Jap, siin ongi paljudel selline elu. On olemas special people who clean their houses, siis j2rgmised, who clean their gardens. Paljudel on palgatud driverid, kes nende lapsi kooli ja huviringidesse s6idutavad v6i siis nannyd, kes nende laste eest pooled asjad 2ra teevad. Jap, see j2tab praegu ehk sellise natsa sarkastilise mulje, aga tegelt j6uan yha enam arusaamisele, et see on nende elu, millega nemad on harjunud.
See on nii normaalne, et lastel on otseses m6ttes tonnide kaupa m2nguasju ja et 2-3 toak6rgust kappi on maast laeni toidukraami t2is, so, let it be that way if they like it :)
Kuigi paljud suurte jeepide roolis istuvatest emmedest on kas t2iesti kodused v6i tootavad vaid poole kohaga, on isad need, keda lapsed peaaegu ei n2egi, sest keegi peab ju k6igi nende asjade eest maksma ka.
Hommikul, kui ma silmad lahti teen ja 7:30 Jamie'le appi l2hen, et suuremad poisid kooli saata (kokku on 3 poissi, vanuses 4,6 ja 9:), siis astub pereisa uksest v2lja ja 6htul, kui ma hiljemalt 20-21 paiku magama olen l2inud, teda veel ei ole.
Sama oli t2na yle tee naabrite juures, kus ma k2isin korraks kaheks tunniks yhte 4a tydrukut hoidmas. Vaatasime temaga nende suures toas klaveri peal olevaid pilte ja ainus lause, mis ta enda isa kohta ytles, oli: "Daddy is always at work!" Samas, mis siin ameerikalikku on - see on ju peaaegu igal pool nii.
Teisalt, n2dalavahetus on suures osas aeg, kus isad on j2llegi peaaegu kogu aeg oma lastega koos, nii et t6esti ei ole minu asi oelda, mis tundub imelik ja mis mitte. Lihtsalt, asjadel on siin igas m6ttes teine m66de, muud ei midagi.
Samas ei ela ma yldse mingite hullult rikaste inimeste juures, nende endi m6istes t2iesti tavaline Ameerika keskklass ja ka maja on siiski suhtleliselt v2ikene - v6rrledes m6nede losse meenutavate ehitistega, mis mulle silma on j22nud. Eesti mastaabis on tegu siiski suht suure majaga, et kaks korrust, 3 vannituba, 8 tuba, suur hallway ja kitchen (eesti keeles k6lab lollakalt, et kook :)
T2na, kui meie maja ymber k2isid need inimesed, kes aeda korda tegid, nende suurte puhuritega lehti kokku ajasid jne, l2ksin ma jalutama ning m6ni t2nav eemal oli hoovis yks vanapaar, kes kahekesi koos tavaliste rehadega lehti kokku riisus ja palju enam soovin ma seda, et mul oleks kunagi keegi, kellega koos oma aiast lehti kokku riisuda, kui et mul oleks raha, et palgata keegi, kes seda minu eest teeks.
Jah, loomulikult soovin ma oma maja ja oma kodu, aga money is not all what matters ... see avab palju uksi ning pakub erinevaid v6imalusi, seda kyll ning mingis m6ttes on ta siiski normaalse elustandardi jaoks v2ga vajalik, aga kuskilt jookseb piir, mil kvaliteetaeg ja yhised m2lestused on oluliselt olulisemad, kui raha, mille eest sai osta asju, mida isegi vaja polnud ning mis pakkusid r66mu vaid natukeseks ajaks.
Never mind, ma ajangi siin natsa segast juttu praegu, sest kell on miljon ... hmmm, juba 22:33, ma teen siin j2rjest oma rekordeid, aga ma l6petasin just yhe eile raamatukogust laenutatud filmi vaatamise ja see pani mu igasugu asjade yle m6tlema ja inspireeris ka kirjutama. Ma siin tegelt just m6tlesin, et ei kirjuta enam yldse m6nda aega, sest mingit niisama formaalselt "Avastades Ameerikat" stiilis reisiblogi ma pidada ei viitsi, pigem pysiksin kursil "Avastades iseennast" :D
Eile 6htul oli siin raamatukogus Mark Twaini 6htu. Yks n2itleja, kes meenutas ka oma v2limuselt Mark Twaini kandis mina-vormis ette lyhidalt kogu "oma" eluloo. H2sti vana mees oli, ilusas valges ylikorras ja uskumatult paeluvalt esitas kogu seda asja - jap, ma tean, ei k6la ehk vast k6ige lahedama tegevusena, et 6htul raamatukogus sellisel yritusel olla, aga ma j2in rahule. Jap, ma olin yks kahest noorest, kes seal oli, ylej22nud olid oluliselt vanemad ja yldsegi oli suht v2he inimesi, kuigi raamatukogu on siin yldiselt uskumatult populaarne:).
Mitu korda tabasin end m6tlemast, et mida ma siin teen? Ma v6iksin hoopis teistsuguseid asju teha. Starbuckis ringi chillida -whatever it means :) - v6i siis ....v6i siis .... aga ju ma siis olengi selline natsa teistsugune, kes istub hea meelega oma vabast ajast 6htul raamatukogu v2ikeses saalis ja kuulab meest, kes m2ngib, et ta on Mark Twain. Tema p6his6num oli "....but no matter what you do, find YOUR LIFE & THING which inspires you, find your principles and HOLD ON THEM, work with them ! Experiences are the best way how to find out about something. "
See on seesama jutt, millest nad k6ik r22givad, nii et nothing new, aga samas, ega uusi asju polegi siin ilmas eriti - enamik on vaid taaselustatud vana. Selle k6ige juures tekib mul kysimusi pigem j2rjest juurde ja juurde.
Ma m6tlen ja organiseerin ennast oma m6tetes liiga palju. Ma tean, ma ei oska ei elul ega asjadel lasta lihtsalt oma rada kulgeda. L6puks kukuvad nad ju nagunii sootuks teistmoodi v2lja, kui ma plaanisin, aga ei, ma olen loll, ent j2rjekindel - mul on vaja oma "elu kontrollida". See isegi k6lab nii lollakalt, et ma panin selle jutum2rkidesse. Ma muretsen, planeerin ja organiseerin - ma olen p6him6tteliselt v6imeline paljudeks asjadeks, v.a niisama olemiseks ja elu usaldamiseks.
Hea meelega planeerin juba seda n2dalat, mis mul tagasi Dublinisse lennates vaba on, sest mu Dublin-Riia lend on ju alles 1.marts, aga 90 p2eva USAs saab t2is juba 24. veebr, et nagu mis m6ttes???? ma pole veel n2dalatki siin olnud, aga juba m6tlen, mis saab siis, kui 3 kuud t2is on? Mis ma edasi tegema hakkan? Kristi cammmmoooooonnnnnnn.
Eip, ma ei olegi enda peale kuri praegu ... suht leplik tegelt ... ma ei viitsi enam isegi vihastada. Kohati on kogu see v2rk nii tobe, et ajab lausa naerma. Siin ma olen - ma sain k6ik, mis tahtsin. Tahtsin minna m6neks kuuks inglise keelt emakeelena r22kivate inimeste juurde, et saaks sedasi keelt praktiseerida, et ma ei peaks ise maksma.
Nyyd ma siis elan super-luks tingimustes, mu p2evakava ei n2e ette mitte midagi rasket - ma aitan lihtsalt natukene aega laste j2rele vaadata ja m6tlen nendega koos tegevusi v2lja. Mul on iseenda jaoks palju aega, ma jalutan, loen ja vaatan filme. Everything is in English, except the walking part ofcourse:)
Lisaks makstakse mulle siin niisama elamisele veel otseses m6ttes peale, et ma saaks endale asju osta ja natukene ringi reisida. Mind ei seo ykski leping, mul on taskus open ticket to Dublin, nii et sisuselt olen ka free to leave whenever it feels like ... kuigi praegu on pere arvestanud, et j22n kolmeks kuuks ja yldjuhul elan ma ju plaani mitte sisetunde j2rgi:D
Kes enda yle ikka nalja viskab, kui mitte mina ise.
Kui naljakatest asjadest juba juttu tuli, siis yks asi juhtus minuga ka. Tegelt see ei ole vist sedasi tagasi m6eldes enam naljakas, aga sel momendil oli see naljakas. Olin spordiklubi registration laua taga - muide, kohtasin seal super lahedat t2di ... umbes 40nene, 5 poja ema ...can you imagine??? ...Austraalia ja Iirimaa p2ritolu ... tegi mulle h2sti laheda, umbes pooletunnise tuuri kogu spordikeskuses ... aga nali oli selles, kui ta hakkas quest cardile minu nime kirjutama ja ma andsin oma juhiload, et ta sealt peaks mu nime kirjutaks, kuna muidu tahavad nad Kristi l6pust Y-ga kirjutada ja perekonnanime t2ppidega A-d ei ole ju nende keeles olemaski mitte. Anyway, seal ta siis kirjutas ja hetke p2rast ulatas mulle minu kaardi, mis n2gi v2lja selline:
First name: Kristi
Last name: Juhiluba ...:):) eip, l6bus igal juhul.
Aga see, et ma varsti ainult ylilahe ja super ja mega s6nu kasutan, selles ma eriti ei kahtle, sest see on uskumatu, kui suures osas siin t6esti positiivseid omaduss6nu kasutatakse.
Yksk6ik, kas laste tegemiste v6i mille iganes kohta, peamiselt on see kas:
so sweet, cool, adorable, perfect, great, wonderful, beautiful, awesom ja muide, v2ljend "that's so funny!" on t2ielik parasiit, mis on reaktsioon nagu mingi pooltele lausetele, aga ok, las need ameeriklased nyyd olla rahulikult, ma rohkem ei kommenteeri praegu.
Hmmm, kirjutamise rekord syndis, yleval oleku rekord niisamti, kell on 23:26 Sweet dreams everybody!
No comments:
Post a Comment