Omalooming

Valmistun homseks Noorte Omaloominguõhtuks, kuhu Marika mind esinema kutsus, ja kuigi olen sellise pakkumise üle igati tänulik, mõistan samal ajal, et see pole üldse mitte kerge ülesanne. Ses mõttes, et kuigi omast arust mega loomeinimene :), kes mingitel perioodidel elab ja hingab kirjutamise ning raamatute rütmis, ei ole mul kuigi palju valmisprodukte, mida teistele esitada.

Ma ei saa ju minna ja võtta ette kõik alustatud, poolikud, raamatud, et näete, 6 aastat tagasi hakkasin ma kirjutama sellist asja, seejärel toda teist ning praegu on mul pooleli kaks teost, mille osas ma pole kindel, kas või kuidas edasi ...?!

Ainsad n-ö valmis ja konkreetsed omaloomingu produktid on luuleread, mida pole kuigi palju, kuid vähemalt on nad terviklikud - erinevalt "raamatutest", on neil lisaks algusele ka lõpp olemas :)  

MIDAGI OLLA

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Olid ajad, olid majad, olid helesinised unistused,
olid leidmised, kaotused, kukkumised ja komistused.

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Need kaks rida kui needus mu kannul nüüd käivad,
nii lõputult palju endas kandvat näivad.

"Midagi olla ja midagi suuta,
midagi liikuma panna ja muuta"
Neis kümnes sõnas tundub olevat peidus,
kogu siht ja suund, mis eluteel leidub.

Sest kes ei tahaks olla ja suuta?
Ütleks ära võimalusest midagi liikuma panna ja muuta?
Suutes olla see, kes oleme.
Olles see, kes suudame
saab nii mõndagi
liikuma panna
ja
muuta

(31.03.2011)

ON HETKI
 

On hetki, mil aeg jääb seisma, sest seda pole olemas.
On hetki, mil vahemaad kaovad, sest me kõik oleme üks.

On hetki, mil tänutunne on hinges nii suur, et hingetuks teeb.
On hetki, mil sõnade vägi kahvatub, sest tunnete keelt nad ei tea.

On hetki, mil südamest tulev soov ookeani ja mägede tagant,
on kallim kullast ja maisest varast, sest hinda tal ei ole.

On hetki, mil lahtiste silmade ja avali südamega taevasse vaadates,
kõik avardub ning valgeks lööb, sest sisse tekib ruumi.

On hetki, mil hinges on lõputu hea ja soe,
sest elu võluvägi argipäeva poeb.
(31.03.2011)

MAGIC OF LIFE 


Life is a FAIRYTALE where YOU write the script,
choose the characters without or with wit.
*
Life is a GAME where YOU make your own rules,
having fun surely shouldn´t stop in pre-school.
*
Life is a PARTY with favorite music and people who´re dear,
YOU can always change the CD and choose who appear.
*
Life is a CHOICE and YOU make decisons,
better stand up and get clear with your vision.
*
Life is a MAGIC,
always there to discover,
!!!

(2010)

Tuleb ja läheb

Sõbrad tulevad ja lähevad,
edu tuleb ja läheb,
tervis tuleb ja läheb,
raha tuleb ja läheb,
ent AEG, aeg on ainus, mis ei tule,
sest AEG - tema ainult läheb!
*

Seepärast usu ja usalda.
Kuula ja kuuletu.
Vaata oma silmadega.
Tunneta oma südamega.
*

Mis toimub su elus, su ümber?
Millistes tunnetes kümbled?
Mis on see, mis tõeliselt loeb?
Mille osas igatsus rindu poeb?
*

Pisikene laps on sinu sees,
kord nägu naerul, siis silmad vees.
Tema teab ja tunneb hästi,
seda mis tegelt on vaja, mitte mis kästi.
*

Tema teab, et väline ilme see miskit ei maksa,
tema muretult ainult oma teed mööda tatsaks.
Selle lapse käes on võti, mis keerab,
igat lukku ja südant - seda isegi eemalt.
*

Pisikene laps on sinu sees,
metsik elujõud tal soontes keeb.
Tema lapsesilmad vaatavad su poole üles,
ta laulab, endal pea sinu süles:
*

"Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin.
Elu on lill, mida imetlema tulin.
Elu on armastus, mida jagama tulin.
Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin.

Shalllaaa-laaaa-laaaa....
*

Mis on see, mida on vaja,
et Sulle meelde tuletaksin?
Mis on see, mida sa varem teadsid,
kuid praeguseks unustanud oled?

Küsi, küsi ja las me mõtleme koos.
Shalllaaaa-laaaa-laaaa....
*

Olen küll vaid pisikene laps,
ent pea püsti ja rind ees,
sinuga koos sel eluteed käin!

Shalllaaa-laaaa-laaaa
*

Küsi, küsi, sest koos me teame.
Koos me oskame, koos me saame.

Olen küll vaid pisikene laps,
ent minu usk sinusse on suur.

Olen küll vaid pisikene laps,
ent armastus mu südames on suur.
*

Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin.
Elu on lill, mida imetlema tulin.
Elu on armastus, mida jagama tulin.
Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin.

Shalllaaa-laaaa-laaaa"

(1.05.2012) 

NAGU KASS ÜMBER PALAVA PUDRU

Saller ju laulab, et mõistus on kadund

ja et süda on puru

ja et käid nagu kass ümber palava pudru.

*

Oleks nii hea, kui see oleks vaid laul,

ent tegelt see laialt levinud taud.

Süda ja mõistus. mõistus ja süda,

tahaks ju teada ja osata KUIDAS ?

*

Vahest on tunne, et tuhadeks killuks

katki on hing ja et asju vaid pilluks.

Mõtted need enam ei minule allu,

pigem nad kuhugi mujale kaldu.

*

Kas õigem on nii või parem on naa,

ees haigutab tupik ja kaos ja blaaa.....

Lausa nõme, kuis ingliks sa muutud,

kui veel kaua üksindusega kokku ma puutun.

*

Päev päevalt negatiivne kaob

ja süda taas sinu järele taob.

Ons´ see mõistuse vingerpuss hale

või oli tookord me otsus nii vale?

*

Mõistus on kadund ja süda on puru,

mu enese tunded mind nurka on surund.

Mida nüüd teha ja kuhu võiks minna,

valu ja kahetsus pitsitab rinnas.

*

Kas tõesti vaid ajal see võime nii hea,

anda tagasi rahu ja selge pea?

Tahaks ju väga, et see protsess käiks kähku,

et terveks saaks hing ja et igaüks nähku.

Mõistus on tagasi, süda armastust täis,

küll see kõik kiirelt ja valutult käis.

(2009)

MIKS?

Asjad viltu miks läevad,

valesti minema peavad?

Kõik plaanid ja mõtted,

neil ees on nüüd tõkked.

*

Tahtsime head ja lootsime väga,

sellegipoolest on nüüd vaid suur AGA.

Kogu me elu kukkus kolinal kokku,

et nutust, ei naerust miskit nüüd tolku.

*

Ikka ja jälle peast läbi mul käib.

Kas elu siis ongi vaid pettumust täis?

Kõik oli nii habras

nii kaduv

nii korraks

......
(2009)

LINNUKE

Aken on lahti ja kuigi on öö,

miskit rõõmsat ning siirast kõrvu mul lööb.

On pime ja kõle ning öö mõjub õõnsalt,

linnuke väike see laulab nii rõõmsalt.

*

Ta tähistab elu, ta hääl on täis * SÄRA *

minugi mõtted läevad kurbuselt ära.

*

Miski seal õues justkui kurjasti manitseb

"Mida sa halised, kaebled ja kahetsed?

Armasta, naera ja õnnelik ole.

Siis kurbusel su elus enam ruumi ei ole!"

*

Kell saab üks öösel, voodi juba soe,

oma tekile-padjale kaissu ma poen

...rõõmus linnulaul endiselt toeks.

(2009)

ÄRA ENAM MÕTLE

Linnulaul ja puude varjud,

teisel kaldal titt see karjub.

Istun, ümberringi käbid,

kõrval koerad, täitsa läbi.

*

Selja taga vana tamm,

lõputu on selle ramm.

Tänutunne valdab mind,

rõõmu, kurbust täis on rind.

*

Linnud elu tähistavad,

imekaunilt kädistavad.

Vaatan, vapralt ronib puuk,

suureks läeb mu silmaluuk.

*

Mets on tegelasi täis,

maal ja õhus - elu käib.

Päiksekiir, see õrnalt paitab

"Ära enam mõtle, aitab!"

(2009)

SINU SEES

Olgu jaanipäev või jõul,

vahest ikka haarab õud.

Mida teha, kuhu minna,

tahaks sinna, sinna, sinna ...

*

Hea, kui keegi näitaks teed,

ütleks, kas õige või vale on see.

*

Veits aidata saab sõber, õde,

aga lõpuks lihtne tõde.

*

Kõik on Sinu enda sees,

mida iganes Sa teed :)))

(2010)

NIRVANA

We´re always busy in the middle of something
searching and finding and losing again.

Never ending circle it seems to be,
the minute you feel "i got it!" it´s gone
and the search starts all over again.

Nirvana is a place close to the heaven,
where joy and happiness are waiting for us,
where satisfaction becomes our middle name,
where´s no shadow of anger, despair or fame.

We´re all equal there, like sisters and brothers.
No space for false self which keeps us so covered.

Where is this place? How can we get there?
Why hasn´t no-one mentioned it before?

Because there´s no-one who can take you or show you the way
as the kingdom of Nirvana lies deep within you.

Your own heart is the source of endless joy,
pure intentions unlock the gates and ooo boy...
what a wonderful ride on the river it is
as you´re carried by the power of life downstream.

(31.03.2011)


LITTLE BIT OF SOMETHING ...
 

I´ve got a feeling i want to taste all the tastes,
i want to drink all of the wines and and have a bite of pastries.

Don´t wanna be the person who is happy with this little bit of something.
You know, wanna enjoy as much as i can, little bit of everything.

Because otherwise the same old shit, day after day.
no wonder people grow old fast and become grey.

I don´t want this usual stuff, i can´t see the point.
Ooo my, even the thought of it gives me the headache
and pain in my joints.

No way I´ll be that regular, average person.
living like i´d have some kind of curse on.

One little house, boring job - nice and safe track,
no-no, something more juicy please, with some kind of crack.

I want to try the taste of real life,
to feel the adventures sharp as a knife.

I want to dream, to explore, to have fun,
dance and sing under the sun.

Don´t want to miss out the beauty of living,
don´t believe the theory it`s only in giving.

Special, yes, special is the word i want my life look like,
everything started from friends till the color of a bike.

Want to feel special, look special, do special things,
all could be special what life brings.

Little bit of everything i wanna try out.

I want to go to the million places around the globe,
want to have the most extravagant clothes in my wardrobe.

I want to be fluent in many languages and read all kind of books,
want to be the one always confident when someone looks.

But yes, the books ... you know what i recently started to read,
a bestseller from Coelho, exactly what i need.

Actually, my friend said it`s a MUST for a person like me,
so, i was eager to find out what exactly did he mean.

I read and i read until i got to the page
where all the actions were played in the stage.

But not the stage where characters of the book
but the stage for someone who had my look.

"Try to drink from every cup. All wines should be tasted."
That´s the way to live, not a day should be wasted.

"Choosing a path meant having to miss out on others."
Exactly my thought, don´t even bother.

I read and i read and suddenly, out of the blue.
Tears started to drop into table ... why? Have no clue.

"She wanted to follow all possible paths
and
so ended up following none."

Is it really an option that wanting this little bit of everything,
might end up not getting even this little bit of something?

This little bit of something which I keep refusing to have
...
wow

(2011)

Have you noticed?

Have you noticed how blue the sky is

when you are at piece with yourself.

Have you noticed how bright the sun shines

when you feel the light in your heart.

Have you noticed how dark the clouds are

when you sink in your own despair.

Have you noticed the world full of enemies

when you can not make piece with you.

Have you noticed how hard everything comes

when you don´t follow your calling.

Have you noticed the natural flow of life

when you are the one who you´re meant to be.

Have you noticed that you can be everything,

your worst enemy or your dearest friend.

Have you noticed that there´s no reality

there´s only the meaning you give to it.

Have you noticed ...

... how easy it is to notice

Have you noticed ...

... how rarely we notice though.

 (30.03.2011)

True self

There is this calling, this inner source.

Something which wants to take me along.

But i do not let it as i don´t know the way

"Just trust me, i know" it keeps calling along.

But it doesn´t make sense, like nothing at all.

Still, feel like falling apart when deciding to stay.

"I know why you´re here and what is your task"

How can it possibly,  must be out of my mind.

"Yes, out your mind you´ll find your true self"

Ooo shit, what should i do or where to go.

"What is the worth of being, if you´re not even you?"

Anger and fear are lifting their heads.

What do you mean, what gives you the right.

"You try to make yourself something you´re not"

Can´t you see how hard i´ve been trying

to become who i am and do what i do

"But this is the thing. There´s no-one you need to become.

There´s nothing you have to do. 

You are who you are.

The one you´ve always been.

You can never be less than you are meant to be.

You just need to let yourself keep up with you.

Let yourself go, let go

Let yourself go, let go ..."

But how do i know what will happen to me?

How do you know where will i end up like that?

How do i know i´ll be alright?

"Do you know it now?"

  (30.03.2011)

What´s up ?

What´s up with you my little friend?

Things are not the way  you planned?

Really, it is nice to hear, so, all is back on track again?

You gotta be kidding me, seriously?

I mean, i thought you two were meant to be?

Grew apart, that´s what they all say.

Have you ever thought how it would be other way around?

Funny to even imagine, isn´t it?

I mean, two of you, growing towards each other,

until there´s no me and you, there´s only us.

No space for youself, no topics to talk to

as all is one because you did not grow apart.

You see, you are laughing already, that´s good.

Please promise my friend, before making the move

think at least twice as it´s so damn easy to break.

Break something which took you long time to build.

Also, there´s always the option for "renovation".

You replace this piece here and remove that stain there.

The same old good one but looks like brand new.

Option, ofcourse it´s an option, i´m not kidding here.

Cammoon, let´s have a walk now and talk something light.

So, what´s up with you my little friend?

No-no, i don´t wanna hear what you argued about last night.

Light, i said, light.

Something which feels light to talk and to listen.

Light, i said, light.

  (30.03.2011)

Keep on going ...

"Keep on going, go, go!" i tell to myself.

Holy Christ, i really don´t feel like.

But then what, what will you?

I do not know, i don´t have a clue.

 (30.03.2011)

 

Pretty, pretty please

Please, let us do it together because together, together we are strong.
Please, let´s be behind each other´s back as it will beat the wrong.

Please, let´s encourage each other because it helps our talents to become uncovered.
Please, let´s love each other as we´ll spend the time together one way or another.

Please, let´s be best friends, often being supportive is all what it takes.
Please, let´s be patient and kind with each other as we both make mistakes.

Please, let´s believe into each other because sometimes all we´ve got is belief.
Please, let´s set each other free as the wings of freedom will bring the relief.

Please, my inner self. Please, tell me you forgive I´ve ignored you for a while.
Please, the little child inside me, can you remind me how to play again.

(15.03.2011)

LOVE

So much to give, so much to say.

Love in filling the hearts, the lives.

Love makes us smile and laugh and cry.

Love makes us fall down on our knees and pray

or raise our hands up to the sky and cheer.

Love is driving us crazy and making us wonder.

Love has some magical power which it holds.

The power to dream, to scream, to sing.

Love is the feeling which makes us human.

Which makes us vulnearable, makes us weak

but also powerful beyond imagination.

Love gives us strenght, it gives us hope.

Love is showing the way and is guiding us through, 

through sorrow and joy, through misery and happiness.

Love with no face and with no proper being,

yet it is everything it possibly can.

Love is in words, in music, in the air.

It is all around us, always,

all we need to do is see and feel it.

Love. Can you feel it ?

Love. Do you see it?

Love. Can you make it count?

Love is the power which changes the world.

Love is the power which destroyes and re-unites.

Love is in tears and in passionate kisses.

Love is in pain and in deep gratitude.

Love is something you can easily express

but also something impossible to say out loud.

Love has no color, no shape or meaning,

yet it´s in all colors, shapes and meanings.

Love has no definition which would be clear,

yet it´s clearly in all the definations which exist.

Music is all around us, all you need to do is LISTEN

Love is all around us, all you have to do is to FEEL it.

Can you feel? 

Can you? 

I knew you could ...

Love is in Life and Life is in Love.

There´s no doubt

(3.04.2011)

SIHT vs EESMÄRK
(Loo sisu on pärit vestlusest Sirje Uusbek´iga)

Siht ja eesmärk on kaks erinevat asja, sellest on vaja aru saada ja seda mõista. Kui sa sead endale eemärgi, et ma tahan seda asja saada, näiteks tahan seda doktorikraadi saada, siis sa hakkad ennast piitsutama ja sa ei tunne mõnu protsessist endast. Kui sa siis doktoriks oled saanud ja kaks raamatut valmis kirjutanud, siis noh, kolm päeva sind õnnitletakse, mis siis saab?
Siis paned ruttu uue eesmärgi, sest sa tahad tunnustust – see on enesetõestuse nimel elamine.

Sul on vaja sättida SIHT. Tore oleks, kui see doktrikraad tuleks, ja teha seda sellel alal, mis sind huvitab, et olla protsessis.
Siis ühel hetkel sa mõted, et mul on ükskõik, mis saab, aga see töö on nii põnev, nii huvitav - see on eneseteostuse nimel elamine.
Tuleb sii tulemus aasta või kümne aasta pärast, sul ei ole enam kiiret, sest sa naudid protsessi.

Kui sa oled sihil, on su vaade avaram, sa ei aja ennast taga. Naudid seda, mida sa suunal koged.
Suund on sinu valik ja siis toob elu ka neid juhtumeid, kus näed, issand, ei pidanudki midagi tegema, kõik lahenes ja tulemused tulid "iseenesest". 
Kui sa lähed ainult mõtte ehk ideega ees, siis see ei kanna, siis sa pressid läbi. Kui lähed ainult tundega, siis ei osata sinust alust saada, sest loogiline alus puudub.
Siin maailmas loob uue ainult kaks asja: mõte ja tunne koos.
Inimesed tulevad sinuga kaasa siis, kui sinul on endal hea seda suunda minna.
Kui sul endal on hea ja huvitav ja sa põled. Kui see liikumine inspireerib sind, päevast päeva, tunnist tundi.
Kui sa lähed ainult mõistusega, siis nad ei tule , vaid küsivad:
„Miks ma peaks minema?“
Kui ta tunneb, et sinul on seal hea olla ja põnev ka veel, siis ta tuleb!
Sedasi tekivad kaaslased.
Sedasi tekivad mõttekaaslased.

(2010)

Ainus asi, mis ei muutu

Ainus asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub!

Nii ka selles osas, mis Õhtu-Kallas 15 maja ning mu siinseid tegevusi puudutab.

Õnneks on eksinud kõik need, kes arvasid, et siin majas talvel elada ja olla ei kannata. Tõsi, veetorud on vahepeal saanud 24m pikkuse soojakaabli, et nad ära ei külmuks ning viimase kuu ajaga olen ära kütnud 2 ruumi puid, kuid need kõik on pisiasjad, mis tunduvad igas mõttes täiesti teisejärgulised.

Järg Õhtu-Kallas ja Aino Kallas blogis :)

Olulised tänusõnad

Lahe, kuidas elu ikka ja jälle üllatada suudab!
Tänase õhtu üllatus on siinsamas ...

Perepäeva “Rõõmsad jõulud kõigile” korraldajad tänavad abistajaid

Tegemist on artikliga, mille neile jõulupühade ajal saatsin, kuid kui see järgnevate päevade jooksul ei ilmunud, arvasin, et ju oli kallutatud tekst, liiga hilja peale üritust või mõni kolmas versioon, ning leppisin olukorraga.
Seda suurem oli mu praegune ahhaa-moment, kui "juhuslikult" siiski selle loo otsa sattusin. Parem hilja kui mitte kunagi, nii et SUUR AITÄH Lääne Elu :) 

PS! siin ka mõned fotod

2013 - let´s start over!

Today's the day to forgive whomever we haven't forgiven, and ask forgiveness of whomever we know we should ask it of. It's the only way to truly start over... 
                                                                                                      /Marianne Williamson, an hour ago/

Down here is a picture from "Begin Within" Facebook page - one I really like as it represents the ideas I am happily willing to share and follow :)
New Year = New "rules"

Christmas Reflections

Elan viimasel ajal iseenda jaoks pisut uskumatus ajagraafikus, saades magama alles kahe-kolme paiku öösel. Kuna tundub, et ka järgmine nädal võib vabalt selles rütmis jätkuda, sest mul ei ole ühelgi hommikul kuhugi kiiret, ei sunni ma end ka varem voodisse. Ei, ma ei ole peomutiks hakanud, küll aga spontaanseks tegelaseks, kes tegeleb asjadega suvalistel kellaaegadel. Nii toimus isegi viimane suur koristamine, mille jooksul ma vaibad tuule ja tuisu kätte viisin, öösel kella kahe paiku.
Või kasvõi praegune hetk, mil kohe on kätte jõudmas südaöö ... panin suusapüksid jalga ning lähen vanalinna suurt jõulukuuske imetlema, kuuske ning seda maagilist talve, mis väljas valitseb :)
Lähen vaatama linnaväljaku kuuske, kuigi samal ajal keerlevad peas südamlikud read, mille autoriks Leelo Tungal 

Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.
*

Otsustasin eile, et ei sõida veel kohe maale ära, vaid jään nädalavahetuseks siia. Olen pisut iseenda ja oma ilusa jõulutuledes koduga. Puhkan ja tõmban hinge sellest viimasest kolmekuulisest ülihuvitavast virr-varrist, kus päevad on nädala ja nädalad kuu aja pikkused :)

Meigo arutles oma blogisisssekandes  "Üks asi korraga": Mõistatan, et kuidas küll on võimalik "keskenduda ühele asjale korraga", kui kõik "asjad" on omavahel tihedalt ühendatud, seotud, läbipõimunud, teineteist justkui defineerivad.
Siis võib-olla on võimalik "keskenduda ühele asjale korraga", kui keskenduda kõigele, kogu tervikule korraga.

...mina sellest ka aru ei saa, sest mida aeg edasi, seda enam tundub, et kõik asjad on otseselt või kaudselt teineteisega seotud ning kõik olukorrad viivad varem või hiljem samade inimeste ja kohtadeni jne jne ...kuigi võib ka vabalt olla, et päris nii see ikkagi pole :)
Sellele vaatamata tunnen, kuidas sõnadega tuleb tõepoolest ettevaatlik olla ja soovidega niisamuti - ei olnud see ju üldse väga kaua aega tagasi, kui sotsiaalse arhitekti kui ühe võimaliku tuleviku ameti üle arutlesime, et kes ja kuidas ja mismoodi. Mida iganes see ka täpselt ei tähendaks, tunnen end viimasel ajal kui sotsiaalne arhitekt kes teeb koostööd teiste sotsiaalsete arhitektidega :) Erinevate teemade, inimeste ja olukordade kokkupanemine on nii lahe ning tulemus pahviks lööv.
Kusjuures, kui juba sõnade suurest mõjuvõimust rääkida, siis loodan, et Lääne Elu tänane kirjaviga, kus minule, kui Kristi Mäe´le viidatakse, endast mingeid tulevikuprogramme ei sisalda, kuigi mine tea, mine tea  :D

Praegu olen täitsa niisama, kuid kuna ma pole selles kuigi osav, on see väsitavam, kui too virr-varr, millest ma praegu puhata proovin :D Täiesti absurdne, kuid mis teha.
Mnjah,  niisama olemine, lihtsalt olemas olemine - "tegevused", mida ma endiselt veel hästi ei oska!? Vahest leian end ikka ja uuesti mõttelt, et kas saaks ka teisiti või ongi see minu loomuses, et kui ma midagi teen, siis nii südamest ja jäägitult, et ilma selleta ei saa ega oska. 

A Dreamer

   

Yourself

The reason you are "here" 

is not to be good,

to be perfect,

to be better,

to get stuff done, 

to save the world, 

to save somebody,
to prove something

or to be anything other than

YOURSELF.

That´s all you have to work on, 

that´s all you can do.

But by doing it

all those other things 

will happen anyway
...

-Notes from the Universe-

 ... ja nii ongi  :)
... so true :) 

Maagiline 12.12.12 on läbi.
Palju ärevust tekitav 21.12.12 on peagi käes.
Mida uskuda, mida mitte?
Kas on üldse vaja kedagi või midagi uskuda?
Või on siiski tõsi see, et kõik väline pole absoluutselt oluline, kuna usk ja vastused on nagunii meie endi sees olemas ... ikka ja alati!
Siin on filmi "Kumare" treiler.

 

"Kumare" on film, mis juba suve algusest saadik erinevaid teid pidi ikka ja jälle minuni jõuab, kuid mille vaatamisele seni pihta ei saanud. Nüüd, eile õhtul siis võtsime kätte, ning vaatasime selle ära.
Eestikeelsete subtiitritega täispikk film on saadaval ETV2 kodukal.

Elu, maagiline Elu ...
Inimene, müstiline Inimene ... 
Usk, see kõikse vägevam Usk ...
Kust ta tuleb? 
Kuhu läheb? 
Milles seisneb? 

Põhja-Tallinn "Meil On Aega veel"

Vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel,
kui ei ole siis seda millegi arvelt laename.
Meil on aega veel, meil on aega veel,
kõigil on aega veel.

Asjad võtavad aega alati enne kui nad realiseeruvad
Meil on aega tegelt nagu vanasti, lihtsalt elu on keerukam 

.... 

....

 

Leidsin täna netist ühe noorsootöötatajate koolituse, mis toimub märtsis Iirimaal, Cork´is. Lappan neid igast pakkumisi ju viimasel ajal päris sageli, et Portugal, Leedu, Itaalia, Kreeka jne, aga see oli esimene kord, kui Iirimaa mulle ette jäi.
Mõnus ja soe äratundmine tuletas meelde, kui oluline see maa mulle on.
On see ju koht, kus asub meie pere teine kodu.
Koht, kus elavad kallid inimesed.
Koht, kuhu olen jätnud maha tükikese oma südamest :)
Heh, ei tea, kas julgen sinna uuesti minna, sest viimane kord, kui läksin, jäin pea kaheks aastaks.

In a Course In Miracles we already have a lesson number 361 which means that the 1-year course is almost over. However, it says: "This course is a beginning, not an end" :)

Hallo Kosmos

Hallo Kosmos
Intervjuu Mai-Agate Väljataga´ga

6 kuud

Minul ja Õhtu-Kallas 15 majal on põhjust pidu pidada, kuna täna täitub meil 6 kuud kooselu :) Just nii, täpselt pool aastat on möödas 10. maist, mil esimest korda üle selle maja lävepaku astusin.

On hea ja eriline tunne.
Selg on toetatud vastu sooja ahju, pilk suunatud üle mere, silmapiiri taha.
Meri, meri, meri - kas mul Sinust kunagi ka küllalt saab?
Kas on võimalik Sind liiga kaua ja pikalt vaadata?
Ei usu, et on.
Olla seal, kus olen valinud olla ja teha seda, mida olen valinud teha.
See vist ongi õnn!

Osalesin eile Euroopa Noorte koolitusel ning mida kauem see kestis, seda suuremaks muutus mu enda soov kuhugi taas minna ja midagi teha. Ühesõnaga, olles läinud vastuvõtvate organisatsioonide infopäevale, muutusin ühtäkki ise selleks nooreks, kes tahaks sinna, sinna, sinna ... ?!

Aga ei, sama kiirelt kui see uitmõte tuli, ta ka läks, kuna tegelikult ju tean ja tunnen, et mul on vaja mõneks ajaks paika jääda ning vaadata, kas ja mis siinmail korda saata suudan?
Mida õppida?
Keda tundma saada?
Rääkimata sellest, et mu enda algne missioon ja visioon, miks siia majja üldse tulin, on veel täiesti pooleli.
Lisaks on siin sünnilinnas liiga palju puzzletükke justkui imekombel endale koha leidnud ning üks "kokkusattumus" viib teiseni,  nii et ma ei tea, kas ainult mulle tundub või on see tõesti millegi uue ja olulise algus?
Teisalt, ega siin olemine ja elamine pea ju ärakäimist välistama. Üks konkreetne plaan mul juba peas küpseb. Kuna ma praegu noorte huvikeskuses tööl, tuleb leida lihtsalt võimalused, kuidas seda kõike, mida tahaksin, koos noortega teha  :)

Sattusin vaatama allolevat Eestit tutvustavat videot. Õnneks see ainult kinnitas mu veendumust, et praegusel ajahetkel on mul vaja kodumaal olla ning toimetada.
Kuidas see laul oligi, et ...
"Ilus, ilus, ilus on maa.
Ilus on maa, mida armastan"

Kõrvaltvaataja

Veidrad sünkroonsused ja "kokkusattumised" on viimased ajal saanud nii igapäevasteks nähtusteks, et tunduvad kohati lausa päeva loomuliku osana. Aitäh, aitäh, aitäh!
Elu on toonud hulganisti sündmusi ning uusi inimesi, ootamatuid lahendusi ja teistsuguseid vaatenurki, huvitavaid ja vähem huvitavaid arutelusid. Lisaks on tulnud silmitsi seista ka nii mõnegi "luukere kapist välja" olukorraga, mille jooksul on tulnud endale ausalt silma vaadata ning küsida: "Kristi, mis toimub?"
Siinkohal aitab üldjuhul seesama kurikuulus küsimus, mille James minult kunagi küsis: "Is that the way you want it to be?" Väga lihtne, peaaegu labane lause, kuid ometi nii tol hetkel kui ka edaspidi mind palju aidanud. Ennekõike aidanud julgeda otsustada.

Tajusin hiljuti väga selget erinevust sisemise ja välise rikkuse vahel. Ei hakka üksikasjadesse laskuma, kuid konstanteerisin veelkord fakti, et materiaalne, s.t väline, rikkus võib olla, sisemine peab olema. Ja seda mitte üksnes minu enda, vaid ka inimeste puhul, kellega igapäevaselt suhtlen.
*

Võib olla tundus selline vestlus "mänguasjade" teemal minu jaoks kõike muud kui tähenduslik ka seepärast, et hetk varem olin kuulanud ning teinud märkmeid kohtumisel, kus külaliseks oli Vahur Kersna.
"Homme tuleb niikuinii ja homme ütleb mulle homme, mis ta minust tahab!" on peamine mõte, mis mul peale seda pähe keerlema jäi ning lisaks: "Mulle on palju tähtsam olla see, kes ma olen, kui see, et ma edukas olen. On hästi oluline, et sa oled see, kes sa oled ja saad pidevalt paremaks. Milleks muuks me siia siis tulnud oleme? 
Kui sa tahad küpseda, inimesena areneda, siis pead sa astuma vasakule ja paremale, pead katsetama."

Paar kuud tagasi lugesin Aino Kallas´e kirja pandud mõtteid, et mingi peiood, pea pool aastat, ei jäänud tal kirjutamiseks üldse aega, sest ta enda elu muutus nii intensiivseks ning tõeliseks. Kuna ta hakkas elama, mitte polnud enam kõrvaltvaataja, kel oli mahti oma mõtteid üles täheldada.

Praegu, ajal kui olen andnud oma sõrme kümnesse erinevasse suunda, mis sest, et kõikjal on teemad, mis mulle suuremal või vähemalt määral huvi pakuvad, tudub see kõrvaltvaataja roll järjest ahvatlevam :)  Omamoodi lahe on see ülimalt intensiivne elu. Hmm, kas ikka on? Kas see oled sina?
Samas, ega vist ilmaasjata öelda, et rauda tuleb taguda, kuni ta kuum on. Teiselt poolt tekitab see omakorda järgmise küsimuse, et kas on õige muudkui taguda, taguda, taguda ... seni, kuni jõudu jätkub ning seda jõudu ja sitkust jätkub meil eestlastel ju päris kauaks, võib olla isegi liiga kauaks?!

Vahest on hea, kui pole ülearu palju aega, et mõelda. Palju on teha, lausa nii palju, et küsimuse jaoks - mida ja miks ma teen? - ei ole aega. Ühelt poolt väga jabur, teisalt igati mõistlik :)

Course in Miracles on meil peaaegu lõpusirgel, täna oli lesson 324 "I merely follow, for I would not lead".
Jaan Tätte ütles viimases intervjuus:
"Pead julgema ära minna ja pead julgema tagasi tulla." /---/ "Ma tunnen, et ma ei ole see, kes siit läks. Midagi minu sees muutus. Mul on väga raske suhelda inimestega, kellega ma suhelda ei taha " /---/  Ma pole ka kordagi telekat ega raadiot mängima pannud" /---/ 
"Olen mina ja see, mis mu ümber, on ka mina" :D

Kui kevadel, peale ligi 2 aastast äraolekut, Eestisse tagasi kolisin ning lennujaama lähedal suurt sloganit "Vabadus reisida" nägin, oli tol momendil minu jaoks oluliselt suurem vabadus "Vabadus Koju tagasi tulla".
 Ju need kaks vabadust, tulla ja minna, ongi mõlemad olulised ja vajalikud,  mis tarvis mingi valemiga (ja soovitatavalt elutervelt) tasakaalus hoida. 
 
Homme lähen kohtumisele, kus esineb kolm kirjanikku, üks neist Asko Künnap, kes muuhulgas on öelnud sedasi:
"Ma ei vaata telekat, ei loe saastalehti ega kommentaariume. Ja ma väldin jõudumööda tühiseid inimesi. See on harjutatav kunst. Tühised inimesed sellest tühjemaks ei jää, samas kui mina võin oma päevi täita millegi sisukamaga kui müügimeeste, maaklerite ja putukametnikega jagelemine. Mõtlemisega, näiteks.”

Kas ka minust on nende aastatega saanud mingis mõttes egoist, kes teadlikult väldib väga paljusid ja paljut?
Kas see, kui olen praegu pea ees, võib olla isegi pisut mõtlematult, elumerelainetesse hüpanud, on olukord, mis mu õige pea tühja kestana kaldale viskab või hoopis midagi, mis õpetab, kuidas end seal lainemöllus hüpleval surfilaual püsti ajada ning liuglemist nautida:)? Heh, eks see õige pea näha ole, kas pole.

Tean ja annan endale aru, et on vaja rohkem olevikus olla ja toimetada. Seda igas mõttes, sest homme ütleb mulle nagunii ju alles homme, mida ta minust tahab :)
"Parim osa tuleviku juures on see, et see jõuab meieni üks päev korraga" -Abraham Lincoln-

PS! peale seda, kui olin oma jutud kirja saanud, tekkis tunne, et piilun väikevend Meigo blogisse ka, ehk on temagi vahepeal mõned huvitavad mõtted kinni püüdnud. Ennäe, oligi, ja seda kusjuures alles täna, nii et igati ahjusoe materjal :)  Siin sellest kaks lühikest lõiku, mis täiendavad kõike eelnevalt nagu valatult.

"Leian ja kogen ikka looduses lootust.
Olgu see siis jõe voolamine tähed öösel vaikus võnked lehed puhas õhk või muu
- ikka muutub hingamine alati kergemaks - vabamaks.
Tihti tänapäeva ühiskonnas võib näha liigset ahnust, liigset kiirustamist, liigset muretsemist.
Liigset väsinust, liigselt tühja mõttetust, niisama liigset laiskust + palju muud liigset.
Looduses puhtas ei tundu selliseid liigseid tasakaalutusi olevat.

Minujaoks on midagi niivõrd ülierilist selles looduse lihtsuses.
Ei tekita ka sügis enam nurkust. Aastaajad nagunii ju vahelduvad,
tundub vajalik ja hea see paratamatus.
Iga päev on aastaringis erinev,
on ju ka sõnad loodus ja lootus peaaegu samad."

Now :)

 

From the heart into the heart

 

I dreamed a DREAM

 

:)

 

I want to know if we dare :) ?

Do you dare to dream of meeting your heart´s longing? Do I?

"A Return to Love"

Marianne Williamson in Super Soul Sunday,

20 years after the "A Return to Love"

Pages 190-192

As I interpret the Course, "our deepest fear is not that we are inadequate. Our deepest fear is that we are powerful beyond measure. It is our light, not our darkness, that most frightens us." We ask ourselves, Who am I to be brilliant, gorgeous, talented, fabulous? Actually, who are you not to be? You are a child of God. Your playing small doesn´t serve the world. There´s nothing enlightened about shrinking so that other people won´t feel insecure around you. We are all meant to shine, as children do. We were born to make manifest the glory of God that is within us. It´s not just in some of us; it´s in everyone. And as we let our own light shine, we unconsciously give other people permission to do the same. As we´re liberated from our own fear, our presence automatically liberates others.
A miracle worker is an artist of the soul. There´s no higher art than living a good life. An artist informs the world of what´s available behind the masks we all wear. That´s what we´re all here to do. The reason so many of us are obsessed with becoming stars is because we´re not yet starring in our own lives. The cosmic spotlight isn´t pointed at you; it radiates from within you. I used to feel like I was waiting for someone to discover me, to "produce" me, like Lana Turner at the drugstore.
Ultimately I realized that the person I was waiting for was myself. If we wait for the world´s permission to shine, we will never receive it. The ego doesn´t give that permission. Only God does, and He has already done so. He has sent you here as His personal representative and is asking you to channel His love into the world. Are you waiting for a more important job? There isn´t one.

There is a plan for each of us, and each of us is precious. As we open our hearts more and more, we´re moved in the directions in which we´re supposed to go. Our gifts well up inside of us and extend of their own accord. We accomplich effortlessly.

How could Leonardo da Vinci not have painted? How could Shakespeare not have written? In Letter to a Young Poet, Rilke tells a young writer to write only if he has to. We are to do what there is a deep psychological and emotional imperative for us to do. That´s our point of power, the source of our brilliance. Our power is not rationally or willfully called forth. It´s a divine dispensation, an act of grace.
  - Marianne Williamson-

Joogafestival - Hinge Pidu

"Mõni hetk on elus ilusam kui teine.
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus ..."

Joogafestivali korraldaja ootab Haapsalu piiskopilinnusesse tuhandet joogahuvilist

Uudis | 18. Juulil 2012, kell 15:16

Küsitles Kristi Märk

21. - 22. juulil peetakse Haapsalus Baltimaade esimene joogafestival, mis toob Läänemaale rahvast nii siit- kui ka sealtpoolt piiri. Korraldajad ise kirjeldavad seda kui suurt ja südamlikku sündmust, kus leiavad tegevust ja inspiratsiooni nii need, kes juba tegelevad joogaga kui ka need, kes on siiani joogast ainult mõelnud.
Festivali peakorraldaja on joogaõpetaja Merit Raju, kes on ka raamatute "Out of Office", "Hingele pai", "Leia oma tee" ja "Sõnadest tähtsam" autor.

Baltimaade esimene joogafestival on kohe ukse ees. Kuidas ettevalmistused kulgevad ja mis tunne valdab?
Ettevalmistused lähevad kenasti ja rõõm on näha, et nii paljud toredad inimesed on festivalist huvitatud. Joogafestivalist räägitakse säravail silmil – nii nagu meiegi seda teeme ja oleme soovinud.

Kui suur on koolitajate hulk, kelle teadmistest ja kogemustest festivali külastajad osa saavad?
22 õpetajat, kolm bändi, kokku 33 sündmust ja kummalgi päeval 12 tundi programmi. Õpetajate hulgas on 7 meest ja ka mitmeid välismaalasi.

Peaesineja Daniel Strausseri kodulehel olev ajakava on väga tihedalt maailma eri paiku täis. Mis valemiga teil ta siia Läänemaale meelitada õnnestus?
Hakkasime festivaliks valmistuma eelmise aasta maikuus, nii et saime ta Eestisse meelitada uudishimust, kuna ta pole Eestis käinud, lisaks tahab ta toetada toredaid algatusi ja õnneks oli ka piisavalt vara, et tema graafikus koht broneerida. Sellise taseme joogaõpetajate kalender on broneeritud aasta ette.
Ka teine välisõpetaja, Richard Hackenberg on väga professionaalne ja teinud joogat juba 33 aastat. Välismaiseid õpetajaid on veelgi, kuigi osa neist elab Eestis – näiteks Moses Maimon Iisraelist, Marika Blossfeldt USA-st ja Jocke Salokorpi Soomest. Sellega on meil väga vedanud, et nii head õpetajad on eestlastele nii ligipääsetavad.

Mis on teie silmis Danieli peamine oskus või väärtus, miks võiks kasutada võimalust temaga kohtuma tulla?
Temast õhkub spirituaalsust, mis on kütkestav ja veenev. Seejuures on ta väga kergesti arusaadav, toob lihtsaid näiteid ega tee joogat liiga müstiliseks. Samal ajal saab teda kuulates palju inspiratsiooni spirituaalsel teel jätkamiseks. Ta ei varja ka varjukülgi ega ütle, et see tee oleks ainult lihtne. Pikk artikkel tema elust ja hoiakutest on ajakirja Psühholoogia Sinule juulinumbris.

Kas tantrajooga eksperdi Moses Maimon´i loeng "Tantra jooga - Ida seksuoloogia müsteeriumid" on üks väheseid üritusi joogafestivali raames, mille ajal tuleks vanematel oma lastele muu tegevus leida?
Meie töötubades vanusepiiranguid ei ole, kuid tantrajooga puudutab tõesti seksuaalsust. Leiame, et mida varem noored teadlikust ja targast seksuaalenergia kasutamisest teada saavad, seda parem.

Mis vanuses lastele on mõeldud lastetelk ning mida nad seal teha saavad?
Lasteprogramm on pea sama pikk kui põhiprogramm. Seal on joogat, tantsu, laulu, kunstilist tegevust ja muinasjutuvestmist vaheldumisi. Üldjuhul on see mõeldud 4-11-aastastele lastele, aga kui mõni noorem või vanem osaleda soovib ja tegevused huvi pakuvad, siis on ka nemad teretulnud. Lastetelk asub Piiskopilinnuse laste mänguväljakul, mis juba iseenesest on väga tore maailm.

Rääkige natuke planeeritavast bazaarist, millega seal kaubeldakse?
Joogafestivali ametlikud toitlustajad on Põhjaka mõis ja kohvik Mamo, lisaks on festivali ümbruses ja linnusehoovis tervisekaupade bazaar, kus on kaupu kasemahlast tervisejalanõudeni ja meditatsioonipatjadest toortoidu tortideni. Saab pildistada oma aurat, lasta end üle vaadata ehtsal India ajurveeda doktoril ning nautida kasulikku massaaži.

Kust tuli mõte rajada OM lounge ning mis funktsioon tal festivali ajal on?
OM lounge’i idee tuli Maakauba asutajalt, kes ka toitlustab lounge’i. Selle mõte on võimaldada mõnusat telki lebotamiseks, jutustamiseks ning maitsvate jookide ja suupistete maitsmiseks katuse all, lasta endale teha stiilseid patse või hennamaalinguid või isegi punuda pähe turban.

Lisaks olete välja hõiganud üleskutse kõikidele vabatahtlikele, kes teie sõnutsi hakkavad oma abivalmiduse, heatujulisuse ja pealehakkamisega peegeldama joogafestivali ideed avatud südamega elamisest. Kui aktiivselt on inimesed selle mõttega kaasa tulnud või on veel täitmata kohti?
Vabatahtlike kohad on juba täis, neid on praegu 55 sooja südamega inimest! Ühest küljest tahtsime anda võimaluse osaleda festivalil inimestel, kelle jaoks on osalustasu liiga kõrge. Vabatahtlikud saavad pool aega ka festivalil osaleda ning pakume neile ka lõunasööki. Teisest küljest tahtsime anda teistsuguse kogemuse festivalist – kuidas on panustada millessegi ilusasse ja suurde.

Palun tooge mõni näide rollidest, mida vabatahlikud täidavad?
Taimetoidu töötubades abistajad, piletimüüjad-infopunkti töötajad, väliskülaliste saatjad, lasteprogrammi ja lavatehniku abilised, ka parkimise suunajad, pakihoiu ja algkooli majutuse assistendid. Aga jah, kõik kohad on juba täis.

On teil juba ka ligikaudne ettekujutus olemas, kui palju külastajaid joogafestivalile oodata on?
Linnusealal on ruumi 10 000 inimesele, aga pigem arvestame siiski umbes 1000-ga. Ise olen käinud 2222 inimesega joogafestivalil, mis andiski mulle selle mõtte teha sarnane sündmus ka Eestis.

Vaadates meie Eestimaa senist suve, tekib paratamatult küsimus, et mis siis saab, kui vihma sajab?
Meil on oluline osa programmist ka siseruumides ja sinna mahub kokku vähemalt 700 inimest. Pealava programm on suurelt jaolt füüsiline, ning vihm eriti ei segakski. Samas on meil lausvihma puhuks “plaan B” – selle korral teavitame osavõtjaid. Aga kõik programmipunktid toimuvad igal juhul, olenemata ilmast!

Paralleelselt joogafestivali korraldamisega jõudsite hiljuti veel ka ühe uue raamatu välja anda. Kuidas te end eri tegemiste vahel jagate või on jooga, kirjutamine ja joogafestivali korraldamine omavahel nii seotud tegevused, et vaid täiendavad teineteist?
Olen viimasel aastal seetõttu tõesti natuke liiga palju tööle (kuigi see pole nagu “päris” TÖÖ, aga siiski on paljud isiklikud ja kodused asjad seetõttu unarusse jäänud) keskendunud ja pärast festivali tuleb kindlasti vahepeal teistsugune periood.

Olete välja toonud võrdluse, et joogafestival on midagi sellist nagu laulupidu Tallinnas või folk Viljandis. Kas sellest vihjest võib välja lugeda, et ettevõtmisest on plaanis välja kasvatada iga-aastane traditsioon?
On küll plaanis iga-aastane traditsioon, kuid olen lihtsalt püüdnud nende võrdlustega kirjeldada seda TUNNET, mida joogafestival peaks andma. Olen pannud tähele, et inimesed on ettevaatlikud, sest nad ei ole varem ühelgi joogafestivalil käinud ja kardavad, et äkki see on liiga joogalik või siis liiga pinnapealne. Aga ta tuleb väga ilus!
Joogafestivalil on tunne nagu kõige soojematel üritustel näiteks nagu laulupeol või folgil. Ja veel selle vahega, et see on üks väheseid alkoholivabasid sündmusi Eestis.

Joogafestivali kodulehel olete festivali kirjeldanud kui suurt, aga sooja üritust, mis tekitab õnneliku tunde - mida külastajatele südamele panete, et see üritus tõesti soe ja õnnetunnet tekitav oleks?
Tõepoolest sõltub festivali meeleolu just nendest inimestest, kes sinna tulevad. Seepärast me ka turunduses iga hinna eest ja igas kanalis seda festivali ei tutvusta. Tuleb see, kes tunneb, et joogafestivali idee temaga haakub. Ja usun, et osaledes teeb see inimene endale väga ilusa kingituse.

Mis tüüpi ja mis hinnaga pääsmeid on külastajatel võimalik osta?
Joogafestivalil osalemiseks on võimalik osta kahe ja ühe päeva pileteid, millega saab osaleda festivali pea-alal piiskopilinnuse hoovis, kus programm kestab 21. juulil kell 11-23 ja 22. juulil kell 6-18. Siseruumide töötubades osalemiseks annab festivali päevapilet soodustuse (päevapiletiga sissepääs 2 eurot). Küll aga on kõikides siseruumide töötubades võimalik osaleda eraldi tasu eest (5 eurot täishind ja 4 eurot pensionäridele ja õpilastele). Toidutöötubade hind on veidi kõrgem, kuna osalejate arv on piiratud20-ga ning kestus on pikem ja osalejad saavad ka kõhud korralikult täis. See on siis festivali päevapiletiga 10 eurot ja tavahind 15.
Lisaks saab eraldi osta laupäevaõhtuse kolmetunnise kontserdi pileteid (10 eurot pensionäridele ja õpilastele 8 eurot) ja pühapäevase lõputseremoonia pileteid (5 eurot pensionäridele ja õpilastele 4 eurot).
Joogafestivali ühe ja kahe päeva pileteid saab osta Piletilevi veebilehelt ja müügipunktidest. Samuti on müügil toidutöötubade piletid. Kõik muud piletid on müügil sularahas kohapeal linnusehoovis või kultuurikeskuses, olenevalt valitud sündmuse toimumiskohast.
Tasuta programmi hulka kuulub kultuurikeskuses kolm raamatututvustust
väga põnevatelt inimestelt ning linnuse väravatornis neli joogatundi. Samuti saab jalutada ja ostelda tervisekaupade bazaaril linnusehoovis.
*

http://www.laanlane.ee/article/joogafestivali-korraldaja-ootab-haapsalu-piiskopilinnusesse-tuhandet-joogahuvilist

TAEVANE VÄGI
http://www.tanemahuta.ee/et/song/80

Olen taevane vägi
siin maises kehas
olen raudse kindluse torn
Lasen koormal kukkuda
õlgadelt maja
lasen mõistuse muredest priiks
teenin tõde kuhu tee ka ei viiks

VEEVALAJA

VEEVALAJA
 Valeri Budjak

Olete vist "veevalaja"?
Olete hädas ajaga,
Neelates alla sõnu ja kuupäevi,
Et kõike kiiremini rääkida -
Te olete vist veevalaja!

Olete vist veevalaja?
Nii ilus, suurusugune;
Ei hooli võõrast aust -
Suhtes tähtsam on!

Olete vist veevalaja!
Kui lained .
Te ihaldate vabadust -
See on Teile armsaim!

Olete vist veevalaja -
Pole sõpru otsida vaja -
Tere sõprus on neile au,
Sõpradest ei ole asu!

Olete vist veevalaja -
Milleks Teile autoriteedid?
Teil on omad prioriteedid,
Mis on kallimad ja hinnas!

Olete vist veevalaja -
Las kõik maailmas teavad:
Teile kaks korda kaks ei ole neli!
Palju on ju muid ideid!

Olete vist Veevalaja -

Juhituna intuitsioonist,
Igas tegevuses nagu kodus,
Kergem Teil on seal, kus on raske!

Olete vist veevalaja -
Omapärane ja kapriisne,
Kuid rinnaga isamaa eest,
Oma au ja laste eest!

Olete vist veevalaja -
Huumor on omapärane,
Ta pole see, kes on ilmetu.
Ta on erinev!

Olete vist veevalaja -
Kuidas peame elama, mida otsutama,
Mida sööma, kellega abielluma -

Kõike teate paremini!

Olete vist Veevalaja -
Ehkki vahest riiukukki,
Pole taevavõlvil märki

Kindlamat ja hellemat! -

Ei, Te olete kindlasti Veevalaja!

Miks? :)

Miks võtab nii kaua aega, et saada selleks, kes ma tegelikult juba ammu olen?
Miks on vaja maha käia nii palju maad, et jõuda sinna, kus ma juba ammu olin?
Miks on vaja teha nii palju vigu, et õppida seda, mida ma juba ammu teadsin?
Miks on raske lubada endal teha seda, mida ma olen kogu aeg tahtnud teha?
Miks on tõelised lahendused ja vastused nii ilmselged, et neile on raske kuuletuda?
Miks olen kauge silmapiiri tagant valget laeva oodates enda sees ja jalge ees olemasoleva otsa vaid põgusalt koperdanud?
Miks ei ole ma varem näinud oma nina alla, iseenda sisse?
Miks on lihtsam kahelda ja araks lüüa - isegi, kui miski tundub ainuõige?
Miks on alatu tänamatus kiirem ja käepärasem, kui tähenduslik tänulikkus?
Miks on loogilisem olla uskumatu, kui see, kes usub?
Miks ootas raamat, mille sõnumit mul oli nii väga vaja kuulda, palju aastaid, enne, kui riiulist mu kätte jõudis? 
Miks see, ääreni täitev, rahu ja tänulikkuse tunne, ei võiks sagedasem külaline olla?
Miks?
Miks?
Miks?
Heh, ja nii mõnigi kord tundub, et väikesed lapsed küsivad liiga palju "Miks"-küsimusi. Äkki polegi asi nende liigsetes küsimustes, vaid selles, et täiskasvanutena unustame selle, kes me tegelikult oleme või milleks siia tulime. Alles jääb vaid igapäevarutiin, kus "Miks" küsimuste jaoks pole ei aega ega ruumi.
AGA miks ei ole aega ja miks ei ole ruumi? :)

Kooli minnes oleme küsimärgid, kes koolis ühesugusteks punktideks vormitakse, et seejärel ülejäänud elu jooksul taas küsimärkideks saada???

Õhtu-Kallas ja Aino Kallas

Kätte on jõudnud mu elu esimene suvi sünnilinnas Haapsalus.
Suvi, mille peamisteks märksõnadeks on vaieldamatult Õhtu-Kallas ja Aino Kallas.

Koht, mida praegu oma koduks nimetan, on olnud suvekoduks ka Ainole, mis sest, et seda kõike sajand tagasi. Viimase poole aasta sündmuste sünkroonsus ja kõik need "kokkusattumised" on rohkem kui müstilised ning kuigi ma neid vahest väga püüdlikult selgitada proovin, saan peagi aru, et see pole minu võimuses :)

Aino kunagise suvekodu näol olen leinud endale koha, mida praegu koduks nimetan.
Lisaks samale majale seob meid lisaks mingi mõtete sarnasus ja maailmapilt. Tema kirja pandud ridasid lugedes on mul tunne justkui oleksin leidnud sõbra ja mõttekaaslase - seda kõike vaatamata sellele, et meie kahe vahel laiub tegelikkuses sadakond aastat!
Meri, päike ja karjuvad kajakad ning seda iga päev - miski, millest mul vist niipea küllalt ei saa.
Päikeseloojangu ajal ujumas käies ei saa enam aru, kust lõpeb reaalsus ja kust algab paradiis.
Samas jällegi, mis on reaalsus ja mis on paradiis?
Teisalt on mu sees miski tugev tundmus, mis juba mitu kuud mu sees otseses mõttes pakitseb ja kannatamatult sipleb. Kohati lausa ängistavalt mõjub. Usun, et ei saa enne rahu, kui olen lasknud endal seda kõike aktsepteerida ning sel, mis iganes see siis täpselt ka poleks, täies hiilguses avalduda.

Järjest enam tunnen seda, kui tõsi võib olla (tõenäoliselt ongi) alljärgnev lõik.
Jesus, in the Gospel of Thomas, said it best - "If you bring forth what is within you, what you bring forth will save you. If you do not bring forth what is within you, what do you do not bring forth will destroy you."
Tunnen, et olen märkamatult jõudnud järjekordsele teelahkmele, kuid sel korral on vaja mingid põhjapanevad asjad paika saada. Tegelikkuses, isegi mitte nii väga paika saada, vaid pigem teatud põhimõtete ja printsiipide järgi igapäevaselt elama ning toimetama hakata.
Fookust, fookust, fookust on vaja. Mitte kunagi ei jõua ma tehtud kõike seda, mida ma tunnen, et peaksin või tahaksin teha, kuid alati, alati, alati on aega kõige olulisema jaoks.
Knowing that, how can I NOT ask for what my heart desires? :)

Hingele Pai :)

On asju, mis meelde ei jää.

On asju, mis meelest ei läe...

Elu tõestab ikka ja jälle, kui imelikult imepärane ta on.
Elu tõestab ikka ja jälle, kuidas ta täisringidena keerleb.

Seega, tahan ma seda või ei, kuid teatud aja tagant toob ta mu nii mõneski mõttes taas samasse punkti tagasi, justkui öeldes: "Show me what you´ve got?" :)

Ei ole küll midagi uut siin Päikese all, kuid ometi on kõik ju iga Jumala päev uus.

On olnud palju rõõmu, inspireerivaid inimesi ja sündmusi.
Olen osa saanud asjadest, milledest osa saamist ülimaks privileegiks pean.
Tõsi, viimased kuud on nõudnud palju usku, usaldamist ja KANNATLIKKU OOTAMIST ning ma valetaksin, kui ütleksin, et need on ladusalt kulgenud.
Just hiljuti arutasime, kui suur vahe on, kas
KUULDA, KUULATA või KUULETUDA ja nüüd sain seda reaalselt ka omal nahal tunda, et on küll vahe jah :)

*

Minu Eestist äraoldud aastate jooksul on Merit Raju kirjutanud mitu toredat raamatut.

Järjekordne tõestus ja väljakutse mulle endale, et Kristi, mida või keda sa ootad?

Siiski, süda läheb soojaks, kui tema kirja pandud ridu lugeda. Muidugi on ka niisama hea, tore ja julgustav saada taaskord kinnitust, et selliseid inimesi, kes sedasi mõtlevad, on ja tekib aina juurde. Ning et on olemas inimesi nagu Merit, kes kõike seda jagada oskavad, soovivad ning julgevad.

Kell on üks öösel, kuid ma jäin ühte tema raamatut sirvima. Riine diivanil lebav "Hingele pai" raamatu lõpp, nagu ka kogu ülejäänud teos, on inspireeriv ja mõtlemapanev ning mitte ainult - nagu näha, siis ka tegutsema panev :)

Tahes tahtmata tulevad meelde Viimses Reliikvias öeldud read: "Kui mitu korda ma pean ühte ja sama meest maha lööma?" Miks need mulle meelde tulevad? Sest mul on tunne, et oi jeerum, kui mitu korda ma pean neid mingeid asju lugema/kuulma/kogema, et nende tõeline olemus ja sisu minuni jõuaks?

Siinkohal on toodud Meriti mõned mõtted selle raamatu lõpust ja kuigi ma omavoliliselt neid lõike natukene kärpisin, on nende põhiolemus siiski kenasti olemas.

"Peaksime varem või hiljem mõistma, et tiirutame nõiaringis, ja selle katkestama, et jõuda järgmisele tasemele. Üks muster, mida olen suutnud murda, on pidev teeolek. "Noh, sa lähed nüüd jälle maailmareisile?" kuulen oma tuttavatelt, kui nad saavad minult teada, et kaotasin töö. Aga ei lähe seekord! Mulle meeldib, kui mu elus on erinevad faasid ja mustrid. Praegu on teadlikult kodumaisem aeg ja reise teen ainult hädapärast, sest Eestis on praegu väga hea ja ma juba tean, et iseenese eest ei saa põgeneda."
/---/"Tegelikult me võime kõike teha, mida hing ihaldab! Lõpuks polegi need väga meeletud või hullud asjad ja seepärast peab nad kindlasti ära tegema, sest mõttetu on end pidurdada poolmeeletute asjadega. Päris hullud asjad tuleb samuti ära teha - kas või kiusu pärast (mis mõttes ei sobi või pole eakohane! Millal siis veel?).

Kirjuta mõni raamat! Või blogi. Kirjuta luuletusi ja pane need veebi üles. Hakka midagi veebis müüma või tõlgi midagi ja pane üles. Tee lahedaid videosid ja pane You Tube´i. Tee asju pühendumise ja kirega. Kirjuta mingi veebilahendus, mis aitab inimeste elu mugavamaks teha. Proovi midagi, mida sa oled alati kartnud, ja filmi seda enese ja teiste jaoks. Nikerda midagi ja müü see ära. Korralda lahe üritus, kus sa ise tahaksid osaleda. Ole ISE, päriselt selline, nagu sa oled alati tahtnud olla. Tee oma firma, mis teeb ainult ühte asja, aga see-eest väga hästi. Pane oma süda ja hing millessegi. Ütle välja, mida keegi ei julge öelda. Tee midagi, mida teised ei julge teha. Aita kedagi, keda keegi ei julge aidata. Tee teiste elu paremaks. Kui oled musikaalne, loo muusikat. Aita teistel leida inspiratsiooni. Õpeta noortele või kasvõi oma kolleegidele ägedaid asju, mida sa ise tead või oskad. Aita inimestel teha asju, mida nad pole kunagi varem teinud. Loe hästi palju ja siis kirjuta. Armasta, ole armunud ja õnnelik. Tee üks heategu päevas. Aita neid, kes on kurvad, vaesed, haiged, segaduses, vihased või depressioonis. Õpi, tegele asjaga ja siis õpeta seda. Otsi uusi inimesi enese ümber, saa nendega sõpradeks ja õpi neilt. Ära karda eksida. Loo uusi rõivaid ja otsi omale kaltsukatest sinu isiksusega sobivaid. Tee vanadest asjadest endale uusi. Värvi oma kodu üks sein või kõik toad uut värvi. Kingi lahedaid isetehtud kingitusi. Loe vahelduseks imelikke raamatuid ja kuula aeg-ajalt natukene suvalist raadiot. Käi kohtades, kus sa varem pole käinud. Tee midagi Eestis ära, mida oled näinud või kogenud välismaal käies. Uuri väljapaistvate inimeste elulugusid. Üllata inimesi. Heegelda midagi ilusat või koo kampsun. Reisi. Proovi huvitavaid kursusi. Tee vähem, aga paremini. Ole aus. Ole kirglik. Ole milleski tõesti väga hea. Harjuta palju. Hästi palju. Alusta praegu. Ja osta endale ilus päevik - parem on, kui suures formaadis, sest siis on mõtted ka suured."
/---/

"EI TOHI OMA ELU EDASI LÜKATA!"

/---/
"Ma tahan aidata inimestel kujundada elu, millest nad unistavad."
*
*
*
Usun, et läbi oma olemuse, tegevuste ja raamatute oled Sa Merit selle viimasega juba edukalt algust teinud. Aitähh Sulle!
Kuidas ma oma hingele pai saan teha?
Ma ju tean, olen ammu teadnud, kuid ma ei oska öelda, miks oma hinge sagedamini ei paita. Siiski, paar nädalat tagasi, kui ühele heale tuttavale sünnipäevaks luuletust kirjutasin, sai mu hing ühe suure ja pika PAI :) Tõsi, luuletuse valmides sain aru, et kokku tulid read, mida ennekõike mul endal kuulda oli vaja. Aga kas ma USUN ja USALDAN piisavalt, et sellele sõnumile ka kuuletuda??? :)

*

Tuleb ja läheb * Sõbrad tulevad ja lähevad, edu tuleb ja läheb, tervis tuleb ja läheb, raha tuleb ja läheb, ent AEG, aeg on ainus, mis ei tule, sest AEG - tema ainult läheb! * Seepärast usu ja usalda. Kuula ja kuuletu. Vaata oma silmadega. Tunneta oma südamega. * Mis toimub su elus, su ümber? Millistes tunnetes kümbled? Mis on see, mis tõeliselt loeb? Mille osas igatsus rindu poeb? * Pisikene laps on sinu sees, kord nägu naerul, siis silmad vees. Tema teab ja tunneb hästi, seda mis tegelt on vaja, mitte mis kästi. * Tema teab, et väline ilme see miskit ei maksa, tema muretult ainult oma teed mööda tatsaks. Selle lapse käes on võti, mis keerab, igat lukku ja südant - seda isegi eemalt. * Pisikene laps on sinu sees, metsik elujõud tal soontes keeb. Tema lapsesilmad vaatavad su poole üles, ta laulab, endal pea sinu süles: * "Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin. Elu on lill, mida imetlema tulin. Elu on armastus, mida jagama tulin. Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin. Shalllaaa-laaaa-laaaa.... * Mis on see, mida on vaja, et Sulle meelde tuletaksin? Mis on see, mida sa varem teadsid, kuid praeguseks unustanud oled? Küsi, küsi ja las me mõtleme koos. Shalllaaaa-laaaa-laaaa.... * Olen küll vaid pisikene laps, ent pea püsti ja rind ees, sinuga koos sel eluteed käin! Shalllaaa-laaaa-laaaa * Küsi, küsi, sest koos me teame. Koos me oskame, koos me saame. Olen küll vaid pisikene laps, ent minu usk sinusse on suur. Olen küll vaid pisikene laps, ent armastus mu südames on suur. * Elu on mäng, mida siia maailma mängima tulin. Elu on lill, mida imetlema tulin. Elu on armastus, mida jagama tulin. Elu on rõõm, mida kõva häälega hõiskama tulin. Shalllaaa-laaaa-laaaa"