Kutsumus ~ The Calling

Your calling is:

Influence The World

You have big ambitions and you're not gonna go through life by merely existing. You will make an impact and a dent in the world. Your passions will lead you to make the world a better place!

What is your calling? You can test it here :) 

Täna valmis järjekordne foto. Seejuures oli mulle abiks Ukraina tüdruk Katia, kes paigutas teksti kivi peale niimoodi, et väike taimekene, mis katedraali suunas püüdleb, paremini välja paistaks. Aitäh, Katia :)

~
Today is the day of another photo. I was helped by the Ukrainan girl Katia, who took care of fitting the text in the best possible way to let the small plant, which is reaching towards the catherdal, to be as visible as possible. Thank you, Katia :)

Ja minut tagasi, sest ega ma ju ei märka viimasel ajal normaalsel ajal magama minna, valmis veel üks meistriteos. Jalad on minu omad, kuid see mõte kuulub Ameerikast pärit palverändurile, kel nimeks Ben.
~
And a minute ago, as recently I have the tendency to stay awake late and do stuff, another photo appeared. The feet are mine, but the sentence belongs to the American pilgrim called Ben.

*
Lisaks vaatasin täna Marko saadetud videod. 
"Kui väga tahta, saab kõike!"  

Jah, absoluutselt nõus, kuid teades, et kõike saab, tekib küsimus, et mida siis lõppkokkuvõttes ikkagi tahta ;)
Heh, seepeale meenusid mulle minu kunagi ammu-ammu kirjutatud read:
"Mida teha,
kuhu minna, 
tahaks sinna, 
sinna, 
sinna ... " 
Keegi kunagi kusagil tõi hea võrdluse, et kui vanasti oli probleemiks see, et tuhande inimese kohta oli üks võimalus, siis nüüd on probleemi (õigemini dilemma) olemus vastupidine - igaühel on tuhat võimalust :)


PS! ja see on  lihtsalt üks lahe sõnum, mille otsa "juhuslikult" komistasin.
~ And this is just a nice message, I found "by accident".

Õnn ~ Happiness

"Täpselt aasta tagasi sel maikuu päeval ilmus minu "Maa saab taevani". Nõnda tähistab see pisike tükike minust oma esimest sünnipäeva! Ja ikka on teil võimalik see soovi korral endale üles otsida ja kuulamiseks võtta! 
Mina olen mõnda aega ära. Loomas kõige suuremat, mida selles elus luua võib. Ja kord tulen tagasi ja laulan teile taas..
ja eks näis, mis tükid minust siis pudenevad. Eks näis!

Seniks, jääge alles!
Ja mina tänan!
Teie Mari."

Hakkama sain ~ I made it :)

Pilt ja sõna koos, teineteist toetamas.

Mässasin, mis ma mässasin, kuid hakkama sain.

Täiesti ise ja omal käel, algusest lõpuni, esimest korda elus ;) 

~
The picture and message together, supporting each other.
As it was the first time in my life to do anything like that,
it took me a while, but I managed ;)

Uuemad kujundused, mis iseloomustavad meie EVS projekti
"Culture on the Way", on leitavad siit :) 

Homme ~ Tomorrow

"Homme ütleb mulle homme, mida homme minust tahab." 
Need on sõnad, mis Vahur Kersna oma Haapsalus toimunud raamatuesitlusel kunagi ütles.

"Tomorrow will let me know tomorrow what it wants from me."
~V.Kersna~

Iga päevaga natukene paremaks - iseendast.

Iga päevaga sammukene lähemale - iseendale.

Üks samm korraga.

Üks päev korraga.

   ...lihtne ;) 

~
Becoming bit better every day - compared to myself.
Stepping closer - to myself.
One step at a time.
One day at a time.
...simple ;) 

Ja ta läkski ... ~ And off he went ...

Väikene logiraamat: valikulised väljavõtted Meigo blogist, mis avavad pisut tema "üleöö" tehtud otsuse tagamaid :)

2. jaanuar 2014

Tundub
Tundub parem austada, kui olla austatud

Parem tänada, kui olla tänatud
Parem armastada, kui olla armastud
Parem imetleda, kui olla imetletud
Parem õppida, kui õpetada

13. jaanuar 

Ring 

"Astu välja ajaringist ning sisene armastuse ringi."

"Step out of the circle of time and into the circle of love."

~Rumi (1207-1272)~ 

15. veebruar 
Kaks asja

"Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, 

üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: 

tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". 

~ Immanuel Kant (1724-1804)~

1. märts

Teel

Tee lihtsuse, kerguse, ühtsuse, ilu, rõõmu, rahu suunas võib kulgeda läbi 

keerulisuste, raskuste, mitmuste, koleduste, rõõmutuste, rahutuste.

18. märts
Üks  
Suur kosmos ja väike mina
väike mina suures kosmoses
suur kosmos väikeses minus
väike mina ning suur kosmos

Universaalselt personaalne
personaalselt universaalne
universaalselt universaalne
personaalselt personaalne

25. märts

Parim

Miks mitte mõelda oma parim?
Miks mitte öelda oma parim?
Miks mitte teha, luua, soovida,
olla oma parim?
Anda oma parim nüüd, ikka ja koguaeg?
No miks mitte?

6. aprill

Imetlusest
Jumal tänatud,

et jagub imelisi inimesi ja nende loomingut
ning teisi olendeid ja looduseimesid
ja universaalseid väärtusi, (printsiipe)
mida imetleda!
Kuna olla kinni
pimedalt pimestavas eneseimetluses
on küll päris kohutav minu arust.

10. aprill

Imeline
Milline imeline universum!?!

Suurem ja sügavam, kui endale eales suudaksin ette kujutada!
Soovingi vähem kujutada, 
rohkem kuulata, vaadata
kuulda ja näha.

22. aprill

Aga mis siis, kui...

Lugesin just ühte artiklit ja vaatasin lühikest videod Kanada mehest Jean Beliveau´st. Beliveau jalutas järjest 11 aastat, 75 000 km läbi 64 erineva riigi, viibides 1600 perekonnas.Ja väike rändur minus (kes on viibinud kõigest 25 erinevas riigis ja vähem kui kümnes erinevas perekonnas) tõstis minus pea ja mõtles - hmm, mis siis, kui ... ?

6. mai

Francis Chichester

27. augustil 1966. aastal alustas Francis Chichester 64 aastaselt soolopurjetamist ümber maakera Inglismaalt Plymouthist.

9 kuud ja üks päev ning 29 630 miili hiljem maabus Chichester taas Plymounthis
28. mail 1967, olles purjetanud üksinda ümber maailma kiiremini, kui keegi ühelgi väikesel alusel enne teda.
Järgnevalt mõned lõigud Francis Chichester'i raamatust "Üksinda ümber maailma""Eesti Raamat" 1973   ...  

TÄNA, 20. mail 2014, 

asus Meigo Märk, 

kel vanust täpselt 24. aastat ja 3 kuud, 

teele.

Kuhu täpselt ja kui kauaks, eks seda kõike näitab aeg, kuid esialgne plaan lööb kergelt hinge kinni - seda mitte temal endal, vaid meil kui kõrvalseisjatel ;)

Olen Uuesauna talu ja otsin endale Meigo äraolekul häid ja armastavaid kaaslasi :))

Üürile anda talu Läänemaal Lihula vallas.
Seoses asumisega ümber maakera reisile, annan üürile pikemaks ajaks talu Läänemaal Lihula vallas Alaküla külas. Katastritunnus 41101:002:0342. Maa pindala 0,85 ha. 


Uuesauna talu asub 300 m kaugusel Tuudi jõest metsa sees (naabreid ei paista).
Hästi säilinud peamaja palgid on kokku laotud 1924. aastal.
Siseruumis puuduvad vaheseinad, ruumi kogu pindala 62,6 m2 on jaotatud kaheks - köök 30,6m2 ja elutuba 32 m2.
Talus puudub elekter!
Peamaja läheduses asuvad puukuur, kaev, kiletamist vajav kasvuhoone, põllulapp, väike tiik, kuivkäimla, suur lõkkeplats, 2 grillipaika, 7 õuna - ja 2 pirnipuud, mitmed marjapõõsad, arooniapuu.
Majas on korralik ahi ja pliit, mööbel, klaver. 
Võimalik elada ka kogu talve.

Talus on sündinud ja elab 1 aasta ja 11 kuu vanune emane üleni lumivalge karvaga kass, kes võiks jääda paigale. Koht sobib hästi inimesele, kellele meeldib looduslähedus, üksindus, vaikus, lihtsad talutööd. Noored naabrid on ülimalt abivalmid!
Üür 60 eurot kuus.
Alusta järgmist eluperioodi maal kevadises looduses!
Fotod
Info 56179798 või meigo@post.com



Minu kui vanema õe kommentaar oli selline:

Lugesin Su blogist seda ümbermaailma reisi osa ...ja mõtlen, et huvitav, kas ja kui paljud asjad juhtuvad "kogemata" ja kui paljud neist ongi juba ammu enne meie nendest teadlikuks saamist mõeldud juhtuma. 
Kui too raamat "Üksinda ümber maailma" Haapsalus tasuta raamatute laadal mulle silma jäi, ei osanud ma uneski näha, et ühel päeval tsiteerid sealt mingit osa ning asud teele, et kohe päris päriselt lähedki. 
Samas, kuigi ma usun ja tean, et oled selleks rohkem kui võimeline ning ma ei kahtle hetkekski, et Elu kannab Sind meeleldi kätel ja kõik inglid kõnnivad koos Sinuga, soovin Sulle südamele panna, et nii, nagu Sul oli õigus ja vabadus otsustada, et jah, see on praegu SEE ...on Sul alati, iga kell, kas peale kuud, aastat või viit aastat õigus ümber mõelda ja uuesti otsustada. 

Kas jätkata retke või mitte - see polnud nüüd minuarust enam küsimus.
Maie Casey, kahtlemata meie sajandi üks tähelepanuväärsemaid naisi, ütles :
"Päh! Ärge võtke südamesse, mida ajalehed kirjutavad või inimesed räägivad. 
Minge oma teed edasi!"
Lugesin seda rida ja minu meelest on sel, nagu kõigel, mitu tähendust - üks võimalik viis seda tõlgendada on vaadata seda retke kui ette võetud marsuuti, teine võimalus vaadata oma Elu teed kui retke ning vahest tähendab selle retke jätkamine mõne teise retke muutmist, asendamist, uuendamist jne jne ...ühesõnaga, saad aru küll. 
Sama on selle teemantite mõistujutuga, kus maha müüdud talu alt avastati teemantide maardla, samal ajal kui mees oli läinud suure ilma teemanteid kaevandama ning õnne otsima. 
Korraks tekitas see minus tunde, et no nii, ei ole siin enam mingit mööda ilma jooksmist, kohe marss koju, teisalt sain aru, et igaühe teemantide maardla on just seal, kus iganes ta parasjagu on, kuid teemantide probleem on selles, et lihvimata teemant on nagu tavaline kivi ... heh, jne jne, saad aru küll, kuhu mu jutt tüürib ;)

Teisalt jällegi, selline asi kas osaliselt või täielikult läbi teha, see on kindlasti SUPER kogemus, mida pole võimalik sõnadesse panna ....mul on siiani meeles polaarränduri Timo olek, jutt ja väärikus ...temast õhkust midagi, mis pani inimesed otseses mõttes teda nõiutult kuulama, selline austus, aukartus ja aupaklikkus. 

Peale kõige välise on ka inimeses endas rohkesti valgeid laike, mis avastamist ootavad. Neid saab tundma õppida kasvõi hetkeks igapäeva mugavusest välja tulles. Oma sisemaailma ja piiride avastamine ning hirmude alistamine jääb alati igaühe isiklikult rännakuks omaenese läbi uurimata aladele. Ei leidu ühtki maadeavastajat, kes selle töö meie eest ära teeks.
Kirjeldamatu on see erutus, mis kaasneb, kui astume vastu senitundmatule, piilume teisele poole tuttava maailma horisonti ja vaatame silma omaenese hirmudele, mitte miski ei asenda ega muuda isiklikku kogemust. 
~Timo Palo~

Kallistan kõvasti ja tea, et oled juba praegu, kui Sa pole veel kuhugi läinud, minu sees midagi muutunud - ei oska seda kirjeldada, kuid praegu on mul üle keha külmavärinad ning silmad vees, aga see pole mitte hirm, ei, tegelt on see hirm, see on hirm selle ees, et milleks me inimestena tegelikult võimelised oleme???!!!!
Teisalt meenus mulle lambist lause, mille Laura mulle kunagi saatis:
"Kui miski ei ole tähtis ja miski ei ole ju tähtis, on just need kõige väiksemad asjad kõige tähtsamad!" 
Et selline, pisut sürr lause, mis end ei-kusagilt ilmutas.

Minu korterinaabril on randmel tätoveering.
Always together,
never apart.
Maybe in distance

but never in heart.

Armastan ja olen õnnelik, et oleme alati koos ;)

Alati koos ~ Always together

Olen õnnelik ja tänulik, et igaüks meist on just täpselt selline nagu ta on ning et meie perekond on just selline, nagu ta on -  ilmselge, et elame mingis täiesti omaette müsteeriumis, mis ei allu sotsiaalsetele normidele ega tavadele, kuid samas oleme alati KOOS ja teineteise jaoks OLEMAS ning see on suurim väärtus üleüldse!

Eile õhtul, kui Skype´is "pere konverentsikõnet" pidasime ning üle pika aja kõigi häält kuulsin, sain veelkord kinnitust, et olgu meie vahel kuitahes palju kilomeetreid, kuid vähemalt seni, kuni meie asukohaks on planeet Maa, pole kaugeid vahemaid ega emotsionaalset distantsi olemas.  

Kui midagi on päris päriselt PÄRIS, ulatub see õnneks kõikjale ;)
Kehtib nii Perekonna, Armastuse kui Sõpruse kohta.
Päriselt päris. 
Päris päriselt.

Lugesin kunagi kusagilt, et meil on bioloogiline perekond ja siis Elu jooksul tekib üldjuhul lisaks spirituaalne perekond, kuhu kuuluvad mõttekaaslased ning sõbrad, kellega jagame sarnaseid väärtusi ning hoiakuid - nendega koos saame olla, kes me tegelikult oleme ning jagada kõike, mis peas ja südames toimub.
Usun, et see, kui need kaks, bioloogiline ja spirituaalne, on kaks ühes, on ülimalt suur luksus ja privileeg.
A  I   T  Ä  H  !

Always together,
never apart.
Maybe in distance, 

but never in heart.

Saagem koos vanaks ~ Let´s grow old together

Tule, mu kallis... ~ Come, my darling...

Mis sest, et jalad need enam nii hästi ei kanna. 
Mis sest, et nägemine pole enam see, mis ta oli. 
Mis sest, et praeguseks me juuksed on hallid.
Mis sest, et noorus on läinud oma teed.
Sel pole tähtsust, sest kõige olulisem on alles -
Sina oled mu kõrval endiselt olemas :) 

~

No matter the feet don´t carry as they used to.

No matter the eye-sight no more is the sharpest.

No matter by now our hair is gray.

No matter our youth is gone.

None of this matters as the most important is here -

you´re still beside me :)

Kõnnime seda rada koos ~ Let´s walk this path together

Lisaks sellele, et mulle meeldib vaadata palverändureid, kes Santiagosse saabuvad, pakub mulle viimasel ajal sama suurt rõõmu ja naudingut siinsete vanapaaride jälgimine.

See, kui palju siin on hallipäiseid naerusuid, kes käsikäes jalutavad, on hämmastav!

Jah, kindlasti on osa neist turistid ning eks selles vanuses minnakse ilmselt koos reisima ainult siis, kui omavahel super kenasti läbi saadakse, kuid suur hulk on kohe päris kindlasti kohalikud.

Koos, käest kinni või teineteisel ümbert kinni hoides, minnakse kirikusse, poodi, niisama kõndima - üliarmas vaatepilt, mis teeb südame soojaks ja paneb kusagil sügaval sisemuses midagi heledalt helisema :) 

Las ma vaatan! ~ Let me have a look!

Saagem koos vanaks ~ Let´s grow old together

Kodune ülesanne ~ Homework

Meie selle nädala kodune ülesanne nägi välja selline. 

~ 

Our homework for this week looked like this. 

Could you please send to me some pictures of your face (funny if possible) with a white background if possible, but in each picture you should look to a different place (right, left, down, up and also diagonal down/up/right/left). 

See the example below:

Ja tulemus on siin.   

~
And the result looks like that. 

Ootan põnevusega, milline näeb välja lõppversioon, kus kogu tiimi fotod koos.
~

Looking forward to see the final version with photos of the whole team.

Katedraal ~ The Cathedral

Calician Tourism Office

Praeguseks olen vist juba enam vähem kohanenud ja pea, mis oli mõneks ajaks päris sassis, hakkab vaikselt klaarimaks saama. Kuigi olen veel nii Santiago kui hispaania keele osas suhteliselt rumal ja täielik algaja, on progress siiski märgatav - 3 nädalat tagasi tegin ise oma esimesed sammud siin linnas ning praegu töötan turismiinfopunktis.
Kuigi praegu on veel madalhooaeg, käib meie juurest läbi keskmiselt 800-1000 inimest päevast, ja lisaks minule on korraga tööl veel 5 inimest. Eks see on ka ainus põhjus, kuidas saan endale sellist luksust, et nii kohe seal tööle hakkasin, lubada - kui ma midagi ei tea, siis teised aitavad - teamwork, mis muud!

Olen siin olles ikka ja jälle kinnitust saanud, kui väga armastan sellist tööd, kus mu peamine ülesanne on inimestega juttu rääkida ... ja kui nendest inimestest enamik on naerusuised palverändurid, kes Camino de Santiago läbi kõndinud ja lõpuks sihtpunkti jõudnud, siis mida enamat veel tahta. Peale iga inimesega vestlemist märgime statistika mõttes üles tema päritolumaa. Päeva jooksul tuleb kokku umbes 30-40 erinevat riiki, nii et jah, päris mitmekesine ning kirju see siinne olemine.

Lisaks, kuna kogu Santiago elu käib katedraali ümber ja siinsel kirikul on igas mõttes kandev ja ülioluline roll, olen ka mina peaaegu iga päev kirikus käinud. Ok, ei, nüüd ma valetan, päris iga päev ei ole, kuid ütleme, et üle päeva või nii, sest kuigi käin sealt peaaegu iga päev mööda ja/või istun korraks kusagil seal kõrval, vastas või lähedal, ei lähe ma mitte alati uksest sisse.

Butafumeiro = smoke expeller. Photo from Storiesintrees

Samamoodi, nagu palverännak ei ole tänapäeval enam traditsioonilises mõttes palverännak, vaid paljude jaoks pigem spirituaalne teekond iseendani või niisama, pisut ekstreemsem, rändamise viis, on ka kirikul siin pisut teine ja oluliselt laiem tähendus.
Usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et Santiago katedraal on justkui läbikäiguhoov ja seda selle sõna kõige otsesemas ning parimas võimalikus tähenduses. Et kui on pisut aega üle, lähen vaatan, mis kirikus toimub või et, tahaks korra niisama rahulikult olla, astun kirikust läbi. 
Tõsi, see inimeste mass, kes sealt igapäevaselt läbi käib, moodustub suures osas turistidest (palverändurid + kõik teised), kuid suur osa on ka kohalikke inimesi.  
Tänase lõunapausi ajal, kui kiriku trepist üles läksin ning seal ühe serva peal istudes kaustikusse mingeid asju kirja panin, tuli mööda treppi, kõvasti vastu käsipuud toetades, üles vanaproua. Näha oli, et käimine oli tal päris vaevaline, kuid see-eest olemine oli silmnähtavalt kerge ning helge. Vaatasin talle otsa ning naeratasin julgustavalt. Ta püüdis mu pilgu kinni ning naeratas vastu, soojalt ja avalalt. Kui ta oli trepist üles jõudnud, jäi hallipäine daam minu juures seisma ja hakkas rääkima. Vot need on hetked, mil soovin, et see hispaania keele õppimine juba vähe kiiremini läheks. Ainus, millest ma aru sain, oli see, et tal on palju aastaid - ta on juba 87 aastane, ja et ta soovib mulle ka palju õnnelikke aastaid!
* Et mis ma teen seal kirikus peaaegu iga päev? Jalutan ringi, imetlen seda suursugust katedraali, vahest kuulan hispaaniakeelset missat või vaatan, kuidas nad butafumeirot lennutavad. Lisaks on see suurepärane koht, kus käia iseendaga ning Jumalaga või nimeta Seda/Teda kuidas iganes soovid, aru pidamas ning juttu ajamas. Vaatamata sellele, et Ta räägib minuga keeles, millest ma veel aru ei saa, puudutavad enamik minu viimase aja arenguid ning avastusi pigem sise- kui välismaailma, nii et mine tea - ehk saan ma tegelikult mingil tasandil isegi aru, kuid veel ei saa aru, et ma aru saan ;)

Muusika ~ The music

The music is all around US, all you have to do is listen.

~filmist "August Rush"~

Tänane päev, nagu tegelikult kõik päevad, mil Santiago vanalinnas ringi kõndida, ja seda teen ma sageli, on olnud täis muusikat. 

See, mis tasemel tänavamuusikuid ja -kunstnikke siin kohtab, on päris jahmatav. Sisuliselt võin uksest välja astuda ning mõne aja pärast, ilma et ma seda kuidagi planeerima või ajastama peaksin, kultuurielamuse võrra rikkamana tagasi tulla.
~
I´m amazed how high is the level of street musicians and artists here in Santiago de Compostale. Basically I can, without any planning in advance, step out from home and come back bit later, being culturally and emotionally fulfilled :)

Lisaks oli käimasoleva Jaapani raames ühes kirikus kontsert "The Road of Hasekura Tsunenaga" , kus Rodrigo Rodríguez esitas jaapani flöödil imetabaseid lugusid.
~
Currently there is a Japanese week in Santiago.

Musikaalsele päevale pani punkti paar tundi tagasi lõppenud Eurovisioon, kus Hispaanial oli Galicia´le väga kohane lugu - "Dancing in the rain".

Lugesin enne tulekut, et siin on vihmane, kuid seda, et siin nii palju sajab ning ka temperatuurid üldse mitte Hispaania moodi pole - ses osas oli mu kodutöö pisut poolik :)

Mis muud elu-olu puudutab, siis need siinoldud kolm nädalat on kulunud kohanemisele ja aru saamisele, mis üldse toimub. Kohe päris tõsiselt, sest see raputus, mille osaliseks ma kogu selle uue info ning teistmoodi kogemuste ülekülluse tulemusel saanud olen, on olnud päris korralik ja pisut põhjalikum, kui ma arvasin.

Just täna, kui peale kontserti kodu poole jalutasin, mõtlesin, kui veider see elu ikka on. Töötan turistiinfopunktis, jagades infot ja vastates küsimustele, kuigi alles kolm nädalat tagasi kõndisin ma ise elus esimest korda mööda neidsamu tänavaid ning otsisin oma hostelit.
Inimene, kes andis mulle kui turistile minu esimese Santiago kaardi ja selgitas, mis kus asub, on nüüd üks minu kümnest kolleegist :)

Lisaks sellele, et mul on tulnud omandada hulk infot, millest hetkel tean vaid hädapärast, on ju veel ka see keele teema.
Ideaalne oleks see, kui valdaksin lisaks nendele keeltele, mida oskan, veel hispaania, prantsuse ja saksa keelt.
Viimase kahe omandamine pole plaanis, hispaania keele (igapäevaeluks vajalikul tasemel) selgeks  saamine aga küll, kuigi ega see päris niisama pole, et voilaa, nüüd õpin ja näed, juba oskangi. 
Tegelikult on ikka päris masendav olla, kui mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Teisalt jällegi, eks see keele puzzle täieneb iga päevaga: sõna sõna haaval, väljend väljendi haaval - küll see arusaamine tuleb, kus ta pääseb.
Nii hea, kui oleks olemas SIM-kaart või mis iganes muu imeline vahend, millega saaks endale uusi keeli sisse kodeerida. Teisalt jällegi, siis jääks lisaks õppimise valule ära ka see võlu ja nauding, mis kogu õppeprotsessiga kaasneb :) 
Tegelikult on ju põnev jälgida, kuidas miski, mis alles hiljuti oli täiesti must auk ning tühi maa, vaikselt arusaadavamaks muutuma hakkab.

*
Siiski, õnneks oli täna see päev, mil sellest üledoosist vaikselt toibuma hakkasin, sest päeva- ja nädalakavad hakkavad vaikselt paika loksuma ning muud asjad ka. Noh sellised elulised, et mis kus asub, kust me süüa ostame, mööda milliseid tänavaid minek on otse, kust ringiga jne.


Selle, Tony joonistatud, draakoni värvimine on meie ühine meistritöö ja meditatsioon ;)
Nimelt, korra nädalas, kui hommikupoole on hispaania keele tund ja mentoriga kohtumine, töötan pärastlõunal noortekeskuses. Nii et jah, olenemata sellest, kus ma olen, tundub, et noortest ei saa ma üle ega ümber ja see on hea tunne -vähemalt midagigi tuttavat siin uues ja võõras riigis :)