Kurat seda tegelikult teab!? :):) Kaine mõistus kisendab ja ei saa midagi aru. "Mis mõttes loobud kõigest? Jälle? Kristi mõtle, sul on 2 toredat töökohta, sul on 2 kodu, sul on päris palju vaba aega, ? Ajal, kui paljud teeksid oma elukvaliteedi säilitamise nimel mida iganes, ütled sa sellest lihtsalt lahti???"
Jap, korra mõtlesin, et ei, nii need asjad ikka ei käi. Mul on küll suht selge visioon, mida ja kus ma soovin teha, aga seni, kuni midagi kindlat ei ole, ei tee ma midagi, ei loobu ka ühestki praegusest variandist, sest mine tea, mis kõik juhtuda võib?
Aga mis on üldse elus kindel? See, et ühel päeval sureme me kõik maha ... see on suht kindel, muu kõik on muutuv ja kaduv. Seega otsustasingi, et las minna ja ju siis muud asjad hakkavad ka paika loksuma, nii kuis vaja.
Ma tunnen, et siia jäädes vastaksin kõigi teiste ootustele ja lootustele, ent mitte iseenda omadele.
Mis edasi saab? Ma ei tea - - -see tähendab, et natukene tean, aga üldiselt olen avatud ja vaatan, kuhu see esialgne idee välja viib. Olen mingi sihi paika pannud, end annan endale aru, et asjad muutuvad vahest kiiremini kui arugi saan, nii et who knows :D
Tean, et soovin töötada, aga mitte liiga ennast unustavalt. Tean, et soovin õppida ja koolis käia, aga ka seda väga mõõdukalt. Tean, et soovin heas seltskonnas elu nautida, aga samas tasakaalustuseks ka iseendaga lihtsalt rahus OLLA. Tean, et soovin enne uuesti paiksemaks jäämist veel natukene maailmas ringi rännata ning kogeda.
Ei ma ei kurda tegelt, mul on praegu ideaalne elu, aga see pakuks igas mõttes hingerahu siis, kui oleksin kas 5-10 aastat vanem või perekonnainimene, ent ma pole praegu kumbagi, nii et ses osas peaks veel võimalusi ära kasutama ning tundmatus kohas vette hüppamist katsetama :D
No comments:
Post a Comment