Otsus tehtud !!!

1. jaanuari hommikul kell 12:00 väljub minu lennuk suunal Tallinn-London. Ma ei jõua ära oodata, millal Birmingami linnemelust ja liiklusummikutest minema saan.

Taani kool asub õnneks maal, kus on mets ja meri, nii et seal peaks rahu ja vaikus olema ehk.

Ja Aafrika. Kui ma vähegi valida saan, siis soovin mõnda kooliprojekti, kus saaksin täiskasvanuid ja lapsi õpetada. Ja peale Aafrikat ... ootan juba seda aega, millal saan erinevate riikide DI koolides oma projekti põhjal käia esitlusi tegemas ... see kõik on see, mida arvasin end tahtvat !!!
KUNI põmmm-põmmmm, miski mu sees hakkas selle kõige vastu protestima, sest see ei tundunud ÕIGE.

Eestisse jõudes tulin kiiresti-kiiresti linnast ära, sest mul oli vaja aega, et iseenda jaoks olulisi otsuseid vastu võtta ning valikuid teha.

Olen viimase kolme päevaga teinud oluliseimat tööd - mõtlemise tööd - ja hulga asju enda jaoks selgemaks saanud.

Kaks nädalat enne kojutulekut hakkasid tänu Livale, laos töötamisele ja veel mõnedele kokkulangemistele minu mõtted hoopis teist rada rändama.


Kui tänaseni kahtlesin veel nii mõneski asjas ning hoidsin igaks juhuks oma suu kinni, siis praeguseks olen otsustanud.

See Easyjet´i lennuk lendab 1. jaanuaril Inglismaale ilma minuta :)

NB! kui kellelgi on soovi 1. jaanuaril Londonisse lennata, andke teada !


KODU, kallis KODU !

Lopa on endiselt seesama Lopa, aga see, kuidas ma asju näen, on väga palju muutunud. Olen viimaste päevade jooksul palju õues ringi jalutanud ja avastanud, kui ILUS siinsamas kodus tegelikult on /sellest ka palju fotosid/


Ma olen siit pärit, ma olen nii kaua aega siin veetnud, aga kohe saab 10 aastat ajast, mil siit ära kolisin.

14 aastaselt, kui Tallinnasse kooli läksin, arvasin, et Lihula on kõige mõttetum koht üldse, kus elada - hing ihkas minema siit.

Tallinnas ja Tartus elades tundus, et midagi on endiselt puudu, hing ihkas minema siit pisikesest ja halva kliimaga Eestist, kaugele piiri taha ..he-he!

Inimene pole kunagi rahul sellega, mis tal on, see on normaalne vist:)

Ühinesin selle Aafrika arenguinstruktorite programmiga, sest mulle ei meeldinud kella 8st 17ni raha eest tööd rabada, seejärel läbi ummiku oma üürikorteri poole sõita ning kogu aeg nii meeletult hõivatud olla.

Tahtsin muuta midagi iseenda ja teiste elus, aga Eestis tundus see võimatu, sest tundsin end iseenda elus ja võetud kohustustes lõksus olevat !!!

Birminghamis rabasime nagu hullukesed tööd teha, aga siiski oli piisavalt aeaga ja võimalust kogu oma elu üle järele mõelda. Seda igapäevast pinget ja välist survet ei olnud enam.

Mõtted olid kuidagi vabamad ning hakkasid rändama uutel radadel. Vahetult enne jõuluks koju lendamist hakkasin esimest korda mõtlema reaalselt variandile, et MIS SIIS, KUI .. ??

Seesama maakoht, mida lootsin Taanist eest leida, on mul Lopa näol kogu aeg olemas olnud. Ilus loodus on vaid kiviviske kaugusel, aga pole osanud seda väärtustada.
Ja see kuulus Aafrika päikeseloojang, mida paljude inimeste esitlustest näinud olen.

Need kõrvalolevad fotod ei jää väga palju alla ja ometi on tegu kohaliku Läänemaa päikeseloojanguga, nii et ka seda ilusat vaadet pole vaja ookeani taha otsima minna, aga selle teada saamiseks oli vaja korra kaugel ära käia.



See, et unistasin Aafrika lasteprojektist, et nende elus midagi muuta ja neile midagi õpetada.

Siinsamas kohalikus Lihula koolis ei ole hetkel õiget eesti keele õpetajat ja inglise keele õpetaja käib Tartust siin tundi andmas??

Mulle pakuti juba eelmisel aastal mingit osalist tööaega, sest nad olid nii hädas, aga siis oli minu suhtumine:

"No kuulge, mina ja Lihulasse tööle, nii väike palk ja see õpetaja töö nõuab ju pühendumist ning aega. Unustage ära!"

***

Praegu vaatan seda pigem kui võimalust enda programmi siinsamas Eestis jätkata, õpetades kohalikke lapsi.

Igal juhul helistasin eile Lihula kooli direktorile ning saan temaga 3. jaanuari hommikul kell 10:00 kokku.

Samas, olgem ausad, ka Ossmetist ei saa kuidagi üle ega ümber. Ainuüksi asjaolu, et peale lennukist maha astumist ja seda, kui olin suure kohvri koju ära viinud, seadsin esimese asjana sammud Türi tänavale, näitab midagi.

Ja teise Eestis oleku päeva veetsin Rauli ja Reeda juures Rohukülas ning Taeblas meie tehases.

Jap, õpetaja ametist saab loodetvasti minu hobi, aga Ossmetis töötan kindlasti edasi. Ma usun, et minust saab üks paremini vaktsineeritud töötajaid. Näiteks ei tohiks mulle teoreetiliselt külge hakata A+B hepatiit, tüüfus, kollatõbi, meningiit jne jne...he-he.

Kolin küll Lihulasse ja seega nii minu tööaeg, töökoht kui töö iseloom ning minu roll muutub päris oluliselt, aga ideid on seoses uue projektiga päris palju, nii et ... tjaaa, elame-näeme.

Kõik asjad ja plaanid, mis minu peas natukenegi idanenud on, hakkavad kuidagi kiiresti ilmet võtma.
Vaatan üle pika aja meie Lopa maamaja sellise pilguga, et mida ja kus teha annab. Lihula korter on meil kevadeni välja üüritud, nii et alguses elan kindlasti päris maal.

Aga jah, tapeeti hakkan vahetama, laele mingit uut katet panema ja uksi üle värvima.

Mul nii kahju, et enamik poed on praegusel pühade ajal kinni ja vajalike asjade ostmisega ootama pean.

***

Istusin sisuliselt pea terve aasta ühe koha peal ja minu elus ei juhtunud suurt mitte midagi, ei osanud midagi ette võtta endaga. Seejärel aga hakkasin mingis suunas minema: läksin ja läksin, aga praeguseks tundub, et see pole päris see ning leian, et tuleks suunda muuta.

Ma ei saa öelda, et see oli vale tee. See oli vajalik, et mõistaksin ja kogeksin maailma natuke teise nurga alt. Inimesed, kellega kohtunud olen, on mind ja minu tõekspidamisi palju mõjutanud.

We are FAMILY :):)

...minu Birminghami perekond jääb mingil määral endiselt minu perekonnaks ning ka mõnede laomeestega suhtlen kindlasti meilitsi edasi. Nagu ma peale Olga lahkumist korduvalt ütlesin: "Sõprus ei tunne riigipiire ega vahemaid!" ....nr 1 väärtus Gaia juures on sealsed INIMESED, selles pole kahtlustki. Hetk, kui Liva laos oma kuldsed sõnad ütles, on üks nendest hetkedest, mil klapid mu silmade eest kaduma hakkasid.

"There is no place better. It is better if you are better!"

/Liva Levica/

Kui Rauli töötoas nägin seda fotol olevat silti

"Artell AEGA KÜLL !"

siis tundsin, et nii ongi. Mul on ka aega küll. Olen kogu aeg arvanud, et ei ole, aga on ju.
Ma olen vaba inimene ja kui ma soovin praegu Lopal olla, siis võin siin olla nii kaua, kui hing ihkab.

Olen jalutanud paikades, kus pole siiani terve elu jooksul käinud, sest need asuvad suht kaugel ja mul pole olnud AEGA, et nii kaugele jalutada??!!
Reedel hilja jõuan maale, pühapäeva hommikul panen juba asju valmis, et tagasi linna poole startida, nii juba 10 aastat.

Nüüd olen siin ja jäängi mõneks ajaks siia. Naljakas mõelda, aga tunne on nii õige ses osas, et ma lihtsalt ei saa ära lennata. Eks aja möödudes jutt muutub, sest minu arusaamad muutuvad, aga antud hetkel mõtlen ja tunnen sedasi.

Nagu meie Gaia õpetaja Anne Marie ütles:

***

"The inspiratsion has to be taken from other place
than it has to be delivered"

***

Inspiratsioon tuleb üles korjata teisest kohast, kui see koht, kuhu see suunatakse.

***Olen selle tsitaadikese elav tõestus:)