Tuesday, May 28, 2013

Kägu kukub

Palju inimesi, emotsioone ja tegemisi ... palju muljeid, sisemisi ja väliseid rännakuid ...palju põnevaid väljundeid, elu keerdkäike ja inimsuhteid.
Ma ei oska ega suuda sõnades väljendada, mida kõike see aasta, see HAAPSALU AASTA, mil mu koduks on olnud Õhtu-Kallas 15 maja, minu jaoks tegelikult tähendab!!!

Käisin enne õues jalutamas - sadade ruutmeetrite kaupa niidetud väljasid. Palju õhku ja ruumi. Käo kukkumine ja linnulaul, merelainete kohin.
Tõenäoliselt on tänane öö selle suve ainus, mil täiesti üksi Tuksi laagris olla saan - absoluutne rahu ja vaikus. Vaatan neid väljakuid ning maju ega kujuta veel eriti ette, mismoodi siinne elu siis välja nägema hakkab, kui kõigis voodikestes keegi magab :)?

On kummaline Deja vu olla tagasi samas kohas, kus teismelisena nii palju kordi laagris olen käinud. Sama koht ja ruum, kuid ajaratas on vahepeal hoogsalt edasi veerenud. Siiski, ümberringi on nii palju on tuttavlikku. Näiteks eile õhtul, kui randa jalutasin, kangastus silme ette selge ja vahetu pilt laagrilõpu rannajooksust, jooksust, mille jooksmisest on möödas peaaegu kakskümmend aastat. ...hmm, nii et mine tea, ehk poleks väga vale väita ka seda, et on sama aeg, koht ja ruum, sest aega pole ju tegelikult nagunii olemas :)

Olgu selle ajaga, kuidas on, kuna nii või teisiti ootan huviga, kuidas ja mis edasi saama hakkab. Küsimus, mida endale aeg-ajalt esitan, on see, et kas suudan aidata siinseid tegevusi ning inimesi sedasi koordineerida, et meil kõigil, kes me siin Tuksis toimetame, oleks ees kordaläinud, lahe ja meeldejääv suvi?

...ehk suudan.

Sunday, March 31, 2013

Do it anyway!


A meaningful life is not a popularity contest. Do what in your heart you believe to be the right thing, and you may or may not get immediate approval from the world. Do it anyway.
-Marianne Williamson- 



Trust the dreams, for in them is hidden the gate to eternity.
- Khalil Gibran Selman -

Tagasi maa peale
õrnalt mind pandi,
kuid Valgus
mu hinge jäi...
-Ninell Koit-

Thursday, March 28, 2013

Mida Teie kogete?


Mida Teie kogete? 
Mida sooviksite kogeda? 
Kuhu suunas kasvada, areneda? 
Millele rohkem keskenduda, kuhu, kuidas suunata fookust?
Kuhu, mille suunas vaatate?
Mille eest tundub pikemas perspektiivis mõtekas ja praktiline hoolitseda? 
Mida tunnete vajadust ehitada, luua???
Kuidas soovite olla? Kus? Kellega?
Milliseid omadusi endas arendada?
Mille pärast muretsete? 
Milles kahtlete? 
Milles olete täiesti 100% kindlalt veendunud? 
Mida tunnete Teid takistavat, peale Teie enda?
~Meigo~

Tuesday, March 19, 2013

Mõte, sõna ja tegu!

Pisut vähem kui aasta tagasi astusin Haapsalu uue elanikuna siin väikelinnas oma esimesi samme.
Jalutasin ringi ja ahmisin silmadega ümbrust.
Täitsa alguses ööbisin Spordibaaside hostelis - samas majas, kus praegu töötan.
Päris veider ring on täis saanud, kas pole?

Tänu plangu pealt silma jäänud kuulutusele läksin juba kolmandal siinoleku päeval JCI koolitusele "Võta ette!", kus sattusin istuma lühikest kasvu noore naise kõrvale. Suur oli mu üllatus, kui ta mõned hetked hiljem rääkis, et ei, tema ei hakka küll midagi suurt ette võtma, kuna tal on kodus kolm last.
"Kolm last?" küsisin ma, endal vist silmad suured peas, kuna olin teda esmapilgul ikka väga nooreks pidanud. Niimoodi sai alguse minu tutvus Begutaga :)

Mõned minutid hiljem võrdlesime seminari käigus koostatud nimekirjasid, mis sisaldasid muuhulgas "mida õnn meie jaoks tähendab" teemal kirja pandud asju. Olime mõlemad märkinud üles igapäevaseid pisikesi asju nagu kvaliteetaeg sõpradega, saunaõhtud jms. 

See oli aeg, mil mina ei elanud veel Õhtu-Kaldas, Begutal polnud veel saun valmis ja üleüldse olid kõik asjad, mis praeguseks on saanud meie elude loomulikuks osaks, alles ees. Mäletan, kuidas ühel õhtul koos siin maja ees jalutasime ning ma näitasin talle, et näed, ma pean praegu läbirääkimisi, et ehk õnnestub mul hakata selles
Ees oli ka see, et Beguta võttis ning võtab ette palju ja suuri asju, nii et Võta ette! koolitusel välja toodud argument, et tal on kolm last, pole osutunud kuigi takistavaks :)

Praeguseks on meist saanud sõbrad ja mõttekaaslased ning peaaegu et naabrid, kuna meie majasid lahutab vaid kaheminutiline jalutuskäik.
Täna, kui meil toimus juba päris mitmes teisipäevane saunaõhtu, tuletasin Begutale meelde, kuidas me mõlemad eelmise kevade seminaril selle sõpradega koos saunas käimise teema üles olime kirjutanud.

Päris veider ja isegi pisut hirmus mõelda, kuidas ideed ja mõtted - eriti need, mis kirja on saanud - sisaldavad endas tuleviku reaalsust!

Kõik, mis ma täna kogen, kus või kellega koos olen, on mõned ajad tagasi olnud vaid idee, mõte kusagil asjusopis.
"Hmm, päris põnev, äkki koliks tagasi Eestisse?"
"Öeldakse, et iga 7 aasta tagant algab inimese elus justkui mingi uus tsükkel, ma sain just 28, nii et järelikult peaks vist jälle miskit uut alustama!"
"Mida mul kaotada on?"
"Mingil määral usun ju ka seda, et sünnime mingi põhjusega just sinna, kuhu sünnime. Ühesõnaga, kui Eestisse tagasi minna, siis peaks sel korral Haapsalusse kolima, sest seal ma ju sündisin."
"Huvitav, kus Haapsalus elada võiks? Ok, mere kaldal oleks lahe, seda küll, aga kus täpsemalt?"

Need on suvalised tükid monoloogidest, mis mu sisemuses aasta tagasi valitsesid.
Siis veel ei olnud mul õrna aimugi, mida või kuidas edasi?
Siis veel ei teadnud ma, et eelseisva aasta jooksul loksutab elu paika nii mitmeid asju ning õnnistab mind nii paljude toredate inimeste ja tegemistega - seda kõike siinsamas, sünnilinnas Haapsalus.
Siis veel ei teadnud ma ka seda, kes on Kemo või kui lahe on tema Haapsalu kohta tehtud laul "Kodus kodumaal". Laul, mille sõnu tean tänaseks peast.

Mõistan, et need eelnevad read on parajalt nostalgilised, kuigi see pole absoluutselt eesmärk omaette.
Peamine põhjus, miks selline vorm ja kõneviis, on hoopis see, et endale ikka ja jälle aru anda, kui olulised on mõtted, mida ma mõtlen ja sõnad, mis üle huulte lipsavad või mu käe läbi kirja saavad!!!

Läbi nendesamade mõtete ja sõnade loon ma iseenda homset päeva ning edasist elu.
Jah, kõik on vaieldav.
Jah, kõik on individiuaalne.
Jah, kõik on alati suhteline.
Jah, igaühel on õigus oma arvamusele.
Jah, igaühel on oma uskumuste süsteem.
Jah, erinevaid tõdesid on nii palju kui on erinevaid inimesi.
Jah, nii mõnegi inimese jaoks on see paras woo-doo.
KUID
Mõtete kvaliteet määrab elu kvaliteedi ja minu enda hoiak ning suhtumine määravad selle, kuidas ma elu,  teisi inimesi või mistahes olukordasid kogen, see on fakt ...vähemalt minu silmis ja minu jaoks on see fakt!
"To allow yourself to be molded by your own gifts takes courage. You have to be willing to stand there, exposed and authentic, while the audience rolls their eyes at you and sneers, expecting failure. And then, of course, you have to fail, laugh or cry, and keep going until, one day, they stop laughing and start clapping."

-Marianne Williamson, A Return to Love

Saturday, March 16, 2013

Tulen, et minna ja lähen, et tulla

Viimasel ajal ei jää mul muud üle, kui ainult vaadata ja imestada, kuidas asajad müstiliselt, justkui võluväel, toimivad ja paika loksuvad. Üks inimene, olukord või tegevus viib teiseni, teine kolmandani jne.
Hetkedest saavad päevad, päevadest nädalad ning nädalatest kuud.
Vaevalt jõuan ma mingi mõttekillu õhku visata või idee kuskile paberinurgale kirja saada, kui juba hakkavad mingid väed asju korraldama.

Ajale kui sellisele mõtlen järjest vähem. Ometi tunnetan väga selgelt, et kiiremas korras on vaja hakata mingeid valikuid tegema ning prioriteete seadma, kuna kõike, mida tahaks ja tunnen, et on vaja, nagunii ei jõua.

Vahest heidan endale ette, et kes mul käsib kümnel rindel tegutseda ja oma nina igale poole toppida, kuid mida ma teha saan, kui kõik teemad, millega praegu kokku puutun, on kõik teineteisega seotud.
Võib olla pealtnäha ei ole kuigi loogiline osaleda viie erineva organisatsiooni: Huvikeskuse, Spordibaaside, Linnavalitsuse, Raamatukogu ja JCI koosolekutel/nõupidamistel/aruteludel, kuid kui mõelda, et kõikjalt jookseb läbi teema HAAPSALU NOORED, tundub see eelnev jada igati loogiline. Tunnen, et noorte valdkond on mulle väga südamelähedane ja teen endast parima, et ühtteist kaasa rääkida ning võimalusel midagi erilist ja lahedat korda saata.

Tööga seoses ongi praegu otseses mõttes kümme erinevat asja teoksil - üks põnevam kui teine. Annan endale aru, et olen kohati hammustanud liiga suuri tükke ja võin nendega pisut hätta jääda, kuid teisalt ei kujuta ka ette, et kuidas see meelega pisut vähem tegemine välja oleks näinud?

Mulle lähedased inimesed on varasematel aegadel korduvalt soovitatud, et kui midagi teen, et äkki ma siis ei peaks oma töödesse ja tegemistesse täielikult sukelduma, vaid teeksin pisut vähem ja jääksin vähemalt osaliselt kaldale?
Siiski, elu näitab, et sedasi ma õnneks/kahjuks ei saa ega oska. Kui ma teen, siis teen ja kui ei tee, siis ei tee - nii lihtne ja loogiline see värk ongi :) Samas mõistan, et mitte alati pole selline pühendumise määr mõistlik. Ühelt poolt olen seda meelt, et kellegi teise heaks töötamine ning otseselt või kaudselt teiste asjadele ja unistustele kaasa aitamine on super lahe tegevus, kuid teisalt pean väga hoolikalt vaatama, et see ei toimuks minu enda südamesoovide ja unistuste arvelt. Kui ise enda unistusi ei täida, siis ega keegi teine neid minu eest ka täitma ei hakka.
Olen peaaegu laitmatu selles osas, mis puudutab enda panustamist n-ö väljaspool mind ennast asuvatesse ideedesse või projektidesse. Olen kõike muud kui laitmatu selles, kuidas motiveerida iseennast järjekindlalt iseendasse panustama? Kuidas iseenda jaoks reserveeritud ajast või kohtumisest sama kindlalt kinni pidada kui teistele antud lubadusest?

Samas jällegi, ajakasutusega on mul nagu kõigil teistelgi - kes palju teeb, see palju jõuab - ja kuigi ennast pole ilus kiita, olen ma tegelt tõesti päris palju jõudnud. Ja kuigi ma siin enne rääkisin liigsest tööle pühendumisest, pole tegelt ka mu vaba aja sisustamine mitte kunagi varem nii kirju ja mitmekesine olnud.
Ja kui veel ausam olla, siis ma vist tõepoolest ei liialda, kui väidan, et mitte kunagi varem ei ole mu elu olnud igas mõttes nii tasakaalus. Just selles osas, mis puudutab erinevaid eluvaldkondi.
  • inspireeriv kodu mere kaldal, kust avaneb hingetuks võttev vaade õhtusele päikeseloojangule;
  • toetavad ja innustavad sõbrad, kellega koos teha mida iganes: uisutada, suusatada, teatris käia, filmi vaadata, niisama ilma asju arutada või otsustada, et teisipäeval kell 17:00 sauna minek on lahe mõte;
  • meie enda pere jätkuv ja tingimusteta alati olemas olemine - tugev seljatagune, kuhu alati toetuda;
  •  tunne ja teadmine, et armastan ja olen armastatud;
  • huvitav ja paljutähenduslilk töö, mis võimaldab mul igapäevaselt midagi uut õppida;
  • lahedad inimesed ja toredad noored, kellega koos töötada ning asju ajada;
  • igapäevased jalutuskäigud mere ääres või lahe peal;
  • enese areng - raamatud, koolitused ja seminarid, nii tööalased kui isiklikud - uued inimesed, uued kogemused, uued teadmised;
AITÄH, AITÄH, AITÄH kõigi nende suurepäraste võimaluste ja inimeste eest, mille/kellega mu tee siin Haapsalus ristunud on. Ma pole end üheski teises linnas/riigis nii hästi ja koduselt ning omas elemendis tundnud kui siin.

Peale kõiki neid ilusaid mõtteid ja sõnu, kuidas on siis võimalik, et olen nõus lahkuma kohast, kus mul on nii ülimalt hea olla?
Kuidas on võimalik, et armastan oma töökohta ja inimesi, kellega koos ma seda tööd teen, ent ometi tean ja tunnen, et mul on vaja edasi liikuda?
Kuidas on võimalik, et vahet pole, kuhu ma lähen või mida ma teen, jõuan varem või hiljem (üldjuhul alati pigem varem) lahkumise jutu ja mõtete juurde?
Kas on võimalik, et see on justkui mingi sõltuvus või ehk lõputu uue ja teistsuguse kogemuse otsing?
Kas on võimalik, et sisemine kompass, mis muudkui aga uut suunda näitab, on tõesti nii tugev või kujutan ma seda ette? Samas, kui ma elan hetkes (ja seda teen ma viimasel ajal õnneks päris sageli), siis ega ma oma pead sellega kuigi palju ei murra.
Ehk on minu olemus, loomus ja elusaatus selline - tulen, et minna ja lähen, et tulla!? Võib olla tuleks mul leppida tõsiasja ja oma sünnikaardiga, et olen tüüpiline veevalaja - liikuv vesi, kes tunneb vajadust olla pidevas voolamises :)

Aga et mis ja millal?
Ei, ma ei paki veel asju.
Ei, ma ei lähe veel praegu mitte kuhugi, kolimiseni on veel pisut aega.
Kusjuures, sel korral ei põrutagi ma välismaale minema, vaid muutumas on minu Läänemaa töö- ja elukoht. Vaatamata sellele, et lähen ainult 35 km kaugusele, on elukorralduse muutus, mis see endaga kaasa toob, päris põhjalik.

Sunday, January 27, 2013

Have the courage to follow!



Your heart is free and my heart is free.
Now all we need is a COURAGE to follow our hearts :)
Photo: from a Pinterest board

Friday, January 18, 2013

Kaasa tundmine

Täna tekkis soov ja tunne, et nii väga tahaks jagada ning kirjutada, kas, mis ja kuidas.
Kirjutada, kuidas olen taas hakanud oma igaöiseid unenägusid mäletama.
Kirjutada, kuidas jalatallad on suurest talve nautimisest ja uisutamisest hellad.
Kirjutada, kuidas Elu toob ühe uue sündmuse, laheda inimese ja "kokkusattumuse" teise järel. 
Kirjutada, kui uskumatult tänulik ma olen, et Elu on mind õnnistanud selliste sõprade ja perekonnaga.
Kirjutada, kuidas tunnen, kui väga ma kõiki neid inimesi armastan ja ise armastatud olen - AITÄH teile kõigile!
Kirjutada, millist rõõmu ja rahulolu pakub kõik see, millega praegu tegelen.
Kirjutada, kuidas inimesed, kellega koos töötan ja noored, kelle heaolu ning tulevikku silmas pidades ma oma "tööd" teen, suudavad uskumatult inspireerida ja motiveerida.
Kirjutada, kuidas igal hommikul taas kirjutan ja igal õhtul midagi loen, kasvõi õige vähe :) - need kaks on harjumused, mis toimivad minu puhul kui abivahendid, aidates mul iseendaga ühenduses ja emotsionaalselt tasakaalus olla.
Kirjutada, kuidas Elu kulgeb ja kujuneb mööda oma ootamatut rada, sest enam ammu ei oska ma aru saada (ega proovigi), et mis juhtub või milleks?

Siiski, peale Meigo tänaste ridade lugemist haihtus kõik see, mis mul varemalt meeles mõlkus, kui tina tuhka, sest nii sügavalt mõjus mulle see, mis seal kirjas oli

Lugesin tema täna kirja pandud teksti ja noogutasin kõigega kaasa, kuigi samal ajal juurdlesin omaette, et miks selline pealkiri - "Kaastunne"
Peale kaht viimast lõiku veeresid pisarad mööda põski alla, ja sain aru, miks.

Olen elu aeg hinnanud kõrgelt oskust ja unistanud ise sellest, et oleksin võimeline kirjutama südamest südamesse. Et oskaksin sõnu seada viisil, mis liigutaks inimeste hinge, puudutaks midagi nende südamesopis.

Read, mis aitaksid tunda seda, mis on tõeline.
Read, mis aitaksid eristada olulist ebaolulisest.
Read, mis puudutaksid tunnete keeli ...
Usun, et kõik, mis südamest tuleb, sinnasamasse ka läheb!

PS! pildid on õe Kadi kätetöö

Sunday, January 13, 2013

Integrity and excitement

The end is never as satisfying as the journey. To have achieved everything but to have done so without integrity and excitement is to have achieved nothing. 

Source, Unknown

Thursday, January 10, 2013

Omalooming

Valmistun homseks Noorte Omaloominguõhtuks, kuhu Marika mind esinema kutsus, ja kuigi olen sellise pakkumise üle igati tänulik, mõistan samal ajal, et see pole üldse mitte kerge ülesanne. Ses mõttes, et kuigi omast arust mega loomeinimene :), kes mingitel perioodidel elab ja hingab kirjutamise ning raamatute rütmis, ei ole mul kuigi palju valmisprodukte, mida teistele esitada.

Ma ei saa ju minna ja võtta ette kõik alustatud, poolikud, raamatud, et näete, 6 aastat tagasi hakkasin ma kirjutama sellist asja, seejärel toda teist ning praegu on mul pooleli kaks teost, mille osas ma pole kindel, kas või kuidas edasi ...?!

Ainsad n-ö valmis ja konkreetsed omaloomingu produktid on luuleread, mida pole kuigi palju, kuid vähemalt on nad terviklikud - erinevalt "raamatutest", on neil lisaks algusele ka lõpp olemas :)  




MIDAGI OLLA

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Olid ajad, olid majad, olid helesinised unistused,
olid leidmised, kaotused, kukkumised ja komistused.

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Need kaks rida kui needus mu kannul nüüd käivad,
nii lõputult palju endas kandvat näivad.

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Neis kümnes sõnas tundub olevat peidus,
kogu siht ja suund, mis eluteel leidub.

Sest kes ei tahaks olla ja suuta?
Ütleks ära võimalusest midagi liikuma panna ja muuta?
Suutes olla see, kes oleme.
Olles see, kes suudame

saab nii mõndagi
liikuma panna
ja
muuta
(31.03.2011)



ON HETKI
 

On hetki, mil aeg jääb seisma, sest seda pole olemas.
On hetki, mil vahemaad kaovad, sest me kõik oleme üks.

On hetki, mil tänutunne on hinges nii suur, et hingetuks teeb.
On hetki, mil sõnade vägi kahvatub, sest tunnete keelt nad ei tea.

On hetki, mil südamest tulev soov ookeani ja mägede tagant,
on kallim kullast ja maisest varast, sest hinda tal ei ole.

On hetki, mil lahtiste silmade ja avali südamega taevasse vaadates,
kõik avardub ning valgeks lööb, sest sisse tekib ruumi.

On hetki, mil hinges on lõputu hea ja soe,
sest elu võluvägi argipäeva poeb.
(31.03.2011)



MAGIC OF LIFE 


Life is a FAIRYTALE where YOU write the script,
choose the characters without or with wit.
*
Life is a GAME where YOU make your own rules,
having fun surely shouldn´t stop in pre-school.
*
Life is a PARTY with favorite music and people who´re dear,
YOU can always change the CD and choose who appear.
*
Life is a CHOICE and YOU make decisons,
better stand up and get clear with your vision.
*
Life is a MAGIC,
always there to discover,
!!!
(2010)



Tuleb ja läheb
Sõbrad tulevad ja lähevad,
edu tuleb ja läheb,
tervis tuleb ja läheb,
raha tuleb ja läheb,
ent AEG, aeg on ainus, mis ei tule,
sest AEG - tema ainult läheb!
*
Seepärast usu ja usalda.
Kuula ja kuuletu.
Vaata oma silmadega.
Tunneta oma südamega.
*
Mis toimub su elus, su ümber?
Millistes tunnetes kümbled?
Mis on see, mis tõeliselt loeb?
Mille osas igatsus rindu poeb?
*
Pisikene laps on sinu sees,
kord nägu naerul, siis silmad vees.
Tema teab ja tunneb hästi,
seda mis tegelt on vaja, mitte mis kästi.
*
Tema teab, et väline ilme see miskit ei maksa,
tema muretult ainult oma teed mööda tatsaks.
Selle lapse käes on võti, mis keerab,
igat lukku ja südant - seda isegi eemalt.
*
Pisikene laps on sinu sees,
metsik elujõud tal soontes keeb.
Tema lapsesilmad vaatavad su poole üles,
ta laulab, endal pea sinu süles:
*
"Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin.
Elu on lill, mida imetlema tulin.
Elu on armastus, mida jagama tulin.
Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin.
Shalllaaa-laaaa-laaaa....
*
Mis on see, mida on vaja,
et Sulle meelde tuletaksin?
Mis on see, mida sa varem teadsid,
kuid praeguseks unustanud oled?
Küsi, küsi ja las me mõtleme koos.
Shalllaaaa-laaaa-laaaa....
*
Olen küll vaid pisikene laps,
ent pea püsti ja rind ees,
sinuga koos sel eluteed käin!
Shalllaaa-laaaa-laaaa
*
Küsi, küsi, sest koos me teame.
Koos me oskame, koos me saame.
Olen küll vaid pisikene laps,
ent minu usk sinusse on suur.
Olen küll vaid pisikene laps,
ent armastus mu südames on suur.
*
Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin.
Elu on lill, mida imetlema tulin.
Elu on armastus, mida jagama tulin.
Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin.
Shalllaaa-laaaa-laaaa"
(1.05.2012) 

NAGU KASS ÜMBER PALAVA PUDRU

Saller ju laulab, et mõistus on kadund
ja et süda on puru
ja et käid nagu kass ümber palava pudru.
*
Oleks nii hea, kui see oleks vaid laul,
ent tegelt see laialt levinud taud.
Süda ja mõistus. mõistus ja süda,
tahaks ju teada ja osata KUIDAS ?
*
Vahest on tunne, et tuhadeks killuks
katki on hing ja et asju vaid pilluks.
Mõtted need enam ei minule allu,
pigem nad kuhugi mujale kaldu.
*
Kas õigem on nii või parem on naa,
ees haigutab tupik ja kaos ja blaaa.....
Lausa nõme, kuis ingliks sa muutud,
kui veel kaua üksindusega kokku ma puutun.
*
Päev päevalt negatiivne kaob
ja süda taas sinu järele taob.
Ons´ see mõistuse vingerpuss hale
või oli tookord me otsus nii vale?
*
Mõistus on kadund ja süda on puru,
mu enese tunded mind nurka on surund.
Mida nüüd teha ja kuhu võiks minna,
valu ja kahetsus pitsitab rinnas.
*
Kas tõesti vaid ajal see võime nii hea,
anda tagasi rahu ja selge pea?
Tahaks ju väga, et see protsess käiks kähku,
et terveks saaks hing ja et igaüks nähku.
Mõistus on tagasi, süda armastust täis,
küll see kõik kiirelt ja valutult käis.

(2009)

MIKS?

Asjad viltu miks läevad,
valesti minema peavad?
Kõik plaanid ja mõtted,
neil ees on nüüd tõkked.
*
Tahtsime head ja lootsime väga,
sellegipoolest on nüüd vaid suur AGA.
Kogu me elu kukkus kolinal kokku,
et nutust, ei naerust miskit nüüd tolku.
*
Ikka ja jälle peast läbi mul käib.
Kas elu siis ongi vaid pettumust täis?
Kõik oli nii habras
nii kaduv
nii korraks
......
(2009)

LINNUKE

Aken on lahti ja kuigi on öö,
miskit rõõmsat ning siirast kõrvu mul lööb.
On pime ja kõle ning öö mõjub õõnsalt,
linnuke väike see laulab nii rõõmsalt.
*
Ta tähistab elu, ta hääl on täis * SÄRA *
minugi mõtted läevad kurbuselt ära.
*
Miski seal õues justkui kurjasti manitseb
"Mida sa halised, kaebled ja kahetsed?
Armasta, naera ja õnnelik ole.
Siis kurbusel su elus enam ruumi ei ole!"
*
Kell saab üks öösel, voodi juba soe,
oma tekile-padjale kaissu ma poen
...rõõmus linnulaul endiselt toeks.
(2009)


ÄRA ENAM MÕTLE

Linnulaul ja puude varjud,
teisel kaldal titt see karjub.
Istun, ümberringi käbid,
kõrval koerad, täitsa läbi.
*
Selja taga vana tamm,
lõputu on selle ramm.
Tänutunne valdab mind,
rõõmu, kurbust täis on rind.
*
Linnud elu tähistavad,
imekaunilt kädistavad.
Vaatan, vapralt ronib puuk,
suureks läeb mu silmaluuk.
*
Mets on tegelasi täis,
maal ja õhus - elu käib.
Päiksekiir, see õrnalt paitab
"Ära enam mõtle, aitab!"
(2009)


SINU SEES


Olgu jaanipäev või jõul,
vahest ikka haarab õud.
Mida teha, kuhu minna,
tahaks sinna, sinna, sinna ...
*
Hea, kui keegi näitaks teed,
ütleks, kas õige või vale on see.
*
Veits aidata saab sõber, õde,
aga lõpuks lihtne tõde.
*
Kõik on Sinu enda sees,
mida iganes Sa teed :)))
(2010)

NIRVANA

We´re always busy in the middle of something
searching and finding and losing again.

Never ending circle it seems to be,
the minute you feel "i got it!" it´s gone
and the search starts all over again.

Nirvana is a place close to the heaven,
where joy and happiness are waiting for us,
where satisfaction becomes our middle name,
where´s no shadow of anger, despair or fame.

We´re all equal there, like sisters and brothers.
No space for false self which keeps us so covered.

Where is this place? How can we get there?
Why hasn´t no-one mentioned it before?

Because there´s no-one who can take you or show you the way
as the kingdom of Nirvana lies deep within you.

Your own heart is the source of endless joy,
pure intentions unlock the gates and ooo boy...
what a wonderful ride on the river it is
as you´re carried by the power of life downstream.
(31.03.2011)


LITTLE BIT OF SOMETHING ...
 

I´ve got a feeling i want to taste all the tastes,
i want to drink all of the wines and and have a bite of pastries.

Don´t wanna be the person who is happy with this little bit of something.
You know, wanna enjoy as much as i can, little bit of everything.

Because otherwise the same old shit, day after day.
no wonder people grow old fast and become grey.

I don´t want this usual stuff, i can´t see the point.
Ooo my, even the thought of it gives me the headache
and pain in my joints.

No way I´ll be that regular, average person.
living like i´d have some kind of curse on.

One little house, boring job - nice and safe track,
no-no, something more juicy please, with some kind of crack.

I want to try the taste of real life,
to feel the adventures sharp as a knife.

I want to dream, to explore, to have fun,
dance and sing under the sun.

Don´t want to miss out the beauty of living,
don´t believe the theory it`s only in giving.

Special, yes, special is the word i want my life look like,
everything started from friends till the color of a bike.

Want to feel special, look special, do special things,
all could be special what life brings.

Little bit of everything i wanna try out.

I want to go to the million places around the globe,
want to have the most extravagant clothes in my wardrobe.

I want to be fluent in many languages and read all kind of books,
want to be the one always confident when someone looks.

But yes, the books ... you know what i recently started to read,
a bestseller from Coelho, exactly what i need.

Actually, my friend said it`s a MUST for a person like me,
so, i was eager to find out what exactly did he mean.

I read and i read until i got to the page
where all the actions were played in the stage.

But not the stage where characters of the book
but the stage for someone who had my look.

"Try to drink from every cup. All wines should be tasted."
That´s the way to live, not a day should be wasted.

"Choosing a path meant having to miss out on others."
Exactly my thought, don´t even bother.

I read and i read and suddenly, out of the blue.
Tears started to drop into table ... why? Have no clue.

"She wanted to follow all possible paths
and
so ended up following none."

Is it really an option that wanting this little bit of everything,
might end up not getting even this little bit of something?

This little bit of something which I keep refusing to have
...
wow
(2011)




Have you noticed?

Have you noticed how blue the sky is
when you are at piece with yourself.
Have you noticed how bright the sun shines
when you feel the light in your heart.
Have you noticed how dark the clouds are
when you sink in your own despair.
Have you noticed the world full of enemies
when you can not make piece with you.
Have you noticed how hard everything comes
when you don´t follow your calling.
Have you noticed the natural flow of life
when you are the one who you´re meant to be.
Have you noticed that you can be everything,
your worst enemy or your dearest friend.
Have you noticed that there´s no reality
there´s only the meaning you give to it.
Have you noticed ...
... how easy it is to notice
Have you noticed ...
... how rarely we notice though.
 (30.03.2011)

True self

There is this calling, this inner source.
Something which wants to take me along.

But i do not let it as i don´t know the way
"Just trust me, i know" it keeps calling along.

But it doesn´t make sense, like nothing at all.
Still, feel like falling apart when deciding to stay.

"I know why you´re here and what is your task"
How can it possibly,  must be out of my mind.

"Yes, out your mind you´ll find your true self"
Ooo shit, what should i do or where to go.

"What is the worth of being, if you´re not even you?"
Anger and fear are lifting their heads.

What do you mean, what gives you the right.
"You try to make yourself something you´re not"

Can´t you see how hard i´ve been trying
to become who i am and do what i do

"But this is the thing. There´s no-one you need to become.
There´s nothing you have to do. 

You are who you are.
The one you´ve always been.

You can never be less than you are meant to be.
You just need to let yourself keep up with you.

Let yourself go, let go
Let yourself go, let go ..."

But how do i know what will happen to me?
How do you know where will i end up like that?
How do i know i´ll be alright?
"Do you know it now?"
  (30.03.2011)

What´s up ?

What´s up with you my little friend?
Things are not the way  you planned?
Really, it is nice to hear, so, all is back on track again?
You gotta be kidding me, seriously?
I mean, i thought you two were meant to be?
Grew apart, that´s what they all say.

Have you ever thought how it would be other way around?
Funny to even imagine, isn´t it?
I mean, two of you, growing towards each other,
until there´s no me and you, there´s only us.
No space for youself, no topics to talk to
as all is one because you did not grow apart.
You see, you are laughing already, that´s good.

Please promise my friend, before making the move
think at least twice as it´s so damn easy to break.
Break something which took you long time to build.
Also, there´s always the option for "renovation".

You replace this piece here and remove that stain there.
The same old good one but looks like brand new.
Option, ofcourse it´s an option, i´m not kidding here.
Cammoon, let´s have a walk now and talk something light.

So, what´s up with you my little friend?
No-no, i don´t wanna hear what you argued about last night.
Light, i said, light.
Something which feels light to talk and to listen.
Light, i said, light.
  (30.03.2011)


Keep on going ...
"Keep on going, go, go!" i tell to myself.
Holy Christ, i really don´t feel like.
But then what, what will you?
I do not know, i don´t have a clue.

 (30.03.2011)

 
Pretty, pretty please
Please, let us do it together because together, together we are strong.
Please, let´s be behind each other´s back as it will beat the wrong.
Please, let´s encourage each other because it helps our talents to become uncovered.
Please, let´s love each other as we´ll spend the time together one way or another.

Please, let´s be best friends, often being supportive is all what it takes.
Please, let´s be patient and kind with each other as we both make mistakes.

Please, let´s believe into each other because sometimes all we´ve got is belief.
Please, let´s set each other free as the wings of freedom will bring the relief.
Please, my inner self. Please, tell me you forgive I´ve ignored you for a while.
Please, the little child inside me, can you remind me how to play again.
(15.03.2011)






LOVE

So much to give, so much to say.
Love in filling the hearts, the lives.
Love makes us smile and laugh and cry.
Love makes us fall down on our knees and pray
or raise our hands up to the sky and cheer.
Love is driving us crazy and making us wonder.
Love has some magical power which it holds.
The power to dream, to scream, to sing.
Love is the feeling which makes us human.
Which makes us vulnearable, makes us weak
but also powerful beyond imagination.
Love gives us strenght, it gives us hope.
Love is showing the way and is guiding us through, 
through sorrow and joy, through misery and happiness.
Love with no face and with no proper being,
yet it is everything it possibly can.
Love is in words, in music, in the air.
It is all around us, always,
all we need to do is see and feel it.
Love. Can you feel it ?
Love. Do you see it?
Love. Can you make it count?
Love is the power which changes the world.
Love is the power which destroyes and re-unites.
Love is in tears and in passionate kisses.
Love is in pain and in deep gratitude.
Love is something you can easily express
but also something impossible to say out loud.
Love has no color, no shape or meaning,
yet it´s in all colors, shapes and meanings.
Love has no definition which would be clear,
yet it´s clearly in all the definations which exist.
Music is all around us, all you need to do is LISTEN
Love is all around us, all you have to do is to FEEL it.
Can you feel? 
Can you? 
I knew you could ...
Love is in Life and Life is in Love.
There´s no doubt
(3.04.2011)

SIHT vs EESMÄRK
(Loo sisu on pärit vestlusest Sirje Uusbek´iga)


Siht ja eesmärk on kaks erinevat asja, sellest on vaja aru saada ja seda mõista. Kui sa sead endale eemärgi, et ma tahan seda asja saada, näiteks tahan seda doktorikraadi saada, siis sa hakkad ennast piitsutama ja sa ei tunne mõnu protsessist endast. Kui sa siis doktoriks oled saanud ja kaks raamatut valmis kirjutanud, siis noh, kolm päeva sind õnnitletakse, mis siis saab?
Siis paned ruttu uue eesmärgi, sest sa tahad tunnustust – see on enesetõestuse nimel elamine.

Sul on vaja sättida SIHT. Tore oleks, kui see doktrikraad tuleks, ja teha seda sellel alal, mis sind huvitab, et olla protsessis.
Siis ühel hetkel sa mõted, et mul on ükskõik, mis saab, aga see töö on nii põnev, nii huvitav - see on eneseteostuse nimel elamine.
Tuleb sii tulemus aasta või kümne aasta pärast, sul ei ole enam kiiret, sest sa naudid protsessi.
Kui sa oled sihil, on su vaade avaram, sa ei aja ennast taga. Naudid seda, mida sa suunal koged.
Suund on sinu valik ja siis toob elu ka neid juhtumeid, kus näed, issand, ei pidanudki midagi tegema, kõik lahenes ja tulemused tulid "iseenesest". 

Kui sa lähed ainult mõtte ehk ideega ees, siis see ei kanna, siis sa pressid läbi. Kui lähed ainult tundega, siis ei osata sinust alust saada, sest loogiline alus puudub.
Siin maailmas loob uue ainult kaks asja: mõte ja tunne koos.
Inimesed tulevad sinuga kaasa siis, kui sinul on endal hea seda suunda minna.
Kui sul endal on hea ja huvitav ja sa põled. Kui see liikumine inspireerib sind, päevast päeva, tunnist tundi.

Kui sa lähed ainult mõistusega, siis nad ei tule , vaid küsivad:
„Miks ma peaks minema?“

Kui ta tunneb, et sinul on seal hea olla ja põnev ka veel, siis ta tuleb!
Sedasi tekivad kaaslased.
Sedasi tekivad mõttekaaslased.

(2010)