Jube popilt kõlaks lause, et mul on viimasel ajal nii kiire olnud, et tõesti pole enam üldse kirjutada saanud ... kuigi tean väga hästi, et kõige jaoks, mis oluline, leiaks alati aega, kui tahaks, ent samas on erinevaid tegemisi tõesti üle keskmise palju olnud ning mida aeg edasi, seda mõttetum sellisel kujul kirjutamine tundub. Justkui ehitaks mingit välist fassaadi - aga vahest siiski tuleb selline justnimelt blogi kirjutamise tuhin peale, nii et siin ma nüüd siis jälle olen ja jagan oma mõtteid.Mis siis toimub?
Ikka kool, kool, kool + aprilli alguses Ossmetiga 4 päeva Ehitusmessil, nüüd eelmisel nädalal Sisustus- ja Interjöör. Mõlemal olime uue lasertehnoloogiaga väljas. Jap, kes soovib laserlõikuse või -graveerimise teenust, siis pöörduge firma OÜ Ossmet poole :)
Tegelt, mida aeg edasi, seda enam süveneb minus identiteedikriis, et aru ma ei saa, kes ma siis ikkagi olen ja mida ma teen?
Kohati naudin seda, et toimetan (kohati tõmblen) mitmel rindel, sest mulle meeldib asjatada ja asjalik olla, ent samas tunnen end lõhestunud isiksusena, kes teeb justkui paljusid asju, kuid asja miinus on see, et mitte ühtegi neist ei saa ma seetõttu täie pühendumusega teha !!??
Samas on viimasel ajal tekkinud küsimus, et kas mu praeguste tegevuste hulgas on üldse see, millele ma end pühendada soovin???Ajal, mil Eestis jääb igal nädalal rohkem kui 1000 inimest töötuks, tunnen end muidugi tõeliselt tänamatu tegelasena, et ainuüksi endale selliseid mõtteid luban...tänulik peaksin olema, et üldse töö olemas on ja veel rohkem tänulik selle eest, et mul neid lausa kaks on :) Teisalt on jällegi ka see massiline töötuks jäämine nii kaua "võõras mure", kuni isiklikult pihta ei saa. Kurb, aga tõsi. Tõsi, aga kurb.
Võib-olla on halb paralleel, ent see on sama, nagu autoõnnetustega, mida iga päev uudistest kuuleme/loeme, et nii mitu inimest sai vigastada ja/või surma. Kuni need on meie jaoks "keegi teine kusagil mujal", siis ....njahhh, mis sa teed, elu on selline - teisalt on see ju normaalne, sest ega kõigi eest saa ka südant valutada.
Viimase nädala jooksul olen seoses oma kooliasjadega loonud 2 uut blogi, et vaatan, kuidas toimivad. Kuna osalen praegu õpetajate Digitiigri koolitusel ka, siis saan neid ka oma sealse lõputöö raames esitleda, et kuidas õpilased need vastu võtavad.
http://www.ingliseriigieksam.blogspot.com/
http://www.meieklasslihulas.blogspot.com/
...aga ok nüüd, kuna ma tegin paralleelselt veel ühte tõlketööd (masendav, on laupäeva õhtu ja ma tõlgin, aga tuju tuli peale ja mõtlesin, et teen ära, nii et tegelt pigem vaba tahe või nii:), siis nüüd on kell juba märkamatult päris palju saanud, nii et õige pea hakkab südaöö saabuma.
Lugesin siin miski päeva (olen viimasel ajal õnneks jälle päris palju lugema hakanud:) Brian Tracy mõtteterasid ning leidsin sealt ühe sellise
"Need, kellel eesmärgid puuduvad,
on igaveseks määratud tööd tegema nende heaks,
kellel eesmärgid olemas on"
..hmmm, ma lähen nüüd teki alla, eks igaüks teeb sellest omad järeldused.
1 comment:
kusjuures jõudsin ka hiljuti identiteedikriisi tajumisele endas ja tõepoolest, peaksime olema õnnelikud selle eest, mis on, mitte taga nutma seda, mida pole
tervisi,
kadri
Post a Comment