Peaaegu

suvi on peaaegu käes
kool ja seega ka mu õpetaja karjäär on peaaegu läbi
mu tuba on peaaegu korras
ahju tagune on peaaegu krohvitud
ma sain selle käigus peaaegu aru, kuidas krohvimine käib :)
sauna nautisin peaaegu täiel rinnal
käisin peaaegu 3x ujumas
e-kooli dokumentatsiooni sain just praegu peaaegu korda
olen sel nädalal peaaegu 3 raamatut läbi lugenud (tõsi, ei ole väga paksud teised:)
Kihnu ekskursiooni asju olen peaaegu pakkima hakanud
... homme kell 12:30 hakkab meie autode rong Munalaiu poole kulgema, ilm peaks prognoosi kohaselt peaaegu ilus olema !
Ma nüüd magama ... peaaegu :DDD

õpetaja

Tegelen viimaste tööde ette valmistamisega, et selle õppeaasta otsad kokku tõmmata. Peaaegu sama aja võtab hetkel ka oma klassi juhatamine - nendega juba igav ei ole, pidevalt on mingi jama :)))
Tegelt teen siin suures osas ka asju, mida neile juba ammu lubanud olen.
Nii panin lõpuks ometi meie klassi blogisse üles paar kuud tagasi tehtud klassiõhtu fotod.
Lisaks tegelen klassiekskursiooni korraldamisega, et mis ja kuidas?
*
Kõige rohkem olen aga "hõivatud" kalendrisse vaatamise ja päevade lugemisega, kuna sisuliselt seisan õpetajana klassi ees veel vaid 9 koolipäeva !
Neist teen tõsiselt tööd veel ainult selle nädala 3 päeva + osa nädalavahetusest, mil peagi toimuvate testide hunniku ära parandan.
Mida see päevade lugemine annab?
Mida ma nii väga ootan?
Kas seda, et peale kooli lõppu pole enam mitte midagi oodata või ???
*
Kui välja arvata seik, et laupäeval käisin TLNs koolikokkutulekul, on muu isiklik elu "ON HOLD" reziimil :D
Meie lennust oli kohal 8 inimest.
Kui klassijuhatajad Anu ja Deivi laste kohta küsisid, et kellel juba on, siis raputasid kõik 8 kohalolnut pead ja tegid nalja, et need, kellel lapsed on, on lastega kodus :))) Kusjuures see ongi peaaegu tõsi, kuna suuremal osal on vähemalt 1 laps praeguseks ikka olemas juba - noh, me oleme juba sellises kõrges eas :D - nali naljaks, vahest ple see üldse naljakas tegelt.
Enamik õpetajatest on siiani paigas ja olid ka kohal. Nad ei ole põrmugi muutunud. Kui, siis ainult paremuse poole ... ometi on meie lõpetamisest juba 8 aastat möödas. On ka või ??? Jap, vist küll, vähemalt kalender väidab sedasi :))
*
Kuna olen peale sealset ühikaelu ja Tartust tagasi kolimist enamik aega samas kandis elanud, siis jäid kõik kodud ükshaaval tee peale ette. Seebi, Tondi, Alajaama - tõsi, viimase ette saamiseks tuli paar lisaliigutust teha ... õhtul linnast välja sõites isegi meie kõige ajutisem korter Kivila tänaval.
Lugesin siin just ühel õhtul kokku, et olen peale gümnaasiumi lõpetamist lisaks meie pere kahele kodule, Lopale ja Ristikule, kümnes kohas elanud, nii et kokku kaksteist kodu- mis rohkem, mis vähem ajutine :D asuvad nad viies linnas/kohas ja kolmes erinevas riigis.
Huvitav, kas järgmised 8 aastat tulevad ehk vähe rahulikumad või !? Tahaks loota küll jah :)))
*
Tundub, et lasen õpetajana endale omases stiilis, et kõik asjad viimasel minutil, lõpuni välja.
Kell on 22:21 ja ma pole veel homsete tundide ette valmistamisega pihtagi hakanud.
Hommikul mõtlesin, et võtan kätte ning teen ära, max paar tundi läheb, aga ilm oli liiga ilus ja kõik muud "olulised asjatamised" nagu ujumine, kisselli keetmine, muru niitmine, niisama pleesitamine jms, võtsid terve päeva ära :D

Hooaeg on käes

Soojade suviste ilmade hooaeg
Murukasvamise hooaeg
Muruniitmise hooaeg
Kevadiste äikesevihmade hooaeg
Ujumise hooaeg
Paljajalu käimise hooaeg
Hommikune tiigiskäimise hooaeg
Kasvuhoones müttamise hooaeg
Lõputu linnulaulu hooaeg
Valgete õhtute hooaeg
*
Kuigi see on vist nats põgenemine iseenda eest, olen püüdnud end tegevuses ja seltskonnas hoida. Tegelt tean, et just need vaikuse tunnid iseendaga on need, mida kõige rohkem vajan, sest need otsused (suhe, töö- ja elukoht), mis mõistuse tasandil vastu olen võtnud, oleks vaja enda seest "läbi lasta" ja vaadata, mis tunne tuleb - kõlab kenasti ju, iseasi, kui osav selles olen:) ent annan endale täielikult aru, et edaspidise osas on headel mõtetel vaid üks osa, ülejäänu moodustab see "miski muu" ?!!
Sain just mõni hetk tagasi selle aasta esimesed tomati- ja paprikataimed kasvuhoonesse istutatud. Juhheiii, midagi reaalset olevikuhetke tegemisest :)) kuigi ka sealjuures meenusid hetked üle-eelmisest kevadest, kui esimest korda tomatitaimede pikivahega silmitsi seisin ning telefonitsi vanaemade käest nõu küsisin :D
Isegi, kui vahest on väga tüütu lisakohustus see kasvuhoonemajandus, on ikka mega hea see aeg, mil enne söögitegemist vaja vaid kauss süles õues üks tiir teha ja ongi olemas:)
*
Olen 3 päeva järjest ujumas käinud, vees tunnen end tõesti hästi, lööb vere käima ja paneb silma särama - veevalaja, äkki seepärast ? On suur vahe, kas hommikune silmadepesu toimub kraanikausis või peale sadat meetrit paljajalu käimist ja tiigivees!
*
Mingist ajast on mul ammu unistus, et ma elan mere või järve ääres. Meie KODUS, mis on ühtlasi loomingumaja, on hea olla ja toimetada.
Kodus, kus esmatähtsad on kallid inimesed meie ümber, on ilus ja hubane.
*
Just selle inimeste osa juures on mul tunne, et olen palju aastaid mööda saatnud, käitudes nagu täielik jäärapea, kes päris suure osa oma elust on sarvedega vastu ühte ja sama puud jooksnud, lootes, et see puu lõpuks ometi muutub.
Noh, et ehk otsustab teises suunas kasvama hakata või muudab oma kasvamise stiili, vahetab liike, kellel kõrval ta kasvab või siis hakkab kohe peaaegu päris uueks puuks !!!
Olen teinud raskeks ja keeruliseks nii enda kui puu elu.
Lisaks oleme teineteise jaoks blokeerinud ka kõik muud variandid - milleks ?
Ei oska vastata muud, kui et ju siis sel hetkel tundus sedasi õige ja ei osanud teisiti:)
*
Praeguse perioodi kohta kehtib otsus lasta puul sedasi olla, nagu ta loomupäraselt siia ilma loodud on.
Ühel päeval tundub see valik ainuõige, teisel hetkel tahaks aga sinna joosta ja öelda:

"Kallis puu, anna mulle andeks, mu otsus lahkuda oli vale!
Sina oled kõik õigesti teinud, ma olen su juures ja su kõrval ning proovin ise muutuda, ennast teises suunas kasvama panna.
Ehk selle kõige tulemusel muutud lõpuks ka sina ning me hakkame teineteisest aru saama ning elu natukenegi sarnasema nurga alt nägema!" ON SEE VÕIMALIK ???
*
Olen ju ka varem mitmeid kordi otsustanud ja siis jälle musta valgeks ning valge mustaks mõelnud ja ümber otsustanud, et mine tea, ehk sel korral on kõik teisiti ... äkki, ehk, võib-olla JA, aga äkki, võib-olla siiski mitte !!???
Jap, I know - what we think we will create :))) Praegu tunnen seda, kuidas vajan hädasti mingit tugipunkti iseenda sees, mis ei kuku ümber ega muuda tuulte puhudes suunda ning mida saan usaldada.

I'm willing to let go. People come into my life at the right time. We share the time we are meant to have together and at the perfect time they leave and I lovingly let go. I release others to experience whatever is meaningful to them and I am free to create that which is meaningful to me. /L. Hay/

Easy, isn't it ! In theory, yes ofcourse - like everything else in life:D
*
Täna õhtul koju jõudes "sattus" (olin just vahetult enne sellest rääkinud:) mu autoraadio juhuslikult lainele, kust tuli korvpalli finaali otseülekanne - uskumatu, mida ühe meeskonna usk ja tahe teha võivad?
Peale seda tuli unejutt - pole niiiii kaua seda laulu kuulnud.
Vihmapiisad langesid esiklaasile.
Auto kõrval murul lamas koer, kes ei väsi kunagi pisiasjade üle rõõmustamast.
Kusagil õue peal toimetas isa.
Vaatasin meie maja rohelist seina, suurt köögiakent, eile niidetud muru ja ükski neist eelpool mainitud asjadest ei tundnud absoluutselt reaalne ?

*
22:36 - õues veel natsa näeb. Olen Torrele tänase jalutuskäigu võlgu. Parem käin ära, muidu need pruunid ja truud silmad vaatavad mind väga pettunud pilguga :)

Merevees

Suviselt soe õhtupoolik mere ääres
Palju vett ja palju päikest
30-40 luike lahesopis ringi ujumas
Taevas nii sini-sinine
Kägu kukkumas, kõik teised linnud segamini valjuhäälselt laulmas
Suur kivi, kuhu otsa viib 5-astmeline redel
Meigo teise kauge kivi otsas silmapiiri lähedal
Pisut märg ja mudane rannajoon, kuhu tossudega sisse vajub
Mis seal ikka, ehk saab ka ilma tossudeta?!
Paljad jalatallad, mis veel kevadiselt õrnad
Merevesi üllatavalt soe
Madal lahesopp, mis kutsub üha kaugemale ja kaugemale
Luiged segamatult oma trajektoori pidi kulgemas
Täielik tuulevaikus, päike endiselt lausa uskumatult soe
Vesi juba põlvini, üles keritud pükste servad märjad
Samas, kellel neid pükse ikka vaja on ???
Mõni hetk ja kõrval olev kivi mu asjadega kaetud
Seljakott, jakk ning püksid - peaaegu kõik, mis seljas/jalas oli - peaaegu :D
Ainult tossud jalas tagasi - peen ja teravate servadega mudas olev kiviklibu !!??
Esimene kord mu elus sedasi mai kuus, peaaegu paljalt ja tossud jalas, merevees kahlata
Olen peaaegu luikedeni jõudnud, nad ei tee mind märkamagi
Kui juba nii kaugele tulnud olen, võiks ehk ujumas ära käia?
Vee sügavust lisandub väga aeglaselt
Puusadeni vees, umbes 10m lähemate luikedeni, viskan end lõpuks merevette
Tossud mu jalas on päris suur ja segav raskus ning muudavad ujumise protsessi naljakaks
Tunne on võimas
Luiged on ilusad
Käime ühes eriti suures ja VIPis majas, mille ehitus on mingil põhjusel toppama jäänud, aga piiramatu fantaasia saab korraks lennata :D
23 km ja tagasi Lopal - kas tõesti selline täielik rahu ja ülim ilu on vaid 17 min autosõidu kaugusel !?
Üks oluline jutuajamine
Lisaks eelnevale tass kuuma nurmenuku teed, soe duss, positiivsed mõtted ning olengi peaaegu uus :)))

01:45 öösel

Täiesti erimoodi laupäev.
Minu elu kolmas kord riigieksamil tarkade komisjoniliikmete laua taga istuda ning meie vastas saalitäit noori inimesi vaadata.
Kirjutamas kirja teemal, kuidas nad soovivad Iirimaale lastelaagrisse tööle minna?
Arutlemas essees selle üle, miks nii paljud noored on stressis ja kuidas sellega toime tulla? Teemad elust enesest või mis ?
*
This is the listening paper of the examination of 2010.
You will hear three different texts and do tasks on all of them.
Turn to task 1
Before you listen. Read the notes below. You will have 45 seconds to do this.
*
Need põgusad pilgud, mis mul esseedele õnnestus visata, tõestavad taaskord seda, et noored on oluliselt teadlikumad ja arukamad, kui me neist sageli eeldame.
See surve, mis eksamite ning kõikvõimalike ja -võimatumate ootustega seoses nendele osaks saab, on ikka päris suur.
Samas nii äge lugeda, kuidas mõni kirjutabki ausalt, et kuna tema elufilosoofia on kõiki asju võimalikult rahulikult võtta ning mitte väga palju õppida ega rabeleda, siis on stress asi, mida ta pole kunagi kogenud ning seepärast ei oska ta ka nõu anda, kuidas sellega toime tulla:)))
Kõrvale on aga kohe tuua kontrast, kus noor kutt juba praegu, 18aastasena, tunnetab, et ilma korraliku auto, maja ja naiseta on ta ühiskonna silmis nobody !!! ...aga selleks, et see korralik auto ja maja muretseda, on vaja päris palju raha, selleks, et oleks päris palju raha, on vaja suht head töökohta, selleks omakorda haridust ning hea hariduse jaoks korralikke riigieksamite tulemusi, nii et ... :D everything is connected indeed.
*
Õhtune Avatari vaatamine pani mõtlema - oluliselt rohkem kui need esseed!? Olen nõus nendega, kes mulle juba mõnda aega väitnud on, et tegu tõsiselt hea filmiga ...

*
Öö on soe ja vaatamata pimedusele laulavad mõned linnud ikka veel. Istusin just T-särgi väel lõkke ääres ning vaatasin tulle. Üks tegevustest, mida võin peaaegu lõputult teha.
*
Veel mõtteid? Muidugi, neid ikka jagub, aga unemati vajutab peagi mu silmakesed kinni.

*
6 päevane koolinädal on ilmselgelt liiga pikk ning kustutab päris ära - mõelda vaid, et vanasti käisid kõik iga nädal laupäevani koolis ja polnud häda midagi.
*
hmmm, selline pooleldi formaalne blaaa-blaaa tuligi, sissekanne about all and nothing, aga vahest on vaja ka seda teha.
Ma tean, et oma mõtlemisega seda ainult võimendan ja juurde tekitan, aga viimased 2 kuud on mul selline paras uneskõndija tunne, et ma nagu oleks ja nagu ei ole ka. Eelmine nädal oli üle pika aja mõni päev, kus ühendus endaga justkui taastus ning tundsin, et elan ja hingan ning oli tahtmine midagi teha ja toimetada - ülejäänud aja on valdav kaalutu olek, kus puudub aeg ja ruum ... ehhh, minust saaks päris hea filosoof, kes suudab lõputult jahuda teemal, mida võib-olla (tõenäoliselt) olemaski pole :DDD

Noor ja ilus

Kõik on uus siin mai kuus... ei ole praegu võõrkeeles kirjutamise tuju.
Täna on üldse teistmoodi päev uutmoodi meeleolude ja mõtetega. Päris imelik kohe, sest viimasel ajal on elu kugenud pigem sellises automaatses ja suht apaatses rütmis.
*
Meix leidis mingi vana plaadi pealt fotod, mida ma kunagi näinud ei ole - vähemalt ei mäleta küll, et oleksin. See on see digikate ajastu - mingi aeg on klõpsitud fotod, mis seejärel kuhugi arvutisse kausta pandud ning that´s it.
*
Üks selline foto on siinsamas kõrval - minu ülikooli lõpetamine 2005. aastal.
Noh, siis, kui ma veel noor ja ilus olin :))))
Kes ütleb, et me Kadiga ühte nägu pole, silmad peaaegu ühtemoodi ju ...
*
Reede õhtul hakkasin "Meeletu" filmi vaatama ... üle paari aasta uuesti.

"Ma usun, et paljudel on aeg-ajalt tekkinud küsimus, mis kuradi elu ma elan. Minul tekkis ka. Ma olin ju kogu aeg mõelnud, et natuke veel ja siis kohe hakkan ma oma elu elama. Et viin veel selle projekti lõpuni ja siis! Aga mis siis, kui seda “ja siis” ei tulegi? Kui kõik jääbki nii? .. "
*
See JA SIIS ja SIIS - kui tuttavalt see kõlab?
... kui kool saab läbi, siis ...
... kui see lõputöö saab kirjutatud, siis ...
... kui vaid tuleks nädalavahetus, siis ...
... kui ainult tuleks suvi, siis ...
... kui vaid leiaks õige mehe, siis ....
... kui leiaks sellise töö, siis
... kui oleks piisavalt raha, siis ...
... kui vaid oleks piisavalt aega, siis ...
... kui vaid jõuaks juba maale, siis ...
... kui vaid saaks juba tagasi linna, siis ...
... kui poleks nii palju kohustusi, siis ...
... kui vaid ise oleks nii- või naasugune, siis ...
... kui vaid leiaks endas piisavalt motivatsiooni, siis ...

Siis hakkaksin lõpuks sedasi elama, nagu ma tegelikult soovin.
Siis oleksin lõpuks vaba tegema asju, mis mulle tõeliselt meeldivad.
Siis oleksin õnnelik !!!!
*
Been there, done that - don´t believe in this illusion any more :)))