Koht, kus tunnen end tõeliselt hästi ja kuhu olen iga kell tagasi oodatud.
Nende elamine - ülimalt lihtne ja väga tavaline, et mitte öelda askeetlik.
Ei midagi erilist, aga ometi oli kõik seal eriline, sest kuidagi mega hästi sobisime omavahel ja seal sain ma vabalt toimetada.
Hommikuti, kui nad mõlemad tööle läksin, jäin kassiga kahekesi koju - ema, talle väga meeldivad sinu kaasa pandud Philadelphia toorjuustud muideks:D
Ostsin nõudepesuvahendi ning svammi (kas pole mitte turistilik ost:), sest minu mõistus ei võtnud, kuidas nad saavad pesupulbriga nõusid pesta :)))
Seal sain selgeks, kuidas Tajinit valmistada ning õppisin hulga araabiakeelseid ja sõin hommikusöögiks õli sisse laiali kallatud jogurtit, mida siis saiaga sealt taldriku pealt kokku kraapisime:D muidugi ei tasu unustada Maroko teed, mida olen vist liitreid ära joonud.
Kogesin ning tundsin taas ka seda, et stereotüübid on asjad, millel on hulganisti erandeid. Kuigi tänaval kõndides jääb mulje, et Maroko mehed on suht võimatud ja tyytud tegelased, kinnitavad erandid reegleid ning mul on ainult hea meel, et siiani mu tee mind vaid ülimalt kenade ja heasoovlike inimestega kokku viinud !
x
Ometi olen üksinda tänavatel kõndides ikka igast nalja kogenud ning praeguseks olen lisaks muudele "ellujäämisoskutele" omandanud hulga nõkse ja viise, kuidas soovimatutest tegelastest kiirelt lahti saada. Üks kõige paremini toimiv on teeselda, et ma ei räägi ühtegi keelt peale eesti keele - nalja nabani ning see, et mind rahule jäetakse, on garanteeritud.
Teine viis liigset tähelepanu vältida, on end tumedasse riietada ning kuna viimastel päevadel on natsa jahedamaks läinud, saan oma mustade teksade ja dressipluusiga - kapuuts peas - ringi käia. See foto on küll hommikul vara tehtud, kus mul oli mega padjakas, aga so what ! :DDD
Praeguse kohta ... jap, mul on võimalus netti kasutada. Ei, ma ei saa pikemalt kirjutada, sest kell on üks öösel ja hommikul algab konverents.
Täiesti juhuslikult sattusin läbi CouchSurfingu täpselt ülikooli kõrvaltänavasse, nii et täna õhtul, kui ElHabibi ja teiste konverentsi korraldajatega lähedal asuvas kohvikus kokku saime, oli ta tõsiselt üllatunud, kui kuulis, et mul polnud ülikooli asukohast õrna aimugi, kuna arvas, et ma olin meelega sedasi plaaninud ... hmmm, naljakas, kuidas elu ise mu eest asju korraldab ??!!! ning jah, mul on juba tükk aega kohalik SIM kaart, sest muidu oleks võimatu kõigi nende inimestega ühendust hoida.
1 comment:
vaja kontrollida:)
Post a Comment