Panin siia veel ühe ilusa-ilusa foto, mehed mängivad golfi ja ümber väljaku on sellised vaated ... lahe.
Pikalt ei hakka kogu seda reisi ümber jutustama, sest see ei ole lihtsalt võimalik, sest nii palju on muljeid, mida jagada, aga mingid hetked ongi head vaid SIIN ja PRAEGU läbi kogemiseks ning neid polegi vaja kuidagi "säilitada".
Aga vaatamata kõikvõimalikele ebaõnnestumistele ja takistustele olime me tiimina nagu üks mees, alati paremaid lahendusi otsimas ...
Inimesed on väga, kuidas seda öeldagi, nagu sarnased vist, et ei ole seda, et keegi ütleks, näed, mis sa nüüd tegid. Kui miskit läheb viltu, siis hakkavad pead kohe tööle: "Ok, meil on probleem, kuidas seda kõige kiiremini lahedada, mis me edasi teeme!?"
Pühapäeva hommikul tehti meil see buss siiski kohapeal korda, kuigi alles laupäeva hommikul väitsid mingid teised service´i mehed, et seda pole võimalik seal Rogeri hoovis parandada.
Kui Rogerile ütlesime: "Sorry that we disturbed your weekend!" vastas ta nii kenasti:
"No, you made my weekend!"
Seda ei saa tõlkida, sest tõlkides kaotaks see lause oma mõtte, aga ta oli rõõmus, et meiega kohtus ning ta rääkis, et mingi osa temast tahaks ka samamoodi ringi rännata :)Nüüd läheme alla korrusele Judita 20. sünnipäeva tähistama ..... nii et siinkohal on pea küll mõtteid täis ja jutt jookseks, aga .... bye:)
No comments:
Post a Comment