Streetball Baltic Open 2009

OVERLINE = Over The Line :):)

* * * * Elgar, Berit, Kristi, Raido *

ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ

....ehituse- ja remondikaose tõttu on hetkel parim koht hammaste pesuks õues lageda taeva all.
Hmm, kas tõesti on õhtud taas pimedad?
Kas tõesti on järjekordne suvi lõppemas?
Mis mõttes?
Tähistaevas ja tirtsude sirin on muidugi hingemattev ... ja kogu see muu siinne asi ka. Et nagu Torre on lihtsalt nii armas, nii truu ja nii mõistlik ja nii arusaav - parim koer üldse... ja kausiga mööda aeda ning kasvuhoonet jalutada ning otseses mõttes lõunasööki korjata...milline luksus, mis sest, et luksusest selle tavapärases mõttes pole siin jälgegi.

Huvitav, kas ma tõesti arvan nii või on sellised nostalgiahetked tingitud asjaolust, et peagi jalge all on sootuks teised teed?

Aga praegu kohe ees on unemaale tee ....:):)

Luuleread

Kuna nende luuletuste kirjutamisest on praeguseks juba piisavalt kaua aega möödas, siis kannatavad nad l6puks avalikustamist :):)

Ühel kevadõhtul, peale teist klaasi cocat ja rummi, hakkasid sõnad täiesti iseenesest paberil riimi minema ning esimesed kolm luuletust on valminud paari tunni jooksul.
Sealt tekkis küsimus, et huvitav, kas loomeinimeseks olemine tähendabki siis mistahes asjade mõju all olemist või ?? Et kui ma üldjuhul alkoholist suurt lugu ei pea, siis pole nagu väga lootust suuremat sorti asju kirjutada :D:D
Ja see ka vist suht-koht fakt, et ARMASTUS - selle leidmine või kaotamine - on teema, mis inimesi läbi aegade igast lollusi tegema pannud ... olgu selleks siis luuletuste kirjutamine või midagi muud :)

NAGU KASS ÜMBER PALAVA PUDRU

_

*

Saller ju laulab, et mõistus on kadund

ja et süda on puru

ja et käid nagu kass ümber palava pudru.

*

Oleks nii hea, kui see oleks vaid laul,

ent tegelt see laialt levinud taud.

Süda ja mõistus. mõistus ja süda,

tahaks ju teada ja osata KUIDAS ?

*

Vahest on tunne, et tuhadeks killuks

katki on hing ja et asju vaid pilluks.

Mõtted need enam ei minule allu,

pigem nad kuhugi mujale kaldu.

*

Kas õigem on nii või parem on naa,

ees haigutab tupik ja kaos ja blaaa.....

Lausa nõme, kuis ingliks sa muutud,

kui veel kaua üksindusega kokku ma puutun.

*

Päev päevalt negatiivne kaob

ja süda taas sinu järele taob.

Ons´ see mõistuse vingerpuss hale

või oli tookord me otsus nii vale?

*

Mõistus on kadund ja süda on puru,

mu enese tunded mind nurka on surund.

Mida nüüd teha ja kuhu võiks minna,

valu ja kahetsus pitsitab rinnas.

*

Kas tõesti vaid ajal see võime nii hea,

anda tagasi rahu ja selge pea?

Tahaks ju väga, et see protsess käiks kähku,

et terveks saaks hing ja et igaüks nähku.

Mõistus on tagasi, süda armastust täis,

küll see kõik kiirelt ja valutult käis.

MIKS?

_

*

Asjad viltu miks läevad,

valesti minema peavad?

Kõik plaanid ja mõtted,

neil ees on nüüd tõkked.

*

Tahtsime head ja lootsime väga,

sellegipoolest on nüüd vaid suur AGA.

Kogu me elu kukkus kolinal kokku,

et nutust, ei naerust miskit nüüd tolku.

*

Ikka ja jälle peast läbi mul käib.

Kas elu siis ongi vaid pettumust täis?

Kõik oli nii habras

nii kaduv

nii korraks

......

LINNUKE

_

*

Aken on lahti ja kuigi on öö,

miskit rõõmsat ning siirast kõrvu mul lööb.

On pime ja kõle ning öö mõjub õõnsalt,

linnuke väike see laulab nii rõõmsalt.

*

Ta tähistab elu, ta hääl on täis ** SÄRA **

minugi mõtted läevad kurbuselt ära.

*

Miski seal õues justkui kurjasti manitseb

"Mida sa halised, kaebled ja kahetsed?

Armasta, naera ja õnnelik ole.

Siis kurbusel su elus enam ruumi ei ole!"

*

Kell saab üks öösel, voodi juba soe,

oma tekile-padjale kaissu ma poen

...rõõmus linnulaul endiselt toeks.

_

_

_

ÄRA ENAM MÕTLE

_

*

Linnulaul ja puude varjud,

teisel kaldal titt see karjub.

Istun, ümberringi käbid,

kõrval koerad, täitsa läbi.

*

Selja taga vana tamm,

lõputu on selle ramm.

Tänutunne valdab mind,

rõõmu, kurbust täis on rind.

*

Linnud elu tähistavad,

imekaunilt kädistavad.

Vaatan, vapralt ronib puuk,

suureks läeb mu silmaluuk.

*

Mets on tegelasi täis,

maal ja õhus - elu käib.

Päiksekiir, see õrnalt paitab

"Ära enam mõtle, aitab!"

VihmaPüha

.... vihma kallab juba teist päeva järjest.
Ma olen vahepeal oma õpetaja töökoha üles öelnud ning hunniku pabereid täitnud, täpsemalt 17 tükki. Interjuul on käidud ning nüüd on minu lähitulevik vaid üks suur KÜSIMÄRK ???

Aga fakt on see, et üleöö ei juhtu siin midagi. Mul on vaja pooleliolevad asjad kenasti järje peale saada - nii lähen järgmisel nädalal ka veel kindlasti kooli. Klassiruum on ju minu materjale täis, mis on minu loogika järgi sätitud, nii et seda loogikat oleks vaja nüüd teistele tutvustada.

Enda klassi pärast ma enam ei muretse, see, et Kristi-Carolina nõus oli, muutis asjad palju lihtsamaks ning olen kindel, et ta on vaieldamatult parim variant. Samas, on täiesti hullumaja, kui sügavale hinge nad kõik selle aasta jooksul pugeda oskasid.

Gümnaasiumi osas ...well, eks meie abituurium mul (nats) südamel ole, sest mul olid omad plaanid ja ideed ning paljud neist on mulle hästi omaks saanud, aga ma loodan, et kiiresti-kiiresti keegi tore ja vahva inimene leitakse ning jõuan enne äraminekut enda visiooni edasi anda, et kasvõi midagi sellest mingil kujul teoks saaks.

Eelmine nädalavahetus oli suve üks tihedamaid ja samas vaieldamatult kõige lahedam. Vafffa ja tore oli. Reedene õhtu ja laupäeva hommik Jõgisool Anneli juures. Seejärel kiire põige Laura juurde. Siis juba infotund ja tööintervjuu kesklinnas ja muidugi - Maarika sünnipäev Lutepääl. See kõik jääb tükiks ajaks meelde. Ilm ja seltskond ja tegevused ja kõik-kõik-kõik kuidagi klappisid ning midagi paremat oleks olnud raske tahta.

Ma küll laupäeva pärastlõunal Tallinnas dilemmatasin (nii minu moodi:) mingi pool tundi, et kuna sünnipäev hakkas juba lõunast pihta, kas mul on mõtet see 300km maha sõita, et õhtul 21ks kohale jõuda, aga iga minut seal Lõuna-Eesti taga lõpus oli neid maha sõidetud kilomeetreid väärt, nii et vahest tuleb lihtsalt tegutseda, mitte ratsionaalselt mõelda ....


Foto võetud https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQ8owCj4dUhj877p-uBdsN3gRKMXhT8pjYWqHURVvh-LlNVWRNPXqEFg5KEVesIwFiFb79z6kFFTO7bH-a5dkBpZp9MG1VqFzKRg4Rws7GQx63eOEsmajKO35cH0xTUX5s8xe38GLRmrni/s800/vihm.jpg

Minema siit ... jälle ? kuhu?

Kurat seda tegelikult teab!? :):) Kaine mõistus kisendab ja ei saa midagi aru. "Mis mõttes loobud kõigest? Jälle? Kristi mõtle, sul on 2 toredat töökohta, sul on 2 kodu, sul on päris palju vaba aega, ? Ajal, kui paljud teeksid oma elukvaliteedi säilitamise nimel mida iganes, ütled sa sellest lihtsalt lahti???"

Jap, korra mõtlesin, et ei, nii need asjad ikka ei käi. Mul on küll suht selge visioon, mida ja kus ma soovin teha, aga seni, kuni midagi kindlat ei ole, ei tee ma midagi, ei loobu ka ühestki praegusest variandist, sest mine tea, mis kõik juhtuda võib?

Aga mis on üldse elus kindel? See, et ühel päeval sureme me kõik maha ... see on suht kindel, muu kõik on muutuv ja kaduv. Seega otsustasingi, et las minna ja ju siis muud asjad hakkavad ka paika loksuma, nii kuis vaja.

Ma tunnen, et siia jäädes vastaksin kõigi teiste ootustele ja lootustele, ent mitte iseenda omadele.
Mis edasi saab? Ma ei tea - - -see tähendab, et natukene tean, aga üldiselt olen avatud ja vaatan, kuhu see esialgne idee välja viib. Olen mingi sihi paika pannud, end annan endale aru, et asjad muutuvad vahest kiiremini kui arugi saan, nii et who knows :D

Tean, et soovin töötada, aga mitte liiga ennast unustavalt. Tean, et soovin õppida ja koolis käia, aga ka seda väga mõõdukalt. Tean, et soovin heas seltskonnas elu nautida, aga samas tasakaalustuseks ka iseendaga lihtsalt rahus OLLA. Tean, et soovin enne uuesti paiksemaks jäämist veel natukene maailmas ringi rännata ning kogeda.
Ei ma ei kurda tegelt, mul on praegu ideaalne elu, aga see pakuks igas mõttes hingerahu siis, kui oleksin kas 5-10 aastat vanem või perekonnainimene, ent ma pole praegu kumbagi, nii et ses osas peaks veel võimalusi ära kasutama ning tundmatus kohas vette hüppamist katsetama :D