Inimesed

Ei ole kuigi oluline, kus kohas olla - olulised on hoopis need inimesed, kellega see tee kokku viib.

Sain tuttavaks spordikeskuse tootaja Mary Higginsiga, viie poja ema (myts maha:), umbes 45a, Austraalia ja Iirimaa p2ritolu - ylimalt tore ja siiras inimene.
Ses m6ttes, et s6bralikke ja naeratavaid inimesi on siin t6siselt palju, aga paljud teevad seda justkui automaatselt, sest nii on tavaks - tema on igas m6ttes teistsugune ja omamoodi:)

Ujula saunas sattusin yhe teise naisega pikalt r22kima teemal ameeriklaste yletarbimine, alternatiivmeditsiin ning Eestimaa SPAd, mille peale ta lubas koju Googeldama minna ning mine tea - ehk lendabki millalgi Eestisse. Sellistest juhtumitest tulebki vist v2ljend "naised saunas r22kisid !!!" :)

Lisaks, t2nu yhe meie pere lapse playdate'ile (see on pikk lugu, aga jah, siin ei k2i lapsed niisama yksteisel lambist kylas vms, k6ik asjad on ametlikud ja varem kokku lepitud ning neid s6idutatakse yhest yksest teiseni jne - see on teema, millest yhel p2eval pikalt ja pikalt kirjutada kavatsen:) sain ma tuttavaks yhe siinse au-pairi Aliniga, kes on Brasiiliast ja t2nu temale sain ma omakorda 8 inimesega tuttavaks.

Eile kogesin ka seda, kui metsa v6ib yks inimene (s.t mina:) oma eelarvamustega panna ja kui ekslikeks need v6ivad kujuneda, nii et milleks yldse yritada millestki mingit eelnevat pilti ette kujutada...

Esiteks oli yks minu eelarvamusi, et enamik au-pairid on noored, noh, mingi 18-19, kellega minusugusel vanal inimesel :))) pole suurt millestki r22kida.

Teiseks oli mul mingil p6hjusel ettekujutus, et kui mingi seltskond inimesi on omavahel juba m6nda aega s6brustanud ja eriti, kui tegu on naisterahvastega, siis on uuena sinna raske "sisse sulanduda".

Kolmandaks oli v2ljend "We will be sitting in Sturbucks every Wednesday evening" selline pigem igava alatooniga.

Well, ytleme nii, et ma v6in ju edasi arvata, mida ma tahan, aga asjad kujunesid sootuks vastupidiseks.
Meie 9 inimese lauas oli yks Kanada tydruk 20a ja yks Ukraina tydruk 22a, aga ylej22nud olid vahemikus 24-26 ning kogu see 6htu oli oluliselt l6busam ja sisukam, kui ma kunagi yldse oleksin julgenud ette kujutada.

Ma ei tea, vahest mingid asjad lihtsalt juhtuvad, ilma, et ma selleks midagi teinud oleksin. Istun iseenda jaoks t2iesti lambi kohas, minu ymber on inimesed, keda ma n2en esimest korda elus, aga mul on tunne, et ma olen omade keskel :) ... ja see oli ytlemata hea tunne.
Kaks tundi hiljem oli telefonis hulk nimesid ja tel.nr-d, lisaks kutsed minna
*reedel nendega koos v2lja
*pyhap2eval New Yorki uisutama ja kinno
*j6ululaup2eval kellegi s6bra majas peetavale istumisele ja sydaoisele 6htusoogile

need on muidugi vaid kutsed, nii et eks paistab, mis edasi ...

Meie pere j6ule ei t2hista, kuna juutidel on selle asemel homme algav 8 p2eva kestev Hanukkah, nii et pidulik 6htusook ja kingid jms.

Aga jah, yha enam olen seda meelt, et just inimesed on need, kes teatud reisid, p2evad v6i syndmused eriliseks teevad.
Ei, ma pole uute syndmuste keerises oma s6pru ja koduseid 2ra unustanud. P2ris sageli leian end m6tlemast ning mis seal salata - igatsemas. Esimest korda tundsin koduigatsust juba eelmisel n2dalal, aga eriti nyyd, kui paljudes kohtades k6lab "Going home for Christmas ..." samas, aeg lendab ja seda k6ige otsesemas m6ttes, nii et olen peagi tagasi.

Kuulan taas Tätte't. "Tule v6ta mu aega, sest aega mul on. Tule, vaatame taeva, seal midagi on. Palju muud mul ei ole, aga aega mul on ...aega mul sinu jaoks on"