Minu elu kolmas kord riigieksamil tarkade komisjoniliikmete laua taga istuda ning meie vastas saalitäit noori inimesi vaadata.
Kirjutamas kirja teemal, kuidas nad soovivad Iirimaale lastelaagrisse tööle minna?
Arutlemas essees selle üle, miks nii paljud noored on stressis ja kuidas sellega toime tulla? Teemad elust enesest või mis ?
*
This is the listening paper of the examination of 2010.
You will hear three different texts and do tasks on all of them.
Turn to task 1
Before you listen. Read the notes below. You will have 45 seconds to do this.
*
Need põgusad pilgud, mis mul esseedele õnnestus visata, tõestavad taaskord seda, et noored on oluliselt teadlikumad ja arukamad, kui me neist sageli eeldame.
See surve, mis eksamite ning kõikvõimalike ja -võimatumate ootustega seoses nendele osaks saab, on ikka päris suur.
Samas nii äge lugeda, kuidas mõni kirjutabki ausalt, et kuna tema elufilosoofia on kõiki asju võimalikult rahulikult võtta ning mitte väga palju õppida ega rabeleda, siis on stress asi, mida ta pole kunagi kogenud ning seepärast ei oska ta ka nõu anda, kuidas sellega toime tulla:)))
Kõrvale on aga kohe tuua kontrast, kus noor kutt juba praegu, 18aastasena, tunnetab, et ilma korraliku auto, maja ja naiseta on ta ühiskonna silmis nobody !!! ...aga selleks, et see korralik auto ja maja muretseda, on vaja päris palju raha, selleks, et oleks päris palju raha, on vaja suht head töökohta, selleks omakorda haridust ning hea hariduse jaoks korralikke riigieksamite tulemusi, nii et ... :D everything is connected indeed.
*
Õhtune Avatari vaatamine pani mõtlema - oluliselt rohkem kui need esseed!? Olen nõus nendega, kes mulle juba mõnda aega väitnud on, et tegu tõsiselt hea filmiga ...
*
Öö on soe ja vaatamata pimedusele laulavad mõned linnud ikka veel. Istusin just T-särgi väel lõkke ääres ning vaatasin tulle. Üks tegevustest, mida võin peaaegu lõputult teha.
*
Veel mõtteid? Muidugi, neid ikka jagub, aga unemati vajutab peagi mu silmakesed kinni.
*Öö on soe ja vaatamata pimedusele laulavad mõned linnud ikka veel. Istusin just T-särgi väel lõkke ääres ning vaatasin tulle. Üks tegevustest, mida võin peaaegu lõputult teha.
*
Veel mõtteid? Muidugi, neid ikka jagub, aga unemati vajutab peagi mu silmakesed kinni.
6 päevane koolinädal on ilmselgelt liiga pikk ning kustutab päris ära - mõelda vaid, et vanasti käisid kõik iga nädal laupäevani koolis ja polnud häda midagi.
*
hmmm, selline pooleldi formaalne blaaa-blaaa tuligi, sissekanne about all and nothing, aga vahest on vaja ka seda teha.
Ma tean, et oma mõtlemisega seda ainult võimendan ja juurde tekitan, aga viimased 2 kuud on mul selline paras uneskõndija tunne, et ma nagu oleks ja nagu ei ole ka. Eelmine nädal oli üle pika aja mõni päev, kus ühendus endaga justkui taastus ning tundsin, et elan ja hingan ning oli tahtmine midagi teha ja toimetada - ülejäänud aja on valdav kaalutu olek, kus puudub aeg ja ruum ... ehhh, minust saaks päris hea filosoof, kes suudab lõputult jahuda teemal, mida võib-olla (tõenäoliselt) olemaski pole :DDD
No comments:
Post a Comment