![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjl4DdolqDhCdg5CyD8NUkQDdfDULGSlyzIp1hAEMZ2HrZ5Qu6kMXb7u7Nvyah5siM4Ai6Rg_7nKKvPoSqFnVsiSxiS5viyWxrrZQhfvXBCV0frd3vgypIJTQ0CX068fazYDTI_FwaQlV62/s320/Eesti_pass.jpg)
"Mul oli lisaks kotile ju veel miski asi käes? Mis see oli? Kus see praegu on?" Ja siis ma avastasin - lennujaamas olles kannan ma alati ühes käes oma kotti ja teises hoian eraldi passi, mille vahel on pardakaart, et isegi, kui kott ära varastatakse või mis iganes, on mul olemas need kaks asja, mida lennujaamas kõige rohkem vajan.
Aga justnimelt neid kahte asja mul enam polnud.
"See ei ole võimalik !!!" vaatasin pingi alla, vahele ja taha, et äkki on nad niisama minu kõrvalt maha libisenud. Seejärel sobrasin oma kotist, et kuigi ma neid enda teada sinna ei pannud, äkki siiski panin ?
...ei midagi, mida pole, seda pole. Kerge paanika võttis maad - sundisin end ometi rahulikuks, sest ega see hüsteeria ka mu passi tagasi ei too.
Sorasin oma mälus ...ahhaaa...ma olin käinud duty free shopis kahte eurot peeneks vahetamas, et automaadist veepudel lunastada. Äkki on mu pass koos pardakaardiga seal poes leti serva peal või siis veeautomaadi juures. Vaatasin kella - 13 minutit pardale minekuni.
Ei poes ega veeautomaadi juures polnud mu passist jälgegi - läksin wc-sse ja kallasin kogu oma seljakoti sisu sinna põrandale.
Enne, kui infolauda teatan, et mu pass on kadunud või keegi on selle ära varastanud, võiksin ju 100% veenduda, et see siiski minu käes pole. "Kuidas on üldse võimalik 2 kõige olulisemat asja, mida reisimisel üldse vaja, sedasi ära kaotada?" Olin iseenda peale maruvihane ja lisaks tundsin, kuidas mu käed juba kergelt värisesid, aga samal ajal hakkas mõistus siiski lahendusi genereerima.
Tuli meelde, et mul on ka ID kaart, et sellega pääsen kindlasti vähemalt siit Hispaaniast minema ja check in on ju nagunii nimeline - järelikult polegi probleem väga suur.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgFWnsvKTV6O_ZZd8wm-egMIhF5RE-iYYGHl0A89gW00w2LDNVsyVPc5DdcZ8eNe-Xa_4Bno34N74GUiGMoa16wRu2_PCf-mILBr-8IBwKPjBDGsWq3S784rU5seYdeqS07xFWxZxSMyBV/s320/worry2.jpg)
Dublinisse suunduva lennu täpset väravat polnud ikka veel ekraanidele ilmunud, ühtegi infoletti ma ei näinud - seega otsustasin esimese ettejuhtuva värava töötaja käest küsima minna, et kas on võimalik kuidagi midagi teha ... mõtlesin peas seda lauset välja, kuidas alustada "Sorry, it seems like I have lost my passport and boarding pass or they have been stolen, is there anything I could ... etc" ma olin nii omas maailmas, et alles ninaga vastu seda letti jõudes nägin enda ees leti peal ühte passi, mille vahel boaring pass ning milledel nimi
Miss MAERK.
Mu pass oli olemas, ta oli alles - ma ei osanud A-d ega O-d öelda, ma olin nii super õnnelik, et mu käed värisesid veel rohkem kui varem. Ma pole varem ühtegi passi nähes nii rõõmus olnud. Ma hoidsin sellest kahe käega kinni ning panin ta lukuga taskusse. Ma ei saanudki teada, kuhu ma selle jätnud olin või kuidas see sinna sai.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTdYcaAmx6FEyM_WZIxaTqvmVPrFbgA_VPdl0yiHG3u2ypyG8IuGyY5qNlag1KIA3AtmGMJMnC0nDtZLOjEoq_vrJIOUGXO_4GsQxhUGfhTfuwMWrtBOGWj0X-2uPOLWHbYqmNARbC0TAJ/s320/gratitude2-saidaonline.jpg)
Hinges oli metsik tänulikkus,
läksin lennukisse,
istusin oma 21A kohale
ja magasin veel enne,
kui õhku tõusime.
läksin lennukisse,
istusin oma 21A kohale
ja magasin veel enne,
kui õhku tõusime.
Fotod:
http://dalitdiscussions.files.wordpress.com/2008/08/worry2.jpg
http://www.saidaonline.com/en/newsgfx/gratitude2-saidaonline.jpg
No comments:
Post a Comment