Luuleread

Kuna nende luuletuste kirjutamisest on praeguseks juba piisavalt kaua aega möödas, siis kannatavad nad l6puks avalikustamist :):)

Ühel kevadõhtul, peale teist klaasi cocat ja rummi, hakkasid sõnad täiesti iseenesest paberil riimi minema ning esimesed kolm luuletust on valminud paari tunni jooksul.
Sealt tekkis küsimus, et huvitav, kas loomeinimeseks olemine tähendabki siis mistahes asjade mõju all olemist või ?? Et kui ma üldjuhul alkoholist suurt lugu ei pea, siis pole nagu väga lootust suuremat sorti asju kirjutada :D:D
Ja see ka vist suht-koht fakt, et ARMASTUS - selle leidmine või kaotamine - on teema, mis inimesi läbi aegade igast lollusi tegema pannud ... olgu selleks siis luuletuste kirjutamine või midagi muud :)

NAGU KASS ÜMBER PALAVA PUDRU

_

*

Saller ju laulab, et mõistus on kadund

ja et süda on puru

ja et käid nagu kass ümber palava pudru.

*

Oleks nii hea, kui see oleks vaid laul,

ent tegelt see laialt levinud taud.

Süda ja mõistus. mõistus ja süda,

tahaks ju teada ja osata KUIDAS ?

*

Vahest on tunne, et tuhadeks killuks

katki on hing ja et asju vaid pilluks.

Mõtted need enam ei minule allu,

pigem nad kuhugi mujale kaldu.

*

Kas õigem on nii või parem on naa,

ees haigutab tupik ja kaos ja blaaa.....

Lausa nõme, kuis ingliks sa muutud,

kui veel kaua üksindusega kokku ma puutun.

*

Päev päevalt negatiivne kaob

ja süda taas sinu järele taob.

Ons´ see mõistuse vingerpuss hale

või oli tookord me otsus nii vale?

*

Mõistus on kadund ja süda on puru,

mu enese tunded mind nurka on surund.

Mida nüüd teha ja kuhu võiks minna,

valu ja kahetsus pitsitab rinnas.

*

Kas tõesti vaid ajal see võime nii hea,

anda tagasi rahu ja selge pea?

Tahaks ju väga, et see protsess käiks kähku,

et terveks saaks hing ja et igaüks nähku.

Mõistus on tagasi, süda armastust täis,

küll see kõik kiirelt ja valutult käis.

MIKS?

_

*

Asjad viltu miks läevad,

valesti minema peavad?

Kõik plaanid ja mõtted,

neil ees on nüüd tõkked.

*

Tahtsime head ja lootsime väga,

sellegipoolest on nüüd vaid suur AGA.

Kogu me elu kukkus kolinal kokku,

et nutust, ei naerust miskit nüüd tolku.

*

Ikka ja jälle peast läbi mul käib.

Kas elu siis ongi vaid pettumust täis?

Kõik oli nii habras

nii kaduv

nii korraks

......

LINNUKE

_

*

Aken on lahti ja kuigi on öö,

miskit rõõmsat ning siirast kõrvu mul lööb.

On pime ja kõle ning öö mõjub õõnsalt,

linnuke väike see laulab nii rõõmsalt.

*

Ta tähistab elu, ta hääl on täis ** SÄRA **

minugi mõtted läevad kurbuselt ära.

*

Miski seal õues justkui kurjasti manitseb

"Mida sa halised, kaebled ja kahetsed?

Armasta, naera ja õnnelik ole.

Siis kurbusel su elus enam ruumi ei ole!"

*

Kell saab üks öösel, voodi juba soe,

oma tekile-padjale kaissu ma poen

...rõõmus linnulaul endiselt toeks.

_

_

_

ÄRA ENAM MÕTLE

_

*

Linnulaul ja puude varjud,

teisel kaldal titt see karjub.

Istun, ümberringi käbid,

kõrval koerad, täitsa läbi.

*

Selja taga vana tamm,

lõputu on selle ramm.

Tänutunne valdab mind,

rõõmu, kurbust täis on rind.

*

Linnud elu tähistavad,

imekaunilt kädistavad.

Vaatan, vapralt ronib puuk,

suureks läeb mu silmaluuk.

*

Mets on tegelasi täis,

maal ja õhus - elu käib.

Päiksekiir, see õrnalt paitab

"Ära enam mõtle, aitab!"