselt välismaa mõtted peas, ent mingil määral on see nähtud-käidud rada, ei ole seal midagi taevas sinisem, ega rohi rohelisem ... hea on lihtsalt mõelda, et kui ometi pääseks minema siit, vot siis ma oleks ja teeks ja käiks, ent see "mina", kes minuga kaasa tuleb, hakkaks juba natukese aja pärast taas oma joru ajama, nii et ses suhtes ei ole üldse vahet, kus olla.
1 comment:
väga huvitav küll, panen oma mõtted blogisse kirja ja siis pärast seda loen sisuliselt sama asja Sinu blogist :)
Post a Comment