Friday, February 19, 2010

EluVOOL ...

Neljapäev
18. Veebruar
WIDAD place :D

Agadiri ylikoolilinnak Takhla

Pühapäeva õhtul, kui ootamatult vihma sadama hakkas (üldjuhul ei pidavat siin üldse veebruaris sadama??), tegin ma niisama kohalike käitumise üle nalja, kuna elu jäi peaaegu seisma, kui mõned piisad taevast alla tulid. Huvitav oli inimesi jälgida: kohtumisi tühistati, majast välja ei mindud, ilma vihmavarjuta tänaval ei kõnnitud jne... nüüd, kui 4 päeva järjest on vahelduva eduga kogu aeg iga natukese aja tagant sadanud, ma enam väga ei naera.
Väidetavalt pole Agadiris ning selle ümbruses juba 6 aastat sedasi sadanud nagu praegu sajab. Kui algul oli selline täiesti tavaline keskmine Eestimaa udu-sudune ilm, siis viimased kaks päeva kallab ikka mõnuga, nii et kohati on lausa tänavatel raske kõndida. Lisaks kuuldused, et maapiirkondades on päris suured üleujutused ning teed suletud.
On mingid pausid, kus päike välja tuleb ning kõik valgeks/helgeks muudab, aga see on maksimaalselt paariks-kolmeks tunniks. Hea on see, et temperatuur on ka vihma 16-18 kraadi juures, nii et ses osas kõik ok ja kui üleni märjaks saada, siis väga hull ei olegi, aga ikkagi .... :D

Minu jaoks oli kõige shokeerivam eileõhtune vaatepilt rannas. Ookean oli tumepruuni ja –punast värvi ning kuigi eile õhtul oli suht tuulevaikne, jättis kogu see asi väga sünge mulje. Eriti seepärast, et suurepärasest supelrannast ja laiast liivaribast on praeguseks täielik prügimägi saanud.
Alguses oli mul täielik hämming, sest mul ei jõudnud kohale, kust kõik see kupatus pärit on, et ok, vihm vihmaks,aga ega siis taevast selliseid asju ei saja!!!??? Hunnikute viisi lihtsalt loodusest pärit sodi: lehti, oksi, terveid puid. Lisaks absoluutne valik muud prygi, alates kondoomidest ja l6petades sabastega. Asi nimelt selles, et kunstlikult loodud j6es2ngid, mis kaugelt alguse saavad ning Agadiri l2bides ookeani suubuvad, on enamik ajast tyhjad. See t2hendab, et k6ik need kuud, mil siin v2ga ei saja, s.t suurem osa aastast, koguvad need j6es2ngid endasse k6ike, mida loodus ning inimene v2heg tekitada suudavae ja nyyd ilutseb kogu see kaubavalik rannaribal.

Reede õhtu
WIDADi kodus
Linn nimega AIT MELLOUL

Istume kolmekesi voodi peal reas, seljad vastu seina toetamas ja pehme tekk yle jalgade laotatud. Minust paremal on Widad´i noorem õde Najwa, vasakul Widad – vaatamata sellele, et käes on reede õhtu ja kell juba 22:45, oleme kõik oma koolitöödega ametis. Jap, mina ka, sest viimased kaks päeva olen Widad´iga koos loengutes käinud. Tulevaste inglise keele õpetajate kolmas kursus ehk BA viimane aasta. Täna hommikuseks teemaks oli Classroom Managment.
Seda k6ike tänu nendele koledatele ilmadele, mis siin mitu päeva valitsesid... praegu juba suht ok ... aga jah, mu plaanid jõudsid iga päev kümme korda muutuda ning kokkuvõttes olen lihtsalt vooluga kaasa läinud. Peale seminari Tamrisse ja Taroudanti minek jäi ära, aga see tegi ainult ruumi uuetele inimestele ning sündmustele.


Praegu on minu jaoks seitsmes koht, kus ööbida ja... magamisega pole probleemi, ma magan nagu väike laps, olenemata kohast, aga ärkamisega on vahest keeruline, kuna esimesed sekundid on segadus, et kus ma olen ? Esimene öö, kui Widadi juures ööbisin,oli tal külas sõbranna Fatiha, kes - vastupidiselt minule – ei saa võõrastes kohtades magada ning seega veetis magama öö, väites mulle hommikul,et ma olin kõva häälega läbi une rääkinud!!!
Nautsin neid kolme päeva tüdrukutest üliõpilaste seltsis, eriti seepärast, kuna nad kõik valdasid päris head inglise keelt.
Kui äkki mõtlete, et kes on see Widad, kellest ma räägin ja pilte teen :D, siis ütleme nii, et ta on lihtsalt üks Maroko tüdruk, kelle kõrvale ma inglise keele õpetajate seminaril istuma juhtusin ja kellega me esimesest minutist peale ideaalselt sobisime!?

Tänu tema ja ta sõbrannade avatusele on minu jaoks avanenud uus maailm ... Maroko läbi kohalike naiste silmade.
Mida nemad sellest kõigest arvavad? Millest täpselt? Näiteks sellest, et siinne moslemite ühiskond eeldab neilt majast v2ljas salli kandmist ja 5 korda päevas palvetamist või siis asjaolust, et siiani on abielueelsed suhted tabu ning kuigi meestele on vabameelsus igati lubatud, oodatakse/eeldatakse naistelt süütust?
Üks tüdruk on just praegu oma perekonnaga tülis, kuna ta keeldub igapäevaselt salli kandmast – kõike muud ta teeb ja järgib, aga seda mitte ning see on väga suur probleem, kuna ta tundub nii erinev. Jap, siinne naistevägi tõstab jõuliselt pead ... paljud neist soovivad kogu aeg kehtinud tavadele ning normidele vastu astuda. Teine osa jällegi peab seda igati õiglaseks ning nad on õnnelikud, et asjad on nagu on.
Homme sõidan kõigi eelduste kohaselt siit Agadiri ümbrusest minema ning nii, nagu mu üle-eelmisse kohta - Badr´i juurde - jäid mu äralennuni hoiule üks kilekotitäis asju, et koorem, mida kaasas kannan, kergem oleks, jääb järgmine osa siia Widadi juurde. Netbook kaasa arvatud, sest ma soovin võimalikult minimaalselt asju kaasa võtta.

Millal ma tagasi tulen? Hiljemalt järgmiseks laupäevaks, kui on aeg Dublini poole lendama hakata, aga võib-olla juba paari päeva pärast või äkki ei lähe ma üldse ... eks see kõik näha ole ! Siin on ajal, kokkulepetel ning elul teine dimensioon:D

No comments: