See, et jõuluasju müüakse, see on vist kõikjal nii, ka Eestis, aga eile leaflet´ides nägin, et inimestel on ka juba jõulukuused tuppa üles pandud ja puha...
Kogu see jõuluteema on eriti veider ses osas, et kui see üheõhtune lumenatuke välja arvata, on siin sisuliselt siiski sügis. Ilmad on samad, mis meie septembris - pargi muru on täiesti roheline, kui päike välja tuleb, on hästi hea soe...ja samal ajal siis kellegi toas ehitud kuuske vaadata, see on veider, aga elu ongi väga veider ja aina veidramaks läheb.
Täna on taas vaba päev - naljakas, juba teine pühapäev järjest, kus saan ise valida, mida teen. See on raske, kõlab ehk lollakalt, aga tõsiselt ka. Kõik ülejäänud päevad, kui on täpselt teada, mis kell ja kuhu, on asjad minu eest ära otsustatud ja elu selle võrra lihtsam :)
Nagu ma esimese lausena, istun taas oma kallis kesklinnas kohvikus ja kuulan jõululaule ... tegelikult on mul palju mõtteid ja valikud, mida teha, nii et ma ei suuda otsustada.
Mul on kaasas raamat, oma kaustik ja kaks filmi, mille hulgast võin valida .... samas tahaksin natuke pikemalt igast asjadest kirjutada. Nii siia blogisse kui oma isiklikku dokumenti, et iseendast paremini aru saada. Praegu on kuidagi ilmas suunata ringi hõljumise tunne, nii praegusel hetkel kui elus üldiselt.
.... nii minu moodi on see, et tahan korraga sadat asja teha ja kuna ma ei suuda oma tegevust fokusseerida, siis teen kõike sadat natukene ja pealiskaudselt.
Aga selleks, et millelegi konkreetsele keskenduda, oleks vaja enne teada, mida ma eelistan, mis mulle tegelikult meeldib ja mis minu jaoks oluline on. Kui seda ei tea, siis ongi keeruline.
Nii õige on lause
"Me võime oma elus saada kõike, mida soovime. Aga probleem ongi selles, et enamikel juhtudel me lihtsalt ei tea, mida täpselt soovime ja seepärast seda ka ei saa!"
Raadiost tuleb: "I am dreaming of the white christmas ... " laul ja tõesti, valged jõulud on küll asi, mida sooviks. Kojusõiduni on jäänud 2 nädalat ja kaks päeva. Kui siiani on mul hinges kogu aeg kripeldanud, et jõulude aeg võiks midagi erilist teha, kuhugi minna, siis viimase kahe kuuga on nii mõnedki eelistused päris oluliselt muutunud.
Ainus, mida teha soovin, on lihtsalt kodus OLLA, kuigi oma loomust tundes, saab see soov kiiresti ammendatud ja on ainult aja küsimus, millal silmad taas silmapiiri taha vaatama hakkavad, ma ei oska ses osas VEEL midagi parata.
"Ülinõudlikkus paneb inimese üheaegselt erinevatesse suundadesse tõmblema. Üks tegemine ei saa veel lõpetatud, kui teist peab alustama ja kolmas juba koputab südametunnistusele. Midagi ei saa põhjalikult teha. Rabelemine täiuslikkuse järele viib täiuslikkusest järjest kaugemale."
/Luule Viilma/
/Luule Viilma/
....näed sa siis, võtsin raamatu suvalisest kohast lahti ja tuli täpselt see teema, millest just mõned minutid tagasi kirjutasin. Mul on Luule raamatutega juba kaua aega nii, et ma kasuta kunagi järjehoidjat, vaid teen raamatu alati lihtsalt lahti ja tean, et sealt vaatab vastu koht, mida mul on vaja mõistma hakata.
Põgenemine kuhu iganes ei aita mind mitte kuidagi, sest nagu Luule ütleb:
"Võib teha imevigureid, aga mõtted tulevad igale poole kaasa.Tasakaal ei tule iseenesest, see tuleb igaühel ise saavutada"
....ma ju tean seda, olen kogu aeg teadnud, aga sellest ei piisa. Teadmine kui selline ei ole midagi väärt, kui seda kasutada ei oska, nii et mul tuleb peeglisse vaadata, sest sealt vaatab mulle vastu inimene, kes on MINU elu eest vastutav - tema käest on mul vaja küsimusi küsida, sest tema teab, aga tavaliselt pole mul lihtsalt aega, et teda kuulata.
Muud "tähtsad" toimetused võtavad kogu aja !!!
1 comment:
Mulle meeldis väga Su eelviimane lause,kus Sa rääkisid sellest peeglisse vaatamisest...Super.
Kuigi ma Sind üldse ei tunne ega midagi, siis arvan õigeks öelda lihtsalt, et Su blogi on väga hea lugeda, kuna Sul on suurepärane sõnakasutus ja midagi veel...
Midagi head.
Kõike paremat ja ikka häid mõtteid.
Post a Comment