6nnelik ...

Midagi erilist ei ole juhtunud, aga juba mingi n2dal aega on mul hinges selline kerge ja t2nulik tunne - ma olen 6nnelik ! Eriti 6nnelik olen seep2rast, et see praegune 6nnelik tuleb seest-, mitte v2ljastpoolt :))))
Jah, ma olen kodust eemal, jah, ma ei veeda j6ule kodus, aga mis seal ikka. Ma olen ju siiski siinsamas :D
Viimastel p2evadel olen m6elnud k6igile ja k6igele, kelle/mille eest t2nulik olla ja see on uskumatu, kui palju seda k6ike on.

***

Olen igal pyhap2eval kirikus k2inud, siin on neid palju ja igasuguseid -hiigelsuuri ja v2iksemaid, aga k6igi yhine joon on see, et nad on ilusad, puhtad, soojad ja sellised otseses m6ttes m6nusad kohad, kuhu minna ja kus lihtsalt olla. Praegusel adventide ning j6ulude ajal on seal lisaks imeilusaid kontserte.
Kirikul on sootuks teine t2hendus ja maine.

***

K6ik vastused on peidus minu enda sees !? Olen seda sada korda erinevatest kohtadest lugenud ja kuulnud, aga pole seda p2ris p2riselt kunagi tundnud.

Ma ei tea, kas "syydi" on 5 Tiibetit, mida ma 4 n2dalat tagasi tegema hakkasin, siinne keskkond v6i mis iganes muu asi, aga lisaks sellele, et ma tean igal hommikul, mida ma unes n2gin, olen ka igas muus m6ttes hakanud iseennast yles leidma.

*

Ma vist isegi juba tean, mis asi see sisetunne on :D
Ei tea, seda k6ike on keeruline seletada ja tegelt,

ega ma ei proovigi praegu rohkem -

peamine on vist see, et mu hing on rahul.

***

Varasemad seda maad ja inimesi puudutavad kirjutised on olnud pigem kriitilise alatooniga, aga samas on siin ka palju positiivseid asju. Noh, nagu k6ik asjad, on ka see ennek6ike vaataja silmades ning ju ma siis lihtsalt olen hakanud asju teise nurga alt vaatama :D

***

Alguses tundsin kohmetust, kui pea iga Summiti t2naval vastu tulev inimene naeratas ja "Hey there!" ytles, see tundus kuidagi nii n6me ja v6lts.

Summiti keskuses seda v2ga ei ole, aga just eramurajoonises, sest olgem ausad, ega neid jalutajaid v2ga ei olegi, sest k6ik s6idavad autodega yhe maja garaazist teise maja garaazi (here we go again:), nii et kui need m6ningad jalak2ijad omavahel kohtuvad, siis nad alati tervitavad. Ei ole vahet, kas nad on tuttavad v6i n2evad teineteist esimest korda elus. Noh, see, et poes olles myyjad juurde tulevad ja juttu r22kima hakkavad, on suht tavaline, aga et keegi suvaline tuleb ja kysib: "Hello, what do you think about this hat and skarf, are they too babish bor 11 year old?"

...selle peale ei osanud kohe midagi oelda.

Praeguseks on sihukesed seigad vaid positiivses m6ttes muigama panevad.

Eile, kui ma lumehangedes sumpasin ja yks postiljon h6ikas "Isn't it beautiful, a lot of snow!" naeratasin ja h6ikasin vastu "Jeahhh, I love it!"

Mingi hetk ei suutnud ma uskuda, et nendes rohketes ja pooleldi automaatsetes naeratustes v6ib siirust olla, aga praegu tundub mulle, et vist ikka on ... m6nedes kohe raudselt:)))

Eile hommikul kirikus, kui l6puks paluti enda ymber olevatele inimestele ilusat pyhade aega soovida, keerasid inimesed end ymber, k2tlesid ja soovisid enda ees, taga ja k6rval olevatele inimestele k6ike paremat ning see oli ytlemata armas vaatepilt.

PS! kuigi ma ei ole suurem asi Ameerika kummardaja ja

lendan suurima hea meelega millalgi

tagasi kodumaale, tunnen, et antud hetkel

olen iseenda jaoks 6iges kohas.

Kui arvuti kokku jookseb, siis on vaja talle restart teha,

et ta taas normaalselt edasi funktsioneeriks -

vot, mul on praegu tunne,

nagu mul oleks 3 kuud kestev restart :D

noh, mitte et ma end v2ga arvutina tunneksin

.... restart = uuesti algama:))) aga jah,

las see olla praegu, jutt kisub segaseks-sogaseks