See on vist mingi laul, et rohi on rohe-roheline, aga t6esti. Viimane n2dal on olnud t2is kontraste ja 22rmusi - seda nii ilma kui ka k6ige muu suhtes.
Mitu p2eva oli imeilus lumi ja talv ning j6ulutunne, siis 2 p2eva kallas nagu oavarrest ning t2na oli rohi rohe-roheline, p2ike paistis ja linnud laulsid ning ma pidin oma talvejopes yles sulama. Justkui 3 erinevat aastaaega, ainult et 8 p2eva jooksul ... !?
Ja mina, mina. Kuna ma ei ole yldse detailidesse laskunud, siis ongi seda k6ike, millega ma siin praegu tegelen, kuidagi surra-murralik selgitada, sest mul on p2eva jooksul nii palju erinevaid rolle, et ma ei j6ua neid ise ka kuigi h2sti j2lgida.
Yhel hetkel teen laste voodeid ja koristan, teisel momendil olen joogas, siis ujumas-saunas.
Seej2rel raamatukogus miskit uurimas v6i j2rgmist filmi/raamatut valimas, siis korraga olen meie maja keldrikorrusel k6huli maas ning m2ngin m2ngu, kus tuleb suurele Shrekile mingeid teo sarnaseid olluskeid suhu tulistada, et kes ennem oma tigudest vabaneb v6i yhendan v2rvilisi lapakaid suureks monstrumiks, samal ajal action figuritega vaiba peal "ujudes". Don't ask, it's a long story :D
suvalisi killukesi suvalistest hetkedest
... proovin k6ige pisemat vanni saada ja suuremaid koduseid ylesandeid lahendama
... kypsetan pizzat
... korjan m2nguasju kokku
... panen n6usid n6udepesumasinasse
... joonistan rasvakriitidega
...kuivatan vett, mille just ymber ajasin
...v6tan pesu kuivatist v2lja
...tunnen end paraja k2pardina, sest mida rohkem ma proovin, seda rohkem tahavad m6ned asjad eba6nnestuda
... tunnen end osava ja vajalikuna
... m6tlen sellele, kui t2nulik ma sellise v6imaluse eest olen
... m6tlen, kas see on koht, kus peaksin olema?
... jalutan tunnikese
... jalutan paar tunnikest
... jalutan terve p2eva
... ajal, kui "meie lastel" on playdate, on meil Aline'ga omad jutud :)
... proovin orienteeruda hiigelsuures kaubakeskuses
... istun New Yorgi raamatukogus ja lappan eestikeelset ENE't, lugedes fakte Ameerika kohta (mis, t6si, on paarkymmend aastat vanad:)
... vaatan filmi, mis mind k6ike muud unustama paneb
... kirjutan blogi, sest tunnen, et tahan
... kirjutan blogi, sest tunnen, et peaks
.... ei kirjuta midagi, sest ei tunne et peaks v6i tahaks :D
... tantsin rahvast puupysti t2is klubis koos terve hulga inimestega
... lappan oma teleka kanaleid, ilma et sealt midagi leiaksin
... magan kell 21
... magan kell 23 tavaliselt
... magan kl 2
seej2rel uus hommik, uued asjad.
Poiste voodid teha, riided kenasti kokku lappida ja kappi omale kohale panna, sest siin on k6igel oma koht ja asjad on tip-top ideaalses korras, iga v2iksemgi saiapuru tuleb pisikese imejaga torusse t6mmata :)
hmmm tjaaa, ideaalne korraarmastus ei ole just mu tugevaim kylg, aga seda enam soovin seda endas arendada, nii et mina v6tan kogu seda siinset kupatust kui mingit isikliku arengu teemat, sest ma ei teagi, kuidas sellesse teistmoodi suhtuda. Samas luban, et p2ris puhtuse- ja korrafriiki minust siiski ei saa. Vahest on ju nii hea riided lihtsalt p6randale visata ja mis ikka hullu juhtub, kui n6usid sekund peale soomist 2ra ei korista jne jne jne :))))
Ma olen ses m6ttes 6nnega koos, et Jamie on enamik aega olemas ning teeb suure osa asjadest ise 2ra, ma t6esti vaid otseses m6ttes aitan teda ning ka lastega on enam-v2hem.
Neil on hetked, kus nad on t6elised kuradikesed, eriti, kui k6ik kolm poissi koos on, aga yldiselt on nad h2sti kasvatatud ning viisakad ja kui nad jonnivad, siis pigem oma vanematega, mitte minuga. Aga yldiselt on lapsed siin maal justkui pisikesed jumalad, kelle ymber elu k2ib.
Nemad on need, kes "k2sivad - poovad - lasevad" - pole vahet, kas tal vanust 4, 6 v6i 9.
Ses m6ttes et t6esti. Jah, nad on h2sti kasvatatud ja suurem poiss, kes sai 9, on lugenud yle 100 raamatu jne, aga sellised lihtsad asjad nagu voodi 2rategemine v6i oma asjade yles korjamine v6i selle toidu soomine, mis valmis tehtud on ... k6ik tuuakse kuldkandikul ette ning asjad tehakse ette-taha 2ra.
Igal hommikul kysib ema ykshaaval m6igi poiste k2est, mida nad syya soovivad. Yldjuhul on 3 erinevat arvamust, kuna tegu on siiski ju kolme erineva isiksusega.
Sageli juhtub, et isegi, kui talle on nina alla valmis pandud, mida ta just soovis, otsustab ta, et ei, seda ta ikkagi ei soovi jne jne. Sama on 6htusoogiga, see on uskumatu. See ei ole nende syy ega midagi, sest siin on sedasi lihtsalt tavaks, aga yhte tean ma kindlalt - minu lapsed kasvavad kunagi natukene teistmoodi.
Ses osas ma ei olegi v2ga detailselt neid asju kirjeldanud, kuna tunnen, kuidas mingi kriitiline noot tuleb sisse, isegi, kui ma proovin neutraalseks j22da.
Samas, yhel p2eval, kui mul juhtub v2he kehvem tuju ja kirjutamise tuju samale p2evale juhtuma, siis mine tea - ehk viitsin yksikasjalikult kirjeldada, kuidas yhe tyypilise ameerika lapse ja tema vanema (yldjuhul ema - sest nagu ma juba kunagi kirjutasin, isad on v2h 12 tundi p2evas 2ra) keskmine p2ev v2lja n2eb.
See on selline, et ainult vaata ja imesta ja mingil moel ka imetle, et kuidas nad jaksavad ja viitsivad ??? Ja kuidas neil jagub kannatust oma lapsi otseses m6ttes sedasi "teenindada". Samas, v6ib-olla polegi selle kirjeldamiseks kehva tuju vaja, pigem natsa huumorisoont, siis paistab ehk k6ik t2iesti normaalne :))
No comments:
Post a Comment