Kohver taas veerema

Istun diivanil ning vaatan, kuidas ahjuservale pandud küünlaleegid ärevalt võbelevad. Kui arvutist tulev vaikne surisev hääl välja arvata, on kõik vaikne.
*
Käisin just köögis ja panin laua pealt Kadi suure teetassi ära.
Alles ajasime küll tarka, küll lolli juttu, aga juba on ta lännu. Mu kulla kohver koos temaga - sai viimane vaevalt nädalapäevad lendamisest puhata :D
Isa läkski Kadit praegu Pärnusse õhtuse Vilniuse bussi peale viima, kust ta homme ära lendab.
Meigo peaks otsaga veel USAs olema, aga kõigi eelduste kohaselt saavad nad peagi Dublinis ema juures kokku. Ega me päris normaalsed ei ole, seda teame juba ammu, aga mis teha, eks kõik on omamoodi. Me lihtsalt oleme vist perekond rändajad, muud ei midagi:))))
*
Samas on sellise eluviisi positiivseks küljeks asjaolu, et mida kaugemal me teineteisest viibime, seda enam saame aru, kui olulised ja kallid kõik üksteisele oleme. Sedasi võttes ei ole me nagu kunagi lahus, sest me oleme tegelt kogu aeg teineteisega, kuhu iganes me ka ei läheks.
Võib-olla isegi oluliselt rohkem koos, kui perekonnad, kes füüsiliselt päevast päeva teineteisega koos viibivad, nii et ses osas ma küll ei tunne, et miskit valesti või puudu oleks. Ju siis meile sobib sedasi, vähemalt praegu küll. Eks elu näitab, mis ja kuidas edasi?
Eile hommikul, kui saunalaval istudes - seal oli laupäevasest saunast veel hea soe õhk sees - Kadiga mitu tundi maast ning ilmast vatrasime ning teineteise vahepeal täis kirjutatud märkmikke vaatasime, siis ... mnjahhh, ütleme nii, et viimased 100 päeva oleme nii erinevates kohtades nii erinevat elu elanud, ometi nii sarnaseid asju läbi elanud ning sarnaste järeldusteni jõudnud, isegi samu tsitaate üles kirjutanud jne. Hmmmm, everything really is connected I quess.
*
Vaatan, mis ta siin vahepeal peale minu äraminekut korda on saatnud ning ei jõua ära vaadata. Peale minu lahkumist oli ehitus küll sealmaal, et vaheseinad püsti, elekter veetud ja aknad-uksed ees, aga kui saun ja vannituba välja arvata, ei näinud miski muu küll kodu moodi välja. Me sõime, taldrikud põlvedel, ning kõndisime betoonpõrandatel :)))
Praegu aga istun ma kenas kodus, millesse on pandud hulk energiat, armastust ja hoolt.
*
Kadi, kogu see lõputu lihvimine ja algselt täiesti hullumeelsetena tundunud ideed - müts maha su ees, tulemus on imeilus. Jah, palju on veel teha, aga niiiiiiii palju juba ka tehtud.
Mul on ainult rõõm ja au sellest kõigest osa saada ning jään hea meelega siia mõneks ajaks toimetama.
Istun praegu meie suurima toa diivanil, vaatan kamin-ahju serva peal väreleva leegiga põlevaid küünlaid, meie nädalavahetusel tehtud pilte ning ei kujuta küll ette, mida veel õnneks vaja on.
Prioriteedid on üleüldse päris kõvasti loksutada saanud, kvaliteetaeg on taas väga hinnas. Aeg, et oma elu elada, oma mõtteid mõelda ja jagada ning endale oluliste inimestega koos aega veeta. Lõpuks on just need hetked need, mis meelde jäävad ja elu eriliseks teevad.
*
jap, kõik on praegu kergelt nostalgilise alatooniga, aga iga lõpp on taas millegi algus ning iga lahkumine annab vaid võimaluse peagi taas kohtuda, nii et enjoy your trip little sister !
*

PS! peaaegu üks öösel. Hakkasin magama minema ning vaatasin oma kooliasjade lauda üle, et mul homme kõik vajalik kaasas oleksid, kui avastasin ühe ilusa kaardikese ja ma loodan, et selle kaardi autoril pole midagi selle vastu, kui ma need mulle pisara silmanurka toonud read ka siia kirja panen. Ilusat lendu sulle ...otseses ja kaudses mõttes kullake !

Kallis Lopa pere!

Ma loodan, et see vähene, mis ma siin teha jõudsin,

toob teile rõõmu ja inspireerib teid...

Nii palju asju on veel teha,

aga see on alati nii,

ju areng ei lõppe kunagi,

tuleb ainult osata nautida tegevust,

sest asjad muutuvad ja lagunevad,

aga see tunne, millega neid teha, on igavene ...
Ju vahest peab pesas kosumas ja puhkamas käima,

et oleks jõudu edasi lennata!

Kõike kõige paremat teile !

-Kadi-