Tuesday, February 23, 2010

Pisarad ... r66mupisarad


Raske on uskuda, et sellised asjad yleyldse v6imalikud on ja veel raskem on uskuda, et see k6ik minuga juhtub :D mul ei ole v6imalust praegu pikemalt kirjutada, aga ytleme nii, et mul on t6siselt ka tunne, et keegi/miski on minu selle r2nnaku enda sydameasjaks v6tnud ning kannab mu eest heldelt hoolt.
Pole vahet, kus kohas ma taksost v6i bussist maha astun, kas on hommik v6i 6htu, alati on mul tunne, nagu oleksin v2ga oodatud ning kohtuksin heade s6pradega.
Nii kaitstud ja turvaline ning oma inimese tunne ... sellest k6igest soovin veel palju ja palju kirjutada; aga praegu l2hen tagasi "koju" ... koju; kuhu eile j6udsin.
Kohta, mida nimetatakse surfarite paradiisiks ning kus ookean asub meie akendest 10-15 meetri kaugusel.
Eile, kui bussis istusin ning mooda ylikurvilisi m2giteid Essaouirast Taghazouti poole loksusin, hingematvat vaadet imetlesin ning moodunud ajale tagasi m6tlesin, oli sees nii suur 6nne- ja t2nutunne, et tundsin, kuidas pisarad mooda mu p6ski alla veerevad ... r66mupisarad.

No comments: