Hooaeg on käes

Soojade suviste ilmade hooaeg
Murukasvamise hooaeg
Muruniitmise hooaeg
Kevadiste äikesevihmade hooaeg
Ujumise hooaeg
Paljajalu käimise hooaeg
Hommikune tiigiskäimise hooaeg
Kasvuhoones müttamise hooaeg
Lõputu linnulaulu hooaeg
Valgete õhtute hooaeg
*
Kuigi see on vist nats põgenemine iseenda eest, olen püüdnud end tegevuses ja seltskonnas hoida. Tegelt tean, et just need vaikuse tunnid iseendaga on need, mida kõige rohkem vajan, sest need otsused (suhe, töö- ja elukoht), mis mõistuse tasandil vastu olen võtnud, oleks vaja enda seest "läbi lasta" ja vaadata, mis tunne tuleb - kõlab kenasti ju, iseasi, kui osav selles olen:) ent annan endale täielikult aru, et edaspidise osas on headel mõtetel vaid üks osa, ülejäänu moodustab see "miski muu" ?!!
Sain just mõni hetk tagasi selle aasta esimesed tomati- ja paprikataimed kasvuhoonesse istutatud. Juhheiii, midagi reaalset olevikuhetke tegemisest :)) kuigi ka sealjuures meenusid hetked üle-eelmisest kevadest, kui esimest korda tomatitaimede pikivahega silmitsi seisin ning telefonitsi vanaemade käest nõu küsisin :D
Isegi, kui vahest on väga tüütu lisakohustus see kasvuhoonemajandus, on ikka mega hea see aeg, mil enne söögitegemist vaja vaid kauss süles õues üks tiir teha ja ongi olemas:)
*
Olen 3 päeva järjest ujumas käinud, vees tunnen end tõesti hästi, lööb vere käima ja paneb silma särama - veevalaja, äkki seepärast ? On suur vahe, kas hommikune silmadepesu toimub kraanikausis või peale sadat meetrit paljajalu käimist ja tiigivees!
*
Mingist ajast on mul ammu unistus, et ma elan mere või järve ääres. Meie KODUS, mis on ühtlasi loomingumaja, on hea olla ja toimetada.
Kodus, kus esmatähtsad on kallid inimesed meie ümber, on ilus ja hubane.
*
Just selle inimeste osa juures on mul tunne, et olen palju aastaid mööda saatnud, käitudes nagu täielik jäärapea, kes päris suure osa oma elust on sarvedega vastu ühte ja sama puud jooksnud, lootes, et see puu lõpuks ometi muutub.
Noh, et ehk otsustab teises suunas kasvama hakata või muudab oma kasvamise stiili, vahetab liike, kellel kõrval ta kasvab või siis hakkab kohe peaaegu päris uueks puuks !!!
Olen teinud raskeks ja keeruliseks nii enda kui puu elu.
Lisaks oleme teineteise jaoks blokeerinud ka kõik muud variandid - milleks ?
Ei oska vastata muud, kui et ju siis sel hetkel tundus sedasi õige ja ei osanud teisiti:)
*
Praeguse perioodi kohta kehtib otsus lasta puul sedasi olla, nagu ta loomupäraselt siia ilma loodud on.
Ühel päeval tundub see valik ainuõige, teisel hetkel tahaks aga sinna joosta ja öelda:

"Kallis puu, anna mulle andeks, mu otsus lahkuda oli vale!
Sina oled kõik õigesti teinud, ma olen su juures ja su kõrval ning proovin ise muutuda, ennast teises suunas kasvama panna.
Ehk selle kõige tulemusel muutud lõpuks ka sina ning me hakkame teineteisest aru saama ning elu natukenegi sarnasema nurga alt nägema!" ON SEE VÕIMALIK ???
*
Olen ju ka varem mitmeid kordi otsustanud ja siis jälle musta valgeks ning valge mustaks mõelnud ja ümber otsustanud, et mine tea, ehk sel korral on kõik teisiti ... äkki, ehk, võib-olla JA, aga äkki, võib-olla siiski mitte !!???
Jap, I know - what we think we will create :))) Praegu tunnen seda, kuidas vajan hädasti mingit tugipunkti iseenda sees, mis ei kuku ümber ega muuda tuulte puhudes suunda ning mida saan usaldada.

I'm willing to let go. People come into my life at the right time. We share the time we are meant to have together and at the perfect time they leave and I lovingly let go. I release others to experience whatever is meaningful to them and I am free to create that which is meaningful to me. /L. Hay/

Easy, isn't it ! In theory, yes ofcourse - like everything else in life:D
*
Täna õhtul koju jõudes "sattus" (olin just vahetult enne sellest rääkinud:) mu autoraadio juhuslikult lainele, kust tuli korvpalli finaali otseülekanne - uskumatu, mida ühe meeskonna usk ja tahe teha võivad?
Peale seda tuli unejutt - pole niiiii kaua seda laulu kuulnud.
Vihmapiisad langesid esiklaasile.
Auto kõrval murul lamas koer, kes ei väsi kunagi pisiasjade üle rõõmustamast.
Kusagil õue peal toimetas isa.
Vaatasin meie maja rohelist seina, suurt köögiakent, eile niidetud muru ja ükski neist eelpool mainitud asjadest ei tundnud absoluutselt reaalne ?

*
22:36 - õues veel natsa näeb. Olen Torrele tänase jalutuskäigu võlgu. Parem käin ära, muidu need pruunid ja truud silmad vaatavad mind väga pettunud pilguga :)